HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-7698 Otsuse kuupäev 15.detsember 2008 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi MM (isikukood xxx, xxx) hagi T L´i (isikukood xxx, xxx) vastu elatusraha nõudes ja T L´i vastuhagi lastele elatusraha välja mõistmata jätmiseks Asja läbivaatamise kuupäev 25.november 2008 Istungil osalenud isikud hageja MM, hageja esindaja R Rattur, kostja T L ja kostja nõustaja M Gläser Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista T L´ilt poja RM (isikukood xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 500 EEK (üks tuhat viissada krooni) alates 29.veebruarist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni MM kasuks. Välja mõista T L´ilt poja R M (isikukood xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 500 EEK (üks tuhat viissada krooni) alates 29.veebruarist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni MM kasuks. Jätta T L´i vastuhagi elatise välja mõistmata jätmiseks rahuldamata. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. Pooltel on ühised lapsed RM sündinud xxx ja R M sündinud xxx. Lapsed elavad koos ema M . Hageja ja kostja ei ole kunagi olnud abielus, kuid neil on ühine kooselu ning poolte vahel puudub vaidlus laste põlvnemise osas. Laste põlvnemine kostjast on tõendatud laste sünnitunnistusele tehtud kannetega. Poolte kooselu lõppes aastaid tagasi. Hageja kulud kummalegi lapsele ühes kuus on 4 200 krooni ja kokku kahele lapsele 8 200 krooni. Hagi esitamise ajal tegeles hageja kolmanda lapse kasvatamisega. Käesoleval ajal töötab hageja lasteaias, tema töötasu on 5 600 krooni kuus. Kostja ei ole võtnud osa laste ülalpidamisest peale poolte kooselu lõppemist aastaid tagasi. Kostja on teinud laste ülalpidamiseks üksnes kaks makset: 25.03.2008 tegi kostja elukaaslane KR hageja arveldusarvele ülekande summas 1 600 krooni ning 12.05.2008 summa 1 600 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista kahe lapse ülalpidamiseks kokku 4 350 krooni, so 2 175 krooni lapse kohta. Elatusraha palub hageja kanda üle tema arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX SEB-is. Hageja palub elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates 08.veebruarist 2008 kuni laste täisealisteks saamiseni. Vastuhagi palub hageja jätta rahuldamata. Kostja vastuväited ja vastuhagi. Kostja ei tunnista hagi. Kostja väite kohaselt on ta eelnevatel aastatel mitmel korral hagejale laste tarvis elatisabi pakkunud, millest hageja on keeldunud. Hageja ise ei ole kordagi küsinud elatusraha lastele. Hageja varjab oma tegelikke pere sissetulekuid ning kulutused lastele on ebamääraselt suured. Seda näitab ka hageja kulutused õigusabile. Kostja ei ole võimeline tasuma R ja R M ülalpidamiseks elatist nõutavas suuruses, sest vastasel juhul jääks R L teiste laste suhtes ebavõrdsesse olukorda ja elatise maksmine võib viia kostja perekonna pankrotini. Samuti ei nõustu kostja elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt alates 08.02.
- Tänasel päeval on kostja kohustatud töötama töövõtulepingu alusel V OÜ ehitustöölisena, sest ehitusega tegelevatel firmadel ei ole otstarbekas töölepingu alusel ehitajaid tööle võtta seoses Eestis toimunud kinnisvara buumi lõppemisega. Ehitustellimisi on vähe. Hageja on töövõtulepingu alusel saanud tasu ajavahemikul 09.- 14.03.2008 – 4 712 krooni ja ajavahemikul 24.04 – 21.04.2008 – 5 442 krooni. Seega on hageja sissetulek märtsist kuni juunikuuni kokku 10 154 krooni, mis teeb keskmiselt 2 538 krooni kuus. Hagejal ei ole mõistlik hetkel tööandjat vahetada kuna praegune tööandja võimaldab objekti olemasolul paindlikku töögraafikut juhuks, kui hageja peab kodus last hoidma. Kostja on arvestanud pere kuludeks keskmiselt 8 898 krooni kuus, millest ühe pere liikme kulutuste osa on 2 966 krooni. Lisaks elamiseks vajalikele kulutustele on kostjal lisakohustused: AS Lindorff Eesti ees ühekordne tasu 584,76 krooni ning kuni 28.04.2009 igas kuus 549,20 krooni. Julianus Inkasso OÜ-le tuli tasuda igakuiselt 900 krooni ning detsembris 847,93 krooni. KR võttis pangalt laenu summas 45 000 krooni, et maksta kinni kostja võlad, mis tekkisid ajal, mil hageja kostja kodust välja ajas ja hageja pidi mõnda aega autos elama. Laenu jääk on 41 193,01 krooni ning tagasimakseid tuleb teostada 1 677,86 krooniste maksetena. Tõenäoliselt tuleb KR hakata tagasi maksma õppelaenu (87 000 krooni) 2009 teisel poolaastal. Käesoleval ajal on kostja elukaaslane töötu. 2 Kostja elukaaslasel KR ei lasu kohustust ülal pidada hageja ja kostja ühiseid lapsi. Seega saab arvestada elatise väljamõistmisel ainult hageja sissetulekutega. Kostjal ei jätku vahendeid temaga lahus elavaid poegi üleval pidada. Kostja leiab, et õige ei ole eelistada kostjast lahus elavaid lapsi kostjaga koos elavale lapsele ega rahuldada kostjast lahus elavate laste vajadusi kostjaga koos elava lapse vajaduste arvel. Lapsi tuleb kohelda võrdselt. Ka on hageja näidanud kulutusi laste ülalpidamiseks ülemäära suurtena, seda eriti eluasemekulu. Põhjendamatu on ka kulu toidule 1 500 krooni ning riietele 700 krooni. Kostja palub jätta elatis temalt välja mõistmata. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud materjale, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastuhagi elatise välja mõistmata jätmiseks ei pea kohus põhjendatuks. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Riigikohus on asunud oma otsuses nr 3-2-1-108-07 seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Elatusraha kümne kuu jooksul kahe lapse ülalpidamiseks kokku 3 200 krooni tuleb pidada ebapiisavaks. Vastavalt PKS §-s 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2008 aastal on nimetatud summa 2 175 krooni. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja on näidanud ära laste vajadused, mis on võrdsed, 4 200 krooni kuus ühele lapsele. Kohus ei nõustu kostja väitega, et laste ülalpidamiskulud on ülemäära suured. Hageja elatusraha nõue 2 175 krooni lapse kohta, on vastavuses PKS § 61 lg
- Kuna seadusandja näeb ette väljamõistetava miinimumelatise suuruse, siis ei pea kohus vajalikuks täiendavalt hinnata lastele tehtavate kulutuste vajalikkust. Hageja sissetulekuks käesoleval ajal on Tallinna Männi Lasteaia õiendi järgi töötasu 5 600 krooni, millest ta kätte saab 4 896,50 krooni. Peretoetus kolme lapse eest moodustab Tallinna Pensioniameti tõendi järgi 2 100 krooni. Laste R ja R ülalpidamise katteks vajaliku rahaliste vahendite arvestamisel tuleb lähtuda üksnes hageja MM ja kostja T L varalisest seisust. Mõlemal poolel on käesoleval ajal uued elukaaslased, kelledel puudub kohustus üleval pidada võõraid lapsi. Vastavalt pangakonto väljavõttele on kostja kahe töövõtulepingu järgi märtsis-aprillis 2008 kokku saanud 10 154 krooni. Kostja väite kohaselt on tema keskmine sissetulek kuus 2 538 krooni. Asjaolu, et kostja elukaaslane on ajutiselt töötu puudutab ainult poja R L ülalpidamiskulusid, mis tuleb ajutiselt kanda kostjal. Samal ajal kannab hageja üksi poolte kahe lapse ülalpidamiskulud. Seega on põhjendatud laste ülalpidamiskulude kandmine mõlemal vanemal võrdsetes osades. Tähtsust ei oma see, kas kostja on eelnevatel aastatel hagejale elatisabi pakkunud või mitte ning kas hageja on elatisabi küsinud või mitte, Hageja on 29.veebruaril esitanud avalduse kohtule paludes 3 välja mõista kostjalt elatis, st käesoleval ajal vajab kostja lisaks oma sissetulekule materiaalseid vahendeid laste ülalpidamiseks. PKS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus käsitleb järgnevalt kostja poolt esitatud asjaolusid, mis on esitatud elatusraha mitte väljamõistmise põhjendamiseks. Kui lähtuda kostja poolt vastuhagis esitatud tõenditest, siis tuleb nõustuda kostja väitega selles, et hagi rahuldamisel nõutavas suuruses osutuks tema 15.08.2005 sündinud poeg R L vähem kindlustatuks kui hageja juures elavad lapsed. Samas ei ole kostja oma tööalast sissetulekut veenvalt põhjendanud. Ei ole tõenäoline, et kostja sissetulek alates k.a. märtsikuust piirdubki ainult 10 154 krooniga. Kostja ei ole ennast töötuna arvele võtnud ning ta ei ole töövõimetu. Kuna kostja seletuse kohaselt on ta teinud ehitustöid töövõtulepingu järi ning tal ei ole VOÜ-ga sõlmitud töölepingut, on kostjal võimalus töömahu vähenemisel otsida endale teine tasuvam töö. Seda enam, kui kostja töötul elukaaslasel on võimalik vajadusel olla lapsega kodus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, mis on kostja teinud, selleks, et oma sissetulekut suurendada, mis võimaldaks täita laste ülalpidamise kohustust. Kohustused võlausaldaja EMT ees lõpevad kostjal 2009 aprillis ning igakuine osamaks 549,20 krooni ei ole märkimisväärne, mis kostja varanduslikku seisu oluliselt vähendaks. Samuti lõpeb kohustus OÜ Julianus Inkasso ees k.a. detsembris. Kostja kohustust anda ülalpidamist oma alaealistele lastele ei saa aga sõltuvusse seada KR võlakohustuste täitmisest kolmandate isikute ees. Kuna vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdselt ülal, siis asjaolu, et kostjal on lisaks tema juures mitte elavatele lastele veel üks laps, võimaldab väljamõistetavat elatusraha suurust vähendada küll alla PKS § 61 lg 4 ettenähtud suuruse, kuid see asjaolu ei ole antud juhul aluseks, et elatis üldse välja mõistmata jätta. Eelnevat arvestades loeb kohus põhjendatuks kummagi lapse ülalpidamiseks kostjalt välja mõista 1 500 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hageja nõudel elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolud. Kohus pidas põhjendatuks elatusraha suurust vähendada PKS § 61 lg 4 ettenähtud suurusest, kuna esinesid PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolud. Seega ei pea kohus põhjendatuks elatusraha sissenõudmist kostjalt tagasiulatuvalt. Elatusraha sissenõudmine tagasiulatuvalt raskendaks kostja majanduslikku ja varalist seisundit veelgi ning tingiks elatusraha võla suurenemise ja selle hüvitamise kostjaga koos elava lapse arvelt. Vastavalt Riigikohtu seisukohale (tsiviilasi nr 3-2-1-57-07) loetakse elatushagi esitatuks elatisnõude avalduse esitamisest maksekäsu kiirmenetluses. Hageja on esitanud elatisenõude maksekäsu kiirmenetluses 29.veebruaril
- Seega loeb kohus elatusraha väljamõistmise algusajaks 29.veebruari
- Elatusraha võlast tuleb maha arvata k.a. aprillis ja mais makstud elatis 3 200 krooni. 4 Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus loeb põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 5