) § 29 lg 2 kohaselt lahutab kohus poolte abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte abielu registreeriti xx xx xxxxa. Pärnu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr 109. Poolte kooselust on xx xx xxxx.a. sündinud poeg V.S.. Poolte ütlustega kohtuistungil on kindlaks tehtud, et abielulised suhted on neil lõppenud alates 28.10.2006.a. Hageja ei soovi kostjaga leppida, kostja leiab, et abielu jätkamine on võimalik. Ühe poole kindel veendumus ühise kooselu jätkamise võimatusest on piisavaks aluseks abielu lahutamiseks. Kohtu menetluses on V.S.u süüdistusasi KarS § 120 järgi kokkuleppemenetluses (kr. asi nr 1-08-7187), milles V.S. on tunnistanud oma süüd A.S.u ähvardamises. Kohus leiab, et poolte abielu jätkamine ei ole võimalik. Seega leiab kohus, et poolte abielu tuleb lahutada. Kostja ei vaidle vastu, et laps jääb pärast abielulahutust elama koos emaga.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi.
lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt elatise välja. Sama paragrahvi lõike kaks kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal
3 Vabariigi Valitsus on kehtestanud suuruse, millest väiksem ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla.
lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lapse ülalpidamise nõue on seotud eesmärgiga, et lapse huvid peavad olema elatise suuruse üle otsustamisel tähelepanu keskmes. Seadusandja selline tahe on seletatav vanema kohustusega hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise.
lõigetes 1-4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, samuti kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve ning keeld teostada vanema õigusi vastuolus lapse huvidega. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid, kuid arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta neist kummagi kanda selline osa lapse vajaduste katmisest, mis vastab tema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Sisuliselt on kostja võtnud õigeks elatusraha maksmise vajaduse ja kohustuse, kuid on vaidlustanud summa suurust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et hageja on piisavalt tõendanud lapse vajadusi kuus vähemalt 5600 krooni ulatuses. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud kulutused ei ole ülepaisutatud ja vastavad lapse vajadustele. Kostja ei ole ta vaidlustanud lapse ülalpidamiseks vajalike kulutuste suurust. Kostja väited selle kohta, et ta on andnud lapsele raha ja ostnud jalatseid, riideid, ratta ei ole aluseks mõista elatis välja väiksemas ulatuses kui pool lapse reaalsetest ülalpidamiskuludest. Kostja ise kinnitas kohtuistungil, et tema kuusissetulek on vähemalt 1400 eurot, mis Eesti kroonides moodustab üle 21 000 krooni. Kostja ei ole tõendanud, et ta peab ülal E.-K.S., kelle passi koopia ta on esitanud. Samuti ei nähtu, kes kostjale on E.-K.S.. Kostja kinnitas kohtuistungil, et ostis pojale aasta tagasi botased, teksased, kingad. Kohus leiab, et selline ühekordne asjade ostmine ei välista elatise tagasiulatuvalt väljamõistmist. Hinnates hageja ja kostja varanduslikku seisundit leiab kohus, et kostja varanduslik seisund on tunduvalt parem kui hagejal. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub kostjale 3toaline korter xxxxxxxxx alevikus. Kostja ei ole ümber lükanud, et talle kuulub sõiduauto xxxx xx ja osaühingu osa. Hagejal kinnistusraamatusse kantavad kinnistud puuduvad. Vastavalt üürilepingule kasutab hageja üürikorterit. Hageja kinnitusel tema kuusissetulek moodustab 5300 krooni. Et vanematel on oma laste suhtes ühesugused õigused ja kohustused (
), siis tuleb lapse vajadusele vastavate kulutuste vanemate vahel jaotamisel lähtuda nende osade võrdsuse eeldusest. Sellest lähtudes peaks kostja kandma lapse vajadusest 2800 krooni ja hageja 2800 krooni. Hageja on tõendanud, et ta ei suuda oma varalise olukorra tõttu kanda lapsele 4 vajalikke kulutusi võrdselt teise vanemaga ja et tema kanda tuleks jätta nendest kuludest väiksem osa. Kuivõrd kostja varanduslik seisund on oluliselt parem kui hagejal, siis õiglane ja mõistlik on rahuldada elatisraha hagi summas 3500 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 1. novembrist 2006.a. Sellise suurusega elatise väljamõistmine on vastavuses üheteistaastase poisslapse huvide ja vajadustega. Lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi muutumisel on hagejal võimalus esitada
lg 3 alusel nõue elatise suuruse muutmiseks.
lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.
lg 2 annab kohtule õiguse hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. TsMS § 468 lg 3 kohaselt tuleb otsus kuulutada viivitamatult täidetavaks tagasiulatuvalt alates 1. novembrist 2006.a. summas 1800 krooni kuus. Ülejäänud osas muutub otsus täidetavaks alates kohtuotsuse jõustumisest. Pärnu Maakohtu 14.05.2008.a. määrusega on kohaldatud hageja taotlusel hagi tagamist, millega kohustati kostjat tasuma lapse ülalpidamiseks elatis alates hagi esitamisest 09.07.2007.a. kuni 31.12.2007.a. summas 1800 krooni kuus ja alates 01.01.2008.a kuni kohtumenetluse lõpuni summas 2175 krooni kuus. Vastavalt TsMS § 435 lg 2 lõpeb kohtuotsuse tegemisega asjas menetlus ja hagi tagamise alusel saadud summad tuleb maha arvata käesoleva otsuse alusel sissenõutavast elatisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb nimetatud sättest tulenevalt jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejal on TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Anu Tammeniit Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.