2-07-20513/13

1 2 – 07 – 20513 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „19“märtsil 2009.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 07 – 20513 Tsiviilasi: Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi J. (E.) P. (endine Š.) vastu 800.62 krooni soojavõla ja kohtukulude nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus (registrikood: xxx, asukohaga: xxx); Hageja lepinguline esindaja: P. P. (isikukood: xxx); Kostja: J. (E.) P. (endine Š.) (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kohtuistungi toimumise aeg: „02“märts 2009.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Kersti Pütsep, tõlk, Vaike Hanni, hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja, P. P., ning kostja, J. (E.) P.(endine Š.); RESOLUTSIOON: Jätta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi Jelena (Elena) Pavlova (endine Šamrova) vastu rahuldamata seoses hagi aegumise kohaldamisega Jelena (Elena) Pavlova (endine Šamrova) nõudel. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas jätta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale 2 apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on esitanud kohtule hagiavalduse J. (E.) P. (endine Šamrova) vastu 800.62 krooni soojavõla kohtukulude nõudes põhjusel, et J. (E.) P. (endine Š.) olles, vastavalt notariaalselt tõestatud ostu – müügilepingu ärakirjadele (tl.5-6), korteriomandi, asukohaga: xxx, Ida – Virumaal, omanik on jätnud tasumata J. (E.) P. (endine Š.) poolt korteris tarbitud soojusenergia eest. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on saatnud Jelena (E.) P.´le (endine Š.) igakuuliselt arved, millel on näidatud ära kogu võlgnevuse suurus, aga samuti ka jooksva kuu eest tasumisele kuuluva summa. Seisuga „01“mai 2007.a. moodustub J. (E.) P. (endine Š.) võlg Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees 800.62 krooni, mis on J. (E.) P. (endine Š.) poolt jäetud õigeaegselt tasumata. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus asus hagiavalduses seisukohale, et Korteriomandi seaduse §13 ja AÕS §26 kohaselt peab korteriomandi omanik kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. J. (E.) P. (endine Š.) seda teinud ei ole ning J. (E.) P.(endine Š.) on säästnud ilma seadusliku aluseta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus arvelt 800.62 krooni. Palus hagi rahuldada. Menetluse kestel on Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus esitanud kohtule täiendavad kirjalikud seisukohad hagi kohta (tl.15;25), mille kohaselt asus Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus seisukohale, et hagi ei ole aegunud ning palus hagi aegumist mitte kohaldada. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus asus seisukohale, et Aktsiaseltsil Kohtla – Järve Soojus tekkis kohustus kütta elumaja, asukohaga: xxx, Kohtla – Järve linnas, Ida – Virumaal, elumaja haldajaga sõlmitud lepingu alusel, mille tõttu ei olnud Aktsiaseltsil Kohtla – Järve Soojus võimalik J. (E.) P. (endine Š.) korteriomandi kütmisest keelduda. Soojusenergia ostu – müügilepingut Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ja J. (E.) P. (endine Š.) vahel sõlmitud ei ole. J. (E.) P.´l (endine Š.) tekkis kohustus tasuda Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus soojusenergia tarbimise eest AÕS §26 ja KOS §13 nõuetest tulenevalt. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus asus seisukohale, et tegemist on seadusest tuleneva nõudega J. (E.) P. (endine Š.) vastu, mille aegumistähtaeg on TsÜS §179 kohaselt kümme aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest. KOSTJA VASTUVÄITED 3 Kirjalikus vastuses kohtule (tl.22) kostja, J. (E.) P. (endine Š.), hagi ei tunnista, vaidleb hagile vastu ning palub hagi tema vastu jätta rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt tunnistab J. (E.) P. (endine Š.) Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus soojavõla nõuet tema vastu summas 800.62 krooni. Nõue tekkis Aktsiaseltsil Kohtla – Järve Soojus 1998.a. detsembris, kuna 22.detsembril 1998.a. müüs J. (E.) P. (endine Š.) korteriomandi ära. 1998.a. detsembri kuu eest veel arvet esitatud ei olnud. Müügi hetkel J. (E.) P.´l (endine Š.) Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees soojusenergia eest võlgu ei olnud. J. (E.) P. (endine Š.) asus kirjalikus vastuses seisukohale, et Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi tema vastu on aegunud ning palus kohtul kohaldada hagi aegumist ning jätta hagi tema vastu rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt tekkis Aktsiaseltsil Kohtla – Järve Soojus nõue J. (E.) P. (endine Š.) vastu detsembris 1998.a.. Hagiga kohtusse pöördus Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus alles mais 2007.a. so 8 (kaheksa) aastat ja 5 (viis) kuud hiljem. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL Hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja, P. P., palus kohtuistungil hagi rahuldada ja Jelena (E.) P.´lt (endine Š.) välja mõista 800.62 krooni soojusenergia võlga ja kohtukulud panna J. (E.) P. (endine Š.) kanda. Hageja esindaja asus kohtuistungil seisukohale, et J. (E.) P. (endine Š.) ei tasunud soojusenergia eest 1998.a. novembris ja 1998.a. detsembris, korteriomandi: asukohaga: Põhja allee 19 – 14, Kohtla – Järve linnas, Ida – Virumaal, kütmise eest, mille tulemusena tekkis kostjal võlgnevus 800.62 krooni. J. (E.) P. (endine Š.) oli võlgnevuse tekkimise ajal korteriomandi, asukohaga: xxx, Ida – Virumaal, omanik. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus lepinguline esindaja, P. P., asus kohtuistungil seisukohale, et hagi ei ole aegunud. Varem hagiga kohtusse pöördumiseks ei olnud Aktsiaseltsil Kohtla – Järve Soojus raha riigilõivu maksmiseks, et koheselt kõiki soojusenergia eest võlglasi kohtusse anda. Kostja, J. (E.) P. (endine Š.), vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. J. (E.) P. (endine Š.) asus kohtuistungil seisukohale, et hagi on Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt esitatud kohtusse hilinemisega, mille tõttu ei soovi J. (E.) P. (endine Š.) vastu võtta ka Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepingulise esindaja, P. P., poolt pakutud kompromissi. J.. (E.) P.(endine Š.) asus kohtuistungil seisukohale, et võla tekkimisest on möödas juba üle 10 – aasta. Samuti on J. (E.) P. (endine Š.) korteri müünud ja korteriomandist, asukohaga: xxx, Ida – Virumaal, juba 10 – aastat tagasi ära kolinud. Korteri müügi hetkel J. (E.) P.´l (endine Š.) soojusenergia eest võlga ei olnud, sest muidu ei oleks J. (E.) P. (endine Š.) saanud sõlmida notariaalset ostu – müügilepingut. 4 KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi põhjendamatuks ja rahuldamisele mittekuuluvaks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega: Maksekorraldusega nr.44 riigilõivu tasumise kohta (tl.2). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus registreerimise dokumentidega ning P. P. volitusi tõendavate dokumentidega (tl.3-4). Korteriomandi, asukohaga: xxx, Ida – Virumaal, ostu müügilepingutega 22.detsembrist 1998.a. ja 17.jaanuarist 1997.a. (tl.5-6). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt esitatud Jelena (E.) P. (endine Š.) võlgnevuse arvestusega (tl.7-10). Viru Maakohtu 30.mai 2007.a. määrusega (tl.11). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt täiendatud hagiavaldusega (tl.15). Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist J. (E.) P. (endine Š.) andmetega (tl.16). Viru Maakohtu 27.juuni 2007.a. määrusega (tl.17-18). J. (E.) P. (endine Š.) kirjaliku vastusega hagile (tl.22). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt esitatud hagiavalduse täpsustustega (tl.25). Lepinguga soojusenergia kasutamiseks kaugkütte veega nr.xxx 01.oktoobrist 1995.a. (tl.26-30). KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” §11 sätteid, mille kohaselt rakendatakse enne 01.juulit 2002.a. tekkinud võlasuhtele enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seadust. “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” §9 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne

1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
2. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
3. juulit
4. Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
5. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
6. juulist
7. Kui enne
8. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” §9 lg.2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne
9. juulit 2002 kehtinud seadust. “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” §23 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduses alusetu 5 rikastumise kohta sätestatut juhul, kui alusetu rikastumine toimus pärast
10. juulit
11. Aga samuti kuuluvad rakendamisele „Elamuseaduse“ §6 sätted, mille kohaselt peab eluruumi omanik tagama talle kuuluva eluruumi korrashoiu vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse normatiivaktidele. Eluruumi korrashoiu kohustuse täielik või osaline üleandmine teisele isikule (sh. üürnikule) ei vabasta omanikku selle kohustuse täitmise tagamisest ning ES §37 lg.3 sätted, mille kohaselt, lisaks üürile eluruumi kasutamise eest, peab üürnik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest, katma üürileandja maamaksukulud ulatuses, mis vastab üürniku maakasutusele, ja tasuma hoonekindlustusest üürilepingu esemeks olevatele ruumidele vastava osa. Vastavalt TsK §477 sätetele on vara alusetust omandamisest või säästmisest tulenev kohustis õigussuhe, mille järgi üks subjekt – omandaja (säästja) – on kohustatud tagastama (üle andma) teisele subjektile – kannatanule – viimase arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandatud (säästetud) vara, kannatanul on aga õigus nõuda omandajalt (säästjalt) selle vara tagastamist (üleandmist) temale. Samuti kuuluvad rakendamisele Kaugkütteseaduse §8 lg.1 ja lg.2 sätted, mille kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §3 p.3 võib võlasuhe poolte vahel tekkida ka ühe poole alusetust rikastumisest teise poole arvel. Korteriomandiseaduse §13 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik – õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama Korteriomandiseaduse §13 lg.1 nimetatud suuruses. Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi J. (E.) P. (endine Š.) vastu on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kanda tuleb täies 6 ulatuses jätta kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et J. (E.) P. (endine Šamrova), olles korteriomandi, asukohaga: asukohaga: xxx, Ida – Virumaal, omanik on kohustatud kandma täies ulatuses korteri kütmise kulu, summas 800.62 krooni. Kohus luges tõendatuks, et nimetatud summa ei kuulu siiski J. (E.) P.´lt (endine Š.) Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kasuks väljamõistmisele, kuna J. (E.) P. (endine Š.) avaldas kohtuistungil, et hagi on aegunud ning palus kohtul kohaldada hagi aegumist, mille tõttu tuleb Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus nõue J. (E.) P.(endine Š.) vastu jätta rahuldamata. Kohtuistungil leidis tõendamist Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt esitatud tõenditega, et Aktsiaseltsil Kohtla – Järve Soojus tekkis alusetust rikastumisest tulenev nõue J. (E.) P.(endine Š.) vastu 1998.a. novembris ja detsembris, mille kohta tuleb kohaldada enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seadust. Kohus luges tõendatuks, et “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” §9 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne
12. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
13. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
14. juulist
15. Kui enne
16. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” §9 lg.2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne
17. juulit 2002 kehtinud seadust. Alates 01.juulist 2002.a. lühendati kõiki varem kehtinud hagi aegumise tähtaegu kuni kolmele aastale. Varem kehtis 10 – aastane hagi aegumise tähtaeg. Varasema seaduse kohaselt oleks Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi J. (E.) P. (endine Š.) vastu aegunud 31.detsembril 2008.a.. Alates 01.juulist 2002.a. lühendati seda aegumistähtaega ning tegelikult lõppes Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi J. (E.) P. (endine Š.) vastu aegumise tähtaeg 30.juunil 2005.a.. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus esitas hagi Viru maakohtusse alles 29.mail 2007.a. so. peaaegu kaks aastat hiljem. Johannes Külaots Kohtunik