Keelduda A. P. hagi E. K. vastu elatise suuruse muutmise nõudes menetlusse võtmisest ja tagastada avaldus selle esitajale. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja A. P. kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1. Kohus jättis A. P. hagiavalduse 23.03..2009.a määrusega käiguta ja andis tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja täiendava riigilõivu 2600.- krooni tasumiseks 5 päeva alates nimetatud määruse kättesaamisest. Avalduses on järgmised puudused: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 363 lg 1 p 3 kohaselt lisatakse hagiavaldusele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, avaldusele on aga lisamata kohtulahend, millise muutmist hageja käesoleva asja esitamisega taotleb. • Hagiavalduses ei ole märgitud hagihinda (
lg 1 p 5).
lg 2 alusel on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetavast vaidlusest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kuna hageja soovib elatise vähendamist 2900 kroonilt 1300 kroonini kalendrikuus, tuleb käesolevas asjas hagihinnaks lugeda 2900 – 1300 = 1600 x 9 = 14 400 krooni. • Avalduselt on tasutud riigilõivu vähem seadusega ette nähtud riigilõivumäärast (riigilõivu on tasutud 400 krooni).
lg 3 järgi sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Riigilõivuseaduse Lisas 1 toodud tabeli alusel kuulub avalduselt hagihinnaga kuni 15 000 krooni tasumisele riigilõiv summas 3000 krooni. Seega tuleb hagejal tasuda täiendavalt riigilõivu summas 2600 krooni. • Lisaks palub kohus hagiavaldusest välja võtta varasema kohtulahendi analüüsi ning menetluse käigu põhjaliku seletuse, sest kui kohtuotsus on jõustunud, siis see enam vaidlustamisele ei kuulu. Käesoleva menetluse eesmärgiks saab olla aga üksnes elatise suuruse muutmine tulenevalt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisest peale eelneva otsuse tegemist perekonnaseaduse § 61 lg 3 järgi. Asjakohased ei ole aga ka hageja viited karistusseadustiku paragrahvidele.
sätestatult vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi, millele karistusõiguse ja kriminaalmenetluse, kui avaliku õiguse normid ei kohaldu. • Hagi ese ei ole selge (
Elatise suurust ei ole võimalik muuta enne hagi esitamist tagasiulatuvalt. Hageja on puuduste kõrvaldamise määruse isiklikult
) § 168 lõikest 1 tuleb menetluskulud jätta hageja A. P. kanda • Maili Tartu Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.