← Eesti

2-08-7882/7

Obsah (11)§ 101§ 108§ 113§ 94§ 396§ 397§ 141§ 158§115§ 415§ 421

2-08-7882 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teata

§ 101

lg 1 p 1, 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmise korral kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamisel viivist.

§ 108

lg 1, sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.

§ 113

lg 1 alusel on viivis

§ 94

sätestatud määr, mis on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidelee kohaldatav viimane intressimäär enne 01.jaanuari ja 01. juulit, millele lisandub 7%.

§ 396

lg 1 järgi kohustub laenusaaja laenatud raha laenuandjale tagasi maksma ning

§ 397lg 1 teise lause kohaselt 2

(3)2-08-7882 peab laenaja tasuma laenulepingu korral intressi.

§ 141

lg 1 alusel on kõrvalkohustuseks leppetrahvi maksmise kohustus ning

§ 158

lg 1 järgi on leppetrahvis lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma.

§115

lg 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 143 012.98 krooni, millest 98242,80 krooni on tagastamata krediidisumma, 15452,16 krooni on sissenõutavaks muutunud intress, 8669,46 krooni sissenõutavaks muutunud viivis, 19648,56 krooni leppetrahv, 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud.

§ 415

lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.

§ 421kohaselt on tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

Kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastamisega, eelkõige krediidisumma jagamisega mitme lepingu vahel. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi osas, milles hageja palub välja mõista viivise protsendina, osalisele rahuldamisele ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõudest, so 98 242.80 kroonist alates 01.03.2008.a., arvestatuna kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni vastavalt

§ 113

lg 1 ja § 94 sätestatud määras, milleks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1,2 järgi on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.07.08 vastavalt 4% ja seega on väljamõistetav viivis 11% aastas /4%+7%/. Kuna hagi kuulus enamuses ulatuses rahuldamisele, ca 99% ulatuses, siis jäävad TsMS § 163 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv ja hageja õigusabikulu jätta kostja kanda 99% ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174´ lg 1, 3 sätestatust määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus hagejale tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks, hageja palus välja mõista riigilõivu summas 6280 krooni ja hageja esindaja õigusabikulud summas 1800, kokku 8080 krooni ja kooskõlas § 163 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 6217,20 krooni riigilõivu katteks ja 1782 krooni õigusabikulude katteks, kokku 7999,20 krooni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks, mistõttu ei saa kohus määrata kindlaks otsuse täitmise korda ja tähtaega käesoleval juhul teisiti. Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.