Obsah (4)

§ 774§ 108§ 113§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks - 3. märts 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni tegemise aeg ja koht kohtumaja kohtukantselei

) § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Kohtu hinnangul ei pidanud käesoleval juhul kostja täitma kohustust isiklikult. Kuna kolmas isik on tasunud hagejale 11 600 krooni, siis on kostja selles osas vabanenud täitmise kohustusest. Kohus leiab, et kahju tekkimine kostjale seoses veo hilinemisega ei ole tõendatud. OÜ N on esitanud kostjale 02.06.2007.a pretensiooni, mille kohaselt on veo hilinemisega ning merekonteineri tagastamise viivitamisega tekitatud temale kahju 7903 krooni. Kohus leiab, et OÜ N pretensioon ei tõenda kahju tekkimist kostjale. Puuduvad tõendid, et OÜ N oleks ka tegelikult jätnud kostjale selle summa tasumata. Samuti puuduvad tõendid, et OÜ Non reaalselt selle kahju kandnud.

§ 774

lg 1 sätestab, et kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja aga kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu).

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 4900 krooni. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,5 % tasumata summalt päevas, põhjendusega et selline viivise määr on arvel kirjas. Kohus leiab, et ainuüksi viivise määr arvel ei tõenda, et pooltel oli viivise suuruse osas kokkulepe. Seega tuleb lähtuda seaduses sätestatud viivise määrast.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud viivist 460 päeva eest (alates 28.05.2007.a kuni 01.09.2008.a). Kohus leiab, et kuna 25.05.2007.a arve kohaselt oli maksetähtajaks 28.05.2007.a, siis saab viivist arvestada alates 29.05.2007.a. Kuna hageja on arvestanud viivist 460 päeva eest, siis tuleb arvestada viivist kuni 31.08.2008.a, mitte kuni 01.09.2008.a. Seega on perioodil 29.05.2007.a – 30.06.2007.a viivise määr 10,5 % aastas ning alates 01.07.2007.a – 31.08.2008.a 11 % aastas. Eeltoodust tulenevalt kuulub ajavahemiku 29.05.2007.a – 31.08.2008.a eest väljamõistmisele viivis 676,02 krooni. Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, 3 väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis põhivõlalt alates 05.09.2008.a kuni põhivõla tasumiseni

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras (poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 83 % ulatuses hageja kanda ja 17 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots kohtunik 4