Obsah (8)

§ 442§ 138§ 147§ 129§ 173§ 162§ 178§ 632

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa Kohtuotsuse tegemise aeg ja 10.06. 2008.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Võidu 2

§ 442lg.

6, 6, § 633 lg. 7). Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS AS--s SEB Eesti Ühispank nr. 10220034796011 ja ASAS-s Hansapank konto nr. 221023778606, viitenumber mõlemal juhul

1. Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja sellekohase maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab riigilõivu nõude täitmisele pööramise täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. I. Asjaolud ja hageja hageja nõue. Hagiavaldus on kohtule saabunud 06.08.2007.a. seoses kiirmenetluse muutumisega hagimenetluseks, kuna kostja esitas kiirmenetluses vastuväite. Hagiavalduse kohaselt xxxx.a. sündis poolte suhtest poeg H T , kes elab käesoleval ajal hageja juures ja on hageja täielikul ülalpidamisel. Enne hageja rasedust elasid pooled mõne kuu Rakveres Võimla tänavas kostjale kuuluvas üürikorteris koos ja siis kostja lubas, et aitab last kasvatada ja ülal pidada. Kostja oma lubadust ei täitnud. Lapse sünnijärgsel päeval käis kostja hagejat vaatamas ja ka lapse sünd registreeriti koos. Samuti on kostja rahade eest ostetud lapsele voodi ning hiljem tõi kostja veel kusagilt lapsele kasutatud riideid, kuid sellega tema ülalpidamiskohustuse täitmine piirduski. Nüüd on kostja maininud, et ta registreeris lapse oma nimele vaid seetõttu, et sel ajal oli tal tegemist mingite kohtuasjadega ja kergema karistuse saamiseks oli tal kasulikum laps enda nimele kirjutada. Pärast lapse haiglast kojusaamist on kostja küll helistanud ja lubanud pidevalt last vaatama tulla, kuid ei ole seda teinud. Hageja on korduvalt palunud kostjat, et kostja ostaks lapsele söötmis- ja käimistooli, ning kostja on lubanud need ka osta, kuid jällegi on lubadused jäänud lubadusteks. Rahaliselt ei ole kostja hagejat kunagi aidanud. Kuna laps on alles 7-kuune, siis hageja tööl veel ei käi ning on lapsehoolduspuhkusel. Hageja igakuiseks sissetulekuks on üksnes riiklikud toetused: vanemahüvitis 2 690 krooni ja lapsetoetus 300 krooni kuus, seega kokku 2 990 krooni kuus. Seni on lapse ülalpidamisel hagejat aidanud ema ja ka vanaema, kelle elamispinnal hageja praegugi xxxx elab. Samas kuulub vanaemale ainult 1-toaline korter, kus peale hageja ning hageja lapse elavad veel vanaema ise, hageja ema ja vend. Seoses ruumipuudusega on kõigi elu seal närviliseks muutunud, mistõttu hageja oli sunnitud hakkama endale ja lapsele uut elamispinda otsima. Õnneks leidis hageja endale kasutamiseks täiesti omaette korteri xxxxx, kuid kuna seal tuleb veel üht-teist elamiskõlblikumaks muuta, siis hetkel sinna veel kolida ei saa. Kui seni kõik kulutused eluasemele ja kõik kommunaalkulud kannavad ema ja vanaema , siis omaette elama asumine toob hagejale kaasa täiendavad kulutused tarbitud elektrienergia, vee- ja kanalisatsiooni ning prügiveo eest, samuti peab hageja ise muretsema küttepuud. Praeguse elukalliduse juures ainult emapalgast igapäevaste kulutuste katmiseks ning lapse kasvatamiseks ja tema normaalse arengu tagamiseks ei piisa. Ainuüksi lapse mähkmetele kulub kuus üle 500 krooni ja samas suurusjärgus summa kulub ka tema kunstliku emapiima jm. toidu ostmisele, aga kuud on riietele ja muudele elulistele vajadustele. Kuni lapse üheaastaseks saamiseni peab hageja käima kohustuslikus korras igakuiselt perearsti kontrollis, mis toob kaasa kulutusi sõiduks arsti juurde ja tagasi, sest bussiajad ei klapi arsti vastuvõtuaegadega ja enamasti tuleb siis sõiduks kasutada taksot, mis teeb umbes 200-300 krooni kuus. Lisaks lapse vajadustele vajab ka hageja ise toitu, hügieenitarbeid jm. hädavajalikku. Kostja varandusliku seisundi kohta hagejal andmed puuduvad, kuid teadaolevalt kuulub talle 40 000 krooni suuruse osakapitaliga osaühing ärinimega M M , mille ainuomanik ja juhatuse liige kostja on. Kostja elustiilist lähtuvalt võib arvata, et kostja sissetulek on kindlasti märkimisväärselt üle miinimumpalga. Kostja liigub mitme erineva sõiduautoga, samuti on mitteametlikel andmetel tema kasutuses Rakveres Seminari tänaval korter. PKS § 50 lg. 1-4 kohaselt on vanema õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, samuti kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. PKS § 60 lg. 1 2 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama seaduse § 61 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks igakuise elatusrahana, mille suuruse määramisel arvestatakse vanema varalist seisundit ja lapse vajadusi ning mis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja leiab, et poja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, normaalseks eluks ja arenguks kuluks kokku vähemalt 4 500 krooni kuus. Arvestades hageja sissetulekut ja reaalseid võimalusi lapse ülalpidamiseks ning seda, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel elatist, on kohustatud maksma elatiselt Tulumaksuseaduse § 12 lg. 1 p. 7 ja § 19 lg. 1 kohaselt tulumaksu, on mõistlik kostjalt välja mõista elatis seadusega sätestatud miinimummääras ehk 2 175 krooni kuus. PKS § 70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Hageja esitas Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse lapse elatisnõudes 19.02.2008.a. ja palub sellest ajast alates kostjalt välja mõista elatis poeg Henri (sünd. 18.08.2007) ülalpidamiseks kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusrahana 2 175 krooni ning samuti hageja poolt seoses hagi esitamisega seotud menetluskulud.. Ühtlasi palub hageja menetleda hagi M T’i vastu kirjalikus menetluses. Hagi on esitatud PKS §-de 50, 60 ja 61 alusel. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja oma kirjalikus vastuses hagiavaldusele leiab, et hageja on hagiavalduse kohtusse esitanud pahauskselt, sest kostja on nõus osa võtma lapse kasvatamisest ja toetamisest. Kostja ettepanekust hagejale tulla koos lapsega elama Tamsallu, kus hageja oleks saanud oma poolelijäänud keskkooliõpingud lõpetada, hageja keeldus. Hageja keeldub ka andmast last kostja hoolde. Samuti on hageja keeldunud kostja kompromissettepanekutest lapse kasvatamisel ning toetamisel. Hageja väide, et kostja pole last toetanud, on väär. Samas ei pea kostja ülal pidama hagejat. Kui hagejal napib vahendeid, et ennast ülal pidada, tuleb tal nõuda elatusraha oma vanematelt, kes seaduse järgi on kohustatud hagejat ülal pidama. Hageja pole täpset lapse ülalpidamiskulude arvestust esitanud ega tõendanud, kui palju raha reaalselt ühes kalendrikuus kulub tal lapse ülalpidamiseks. Kostja leiab, et hageja määratletud summa 4 500 krooni ühes kalendrikuus on 7-kuuse lapse ülalpidamiseks ülemäära liialdatud. Kostjal on samas vanusegrupis kui poeg H T , praegusest kooselust sündinud tütar L T , mistõttu kostja kinnitab, et ühes kalendrikuus ei kulu sellises eas lapse ülalpidamiseks 4 500 krooni. Ka kostja õde V L ’l kulub kahe lapse (2a. ja 7a.) ülalpidamiseks ühes kalendrikuus umbes 4 000 krooni. Seega oleks suurem summa ilmne priiskamine. PKS § 61 lg. 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle sätte kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. On õige, et PKS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Vastavalt PKS § 61 lg. 6 p. 3 kohus võib jätta elatise väljamõistmata või elatise suurust vähendada alla miinimumi, kui ilmnevad asjaolud, mida kohus peab mõjuvaks. Kostja seisukohalt on mõjuvaks põhjuseks asjaolud, et hageja ei ole oma nõuet piisavalt tõendanud ning et kostja ülalpidada on ka tütar L T . Hageja viited kostja priiskavale ning ülemäära laristavale elustiilile ei ole õiged. Erinevate sõiduautodega sõitmine ning kinnisvara valdamine ei tee kostjast nimetatud varade omanikku. Kostja omab osalust osaühingus M M , mis aga ei tähenda, et ettevõtte on pidevalt kasumis ning toodab omanikele tulu. Kostjal ei ole võimalik tasuda igakuiselt elatusraha summas 2 175 krooni, sest kostja keskmine sissetulek kuus on umbes 5 859 krooni ja laps L T vajab samuti igakülgset hoolitsust ja toetust, mis on aga raskendatud, kui H T ’le elatise maksmiseks kulub ebamõistlikult suur summa kostja igakuisest sissetulekust.. Lisandrale kulub kostjal kuus minimaalselt 1 100 krooni ning vastavalt võimalusele jääb kostjal toiduainete ning muude eluks vajalike kulutuste katmiseks umbes 3 600 krooni. Statistikaameti uuringu kohaselt kulub ühel inimesel kalendrikuus minimaalselt 2 678 krooni, mis võimaldab säilitada ning taastada tööjõudu. Samas ei 3 täpsusta uuring linna- ning maapiirkonnas elavaid isikuid eraldi, kuid maapiirkonnas elavate inimeste kulutused tööle jõudmiseks, toiduainetele ning transpordile on tunduvalt suuremad. Sotsiaalministeerium on tellinud
2. aastal valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika" eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Antud uurimuse järgi kulub kuni 6-aastase lapse ülalpidamiseks ühes kalendrikuus 1 871 krooni. Kui võtta arvesse elukalliduse muutust, siis praeguseks hetkeks võib lugeda 2 136 krooni summaks, mis kulub ühes kalendrikuus kuni 6-aastase lapse ülalpidamiseks maapiirkonnas. Elatise suuruse määramisel tuleb aluseks võtta eelkõige lapse vajadused, kuid tähelepanuta ei saa jätta ka vanemate reaalset majanduslikku olukorda. Alaealise ülalpidamiseks makstav elatis peab tagama normaalsed võimalused lapse arenguks ja kasvamiseks. Igapäevases elus tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks peavad jääma eluks vajalike mõistlikult võimalike kulutuste piiridesse. PKS § 61 lg. 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. On selge, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab, kuid elatise määramisel ei saa lähtuda ainult võimalikest lapse vajadustest, vaid arvesse tuleb võtta ka vanemate varalist seisundit. Lapsele ülalpidamise andmine on vaid osa lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemise kohustusest. Lisaks ülalpidamise andmisele tuleb lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemisena käsitleda lapse füüsilise ja vaimse heaolu tagamist sh. tema väärtushinnangute kujundamist, ühiselureeglite õpetamist. Kostja leiab, et hageja tahab tahtlikult tekitada nende ühise poja H T ’i väärtushinnangutesse lõhet reaalse ja kujuteldava maailma vahele. Kohtul on õigus ja ka kohustus, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist, isiku halvema varalise seisundi korral vähendada elatist, kui teine vanem suudab lapse ülalpidamiseks anda piisavalt vahendeid. Arvestades kostja kahe lapse vajadusi, samuti seda, et kostjale peab jääma ka piisav osa sissetulekust, et säilitada ning taastada kostja enda töövõime, palub kostja vähendada hageja poolt nõutud elatise suurust 1 000 kroonini kuus poeg H T ’i ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamise päevast kuni H T täisealiseks saamiseni. Kostja leiab, et hagejal on piisavad vahendid last ülal pidada isegi siis, kui kostjalt nõutud elatist vähendatakse 1 000 kroonini kalendrikuus. See summa pole kostja jaoks ka ülemäära koormav. Alates 2008.a. on vastavalt Tulumaksuseadusele täiendav maksuvaba tulu (üldise maksuvaba tuluga samas määras) kuni 17-aastase lapse ülalpidajal, seega pole hagejal kartust, et saadud elatis väheneb tulumaksu võrra. PKS § 61 lg. 5 annab võimaluse elatise suurust vähendada, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 61 lg. 4 märgitud suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Samas võib PKS § 61 lg. 6 järgi kohus elatise suurust vähendada alla sama paragrahvi
3. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja leiab, et hageja nõutud suuruses elatise maksmine raskendab oluliselt tema võimalusi hoolitseda oma tütre eest, mistõttu tütar L T jääks varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja poeg H T . Kostja töötab OÜ-s M M autojuht-asjaajajana ning tema töölepingujärgne neto töötasu on 5 859 krooni. Kostja elukoht on Lääne-Virumaal ning tema hariduskäik ja tervislik seisund ei võimalda tal enamtasustatavat tööd leida või vajadusel töötada suurema koormusega. TLS § 9 lg. 1 ja lg. 4 p. 2 piirab ka ületunni töö tegemist, kui viimane tekitab üleväsimust ja kahjustab töötaja tervist. Kostjal on autoavarii järgselt kolju piirkonna mehaanilise vigastuse tõttu raskendatud teha ületunnitööd. Samuti pole kostja võimeline oma olemasoleva hariduskäigu, tervisliku seisundi ja elukoha mõjutustest tulenevalt leidma tasuvamat töökohta. III. Asja kohtulik arutelu. Kohtuistungil hageja esindaja palub hagi rahuldada. Hageja jääb oma nõude juurde ega nõustu kostja poolt esitatud tõendite ning vastuväidetega. Panga väljavõtted kostjale laekuvaid sissetulekuid ei kajasta, kuid kinnitavad, et ühel päeval on kostja ühe oma arve tühjaks teinud. On teada, et kostja on ka endale tööandja, mistõttu on kahtlus, et kostja 4 elab paremini kui ta seda näitab ning et töötasu pole tema ainuke sissetuleku allikas. Kostja pole oma last ülalpidamisega aidanud ega oma lapsele raha andnud, on ostnud ainult voodi ja toonud natuke kasutatud riideid. Lapsele ei piisa ainult kostja telefonikõnedest. Kostja tehtud ettepanek, et hageja asuks elama Tamsalusse, on küsitav, sest kostja ise alaliselt Tamsalus ei ela. Hageja tõesti keeldub last andmast kostja hoolde, sest laps on 9-kuune ja saab emapiima. Väide, nagu hageja peaks elatusrahaga ka ennast ülal, pole õige. Ainult riikliku toetuse arvelt pole võimalik last üleval pidada. Arvestada tuleb seda, et kulud mähkmetele on 500 krooni, sama summa toidule, umbes 300 krooni arstil käigud, on kulud riietele, jalanõudele, ravimitele ning igapäevased kulutused eluasemele. Kuigi hageja ei pea maksma üüri, peab ta maksma tema poolt tarbitud elektri ja vee eest ning ostma küttepuud. Hageja on üürileandjale juba tasunud kaks elektriarvet, üks 184 krooni ja teine 190 krooni. Pole õige kostja väide, et lapse ülalpidamiskulud on ülepaisutatud. Kui sotsiaalameti 2004.a. uurimuse kohaselt, mis tugines 2000.-2003.a. andmeile, olid lapse ülalpidamiskulud 1 871 krooni, siis pideva hindade tõusuga on kulutused suurenenud. Pealegi on Eesti kohtupraktikas kujunenud seisukoht, et kui hageja elatisnõue kattub elatise miinimumiga, siis ei pea seda tõendama. Hageja ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt peaks hageja vähendama oma nõuet selletõttu, et kostjal on ka teine laps vaja ülal pidada. Kostja on esitanud teise lapse sünnitunnistuse, kuid pole tõendanud, et on sellele lapsele abi andnud. Kostja on äriühingu juhatuse liige, tema tegevus on tasustatav. Väide, et ta saab palka 4 500 kr, pole usutav. Hageja julgeb arvata, et palgatõend ja tööleping ei ole tõesed ja et kostja ei elata ennast ainult palgarahast, vaid tal on ka muid sissetulekuid. Kostja on võtnud laenu, kuid pole seda otstarbekalt kasutanud, sest raha seisab tal kodus. Väide, et hageja suudab last üleval pidada ka selle summaga, mis hageja saab, jääb arusaamatuks. Suurema osa kuludest maksab vanem, kelle juures laps elab. Hageja kasvatab last üksinda ja tema sissetulekuks on riiklikud toetused. Kostja pole tõendanud oma varalist seisundit. Kostja elukoht Lääne-Virumaal pole mingi põhjendus selleks, et elatis peaks olema seadusest väiksemas määras. Kostja pole ka töövõimetu ning mingit invaliidsusgruppi talle määratud pole. Hageja palub kostjalt välja mõsta elatis 2 175 krooni kuus ja hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja seletab, et ta pole nõus elatise summa suurusega, kuna lapse kulutused pole nii suured ja kostja palk ei anna võimalust seda maksta. Kui hageja saab 2 900 krooni kuus, aga lapsele kulub 4 000 krooni, siis millest ta ise elab. Kostja selgitab, et eelmisel aastal oli palk koos preemiaga 8 000 krooni, siis saigi laen 80 000 krooni võetud ja see oli enne, kui lapsed sündisid. Igakuine laenu tagasimakse on umbes 2 000 krooni. Praeguseks pole seda summat üldse alles, 40 000 krooni on lihtsalt ära läinud ja 40 000 krooni on ettevõttesse läinud, sest firmal läheb halvasti. Firma allakäik algas 2007.a märtsis. Selle aasta alguses oli ka majanduslik langus. Riigiga on leping, et kolm aastat tuleb firmat üleval pidada, muidu tuleb riigilt saadud toetus riigile tagasi maksta. Kostja arvab, et kui vaja, võib selleks ka lepingu teha, et ta on oma raha firma jaoks kulutanud. Kostja ütleb, et alates jaanuarist oli ta pidevalt haiguslehel, sest tal endal oli operatsioon, aprillis oli tööl. Tänagi on haigusleht kaasas. Haiguseleht on oluline firmale ja haigekassale. Ettevõte remondib ka autosid, ettevõttel tööd palju pole, pole uusi tellimusi. Endal autot pole, vajadusel saab küsida õemehe või ema käest, aga üldiselt on kasutada firma auto. Kostja selgitab, et teisele lapsele on ta muretsenud asju ja sellest lähtuvalt on keskmised kulud ühe kuu kohta on 1 100 krooni. Teiste inimeste lapsed saavad sellega toime, siis peaks ka hageja saama hakkama. Kostja ütleb, et rahaliselt pole ta last aidanud, kuid pärast lapse sündi andis ta 200-liitrise kotitäie riideid. Kostja ütleb, et palgast ei jätku hageja nõuet rahuldada, sest ülal on vaja pidada ka teist last ja peale selle peab kostja maksma raha ka vanematele söögi eest ja et saaks pesu pesta. Kostja on nõus maksma elatusraha 1 000 krooni kuus. IV. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud, piisavalt tõendatud ja kuulub rahuldamisele tervikuna järgmistel asjaoludel. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ning kui 5 vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Seega sätestab seadus lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Hageja soovib elatise väljamõistmise seadusega sätestatud määras. Kostja on nõus maksma elatusraha 1 000 krooni kuus, kuna selle summa ulatuses toetab ta ka oma teist last ja sellisest summast teisele samaealisele lapsele piisab. Kostja leiab, et järelikult ei vasta hageja nõue lapse tegelikele vajadustele, kuid samuti ei võimalda kostja majanduslik olukord enamat summat kuus maksta. PKS § 61 lg. 2 kohaselt lähtub kohus elatusraha määramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg. 5 annab kohtule võimaluse vähendada elatise suurust alla veerandi Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrast juhul, kui vanemal on teine laps, elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Sama paragrahvi lg. 6 lubab kohtul jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla viidatud suuruse või ka elatise maksmise lõpetada, kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Selliseid asjaolusid ei tuvastatud. Asja arutelu käigus ei leidnud tõendamist, et kostja oleks töövõimetu või et ta oleks sedavõrd haige või et ta ei saaks tervislikul põhjusel töötada. Ei leidnud tõendamist, et kostjal oleks mingeid muid põhjusi, mida saaks kohus mõjuvaks lugeda elatise alla seadusega sätestatud määra vähendamiseks. Vastavalt

§-le 230 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei tõendanud oma väidet nagu oleks hagejal piisavalt vahendeid lapse kasvatamiseks ja ülalpidamiseks ka siis, kui kostja maksab vaid 1 000 krooni. Hageja sai lapse emaks koolipingist ja tema sissetulekud esitatud tõendite kohaselt on riiklikud toetused 2 990 krooni. Hageja on põhjendatult kostja vastuväited ümber lükanud ja seda kinnitavad kostja enda esitatud dokumentaalsed tõendid. Kostja vaidlustas lapse kulutusi lähtudes enda koostatud eeldatavast kulude loetelust. Vanema varalist seisu ei väljenda mitte ainult see, kas tal on tööleping ja saadav töötasu, vaid tema tegelik majanduslik olukord, ka eluviis. Hageja väidetavalt on kostja pillava eluviisiga. Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt on ta osaühingu osanik ja tal on ka sama osaühinguga töölepinguline suhe. Kostja palgatõend ei ole usutav, sest selle on väljastanud kostja ise. Tõendist nähtuvalt oli kostja palk alates 2007.a. november kuni 2008.a. jaanuar 10 000 krooni kuus kuni kuuni, mil kohtusse saabus hageja hagiavaldus. Seega palgatõend väljendab selgelt, et palk on järsult langenud seoses hagi kohtusse esitamisega. Samas kinnitas kostja kohtuistungil, et tema hoopiski oli jaanuarikuust haiguslehel. Tööleping on sõlmitud ärijuhi ja kostja vahel, kelleks on sama isik. Töölepingu järgi on kokkulepitud palk 7 000 krooni, järelikult vähemalt selle summa kostja kuus ka saab. Kostja on 01.06.2007.a. võtnud endale kinnistu ostmiseks rahalise kohustuse pangalaenu näol, mille tagasimakse kuus on 2 000 krooni. Samas laenu võtmise ajal kostja teadis, et ta saab lapsevanemaks, ja mitte ühe, vaid kahe lapse vanemaks, sest teine laps sündis 13.12.2007.a. Lapsevanemaks saamisega aga kaasneb seadusest tulenev kohustus last ülal pidada. Oma kulutusi eluasemele ega muid kulutusi kostja ei tõendanud. Kostja elab väidetavalt elukaaslase juures, kasutab juriidilise isiku sõiduvahendeid. Samas ütleb kostja kohtuistungil, et peab raha maksma ka vanematele söögi eest ja selleks, et saaks pesu pesta. Kostja väited firma allakäigule alates 2007.a. aprillikuust ja üldisest majanduslangusest on paljasõnalised ega puutu asjasse. Kostja lapsevanemana on kohustatud oma elu korraldama nii, et suudaks oma vanemakohustust täita ja oma last ülal pidada igas kuus. Kostjal on õigus saada kätte oma lepingujärgne töötasu ja sellest piisaks ka laste ülalpidamiseks. Asjaolu, et kostja ei soovi tõendada oma tegelikku majanduslikku olukorda, annab alust arvata, et kostjal on piisav sissetulek äraelamiseks ja seega ka oma laste ülalpidamiseks. Kostja laenulepingust nähtuvalt on laen võetud kinnistu ostmiseks, millest järeldub, et kostja on oma varalist 6 olukorda hagejaga võrreldes paremustanud. Laenulepingust tuleneva rahalise kohustuse suurust kuus, samuti muid rahalisi kohustusi kostja ei tõendanud. Kohus on seisukohal, et kui kuupalga alammäär on kehtestatud ja elatusraha miinimum on seadusega sätestatud, siis tuleb hageja nõue rahuldada ja kostjalt tuleb elatis välja mõista igakuise elatusrahana 2 175 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuna PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 16.04.2008.a. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik selle aja vältel ei täitnud ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg. 6 nimetatud asjaolusid. Kuna viidatud lõikes kirjeldatud asjaolusid ei tuvastatud, kostja kinnitas, et ta ei ole last ülal pidanud ja elatusraha ei maksnud, kui see kohtuasi algas, siis on põhjendatud hageja taotlus rahuldada ja elatis välja mõista alates 19.02.2008.a.

§ 138järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 147järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.

Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on riigilõivuseaduse § 22 lg. 1 p. 2 kohaselt hagi esitamisel elatise nõudes riigilõivu tasumisest vabastatud. Järelikult tuleb riigilõiv välja mõista kostjalt riigituludesse.

§ 129lg.

2 järgi „Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.“ Hagihind on seega 9 x 2 175 = 19 575 krooni, millelt vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on tasumisele kuuluv riigilõiv 1 250 krooni, mis tuleb välja mõista kostjalt riigilõivu katteks riigituludesse.

§ 173lg.

1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173lg.

3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 178lg.

1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 632lg.

1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, 70,

§-de 129, 162, 230, 441-442, 632 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ S.Tooming I.Golubev Kohtuotsus jõustus 17. aprillil 2009.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega Nooremreferent I.Golubev 7 8 9