§-de 76 lg 1; 82; 100; 101 lg 1 p-de 1, 6; 108 lg 1; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) 41 712,91 kr, millest 38 808,72 kr on põhivõlgnevus, 2904,19 kr viivis; 2) menetluskulud jätta kostja kanda Kostja vastuväited Kostja kohtuistungile ei ilmunud, oli kohtuistungi toimumisest teadlik. Kohus arutas asja hageja soovil kostja osavõtuta. Kostja esindaja palub jätta hageja hagi rahuldamata ning lugeda, et kostja on võtnud hageja hagi õigeks 4992,32 kr ulatuses. Pooled ei vaidle selle üle, et nad on kirjutanud alla AS Eesti Statoil kliendikaardi lepingule nr 140-1-21, samuti selle üle, et kostja on ostnud hagejalt kütust. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte õigussuhetes kohalduvad ka hageja kliendikaardi lepingu üldtingimused ning kas kostjal on võlgnevus hageja ees ning kui on, siis millises ulatuses. Kostja osundab, et poolte vahel ei olnud kokkulepet selles, millises vääringus toimub kostja poolt ostetud kütuse eest hagejale tasumine. Vaatamata eelmärgitule esitas hageja kostjale arved Eesti kroonides, võttes aluseks vahetuskursi, mis on erinev sellest, mida sätestab
MS § 124 lg 1. Kostja leiab, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt välisvääringus esitatud arvete eest tasumist Eesti Panga kursist erineva kursiga ka hageja tüüptingimuste kohaselt. Kostja on alusetult tasunud hageja arveid suuremas ulatuses kui oli hageja nõudeõigus kostja vastu, on kostjal tekkinud hageja vastu
Kostja tasaarvestab hageja nõude kostja vastu 33 816,40 krooni ulatuses. Hageja viivisarvestus rajaneb seetõttu ebaõigetel eeldustel ning seega tuleb see jätta rahuldamata. Kostja võtab hagi õigeks 4992,32 kr ulatuses. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 02.11.2005 AS Eesti Statoil rahvusvahelise Routex kliendikaardi lepinguga nr 140-121 loeb kohus tuvastatuks, et kostjale võimaldati krediitkaardiga tasuda kaupade ja teenuste eest kõikides Routex märgistust kandvates kütuse teenindusjaamades Euroopas. Kaardipõhiste tehingute väljavõttega loeb kohus tuvastatuks, et kostja on ostnud kütust ja on kohustatud saadud kauba eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele tasuma kokku summas 38 808,72 kr. Kostja võtab õigeks, et eelpoolnimetatud leping poolte vahel allkirjastati ning kostja ostis kütust hagejalt. Arvetega nr 1030064742 31.01.2008, 1030072490 29.02.2008, 1030080247 31.03.2008 loeb kohus tuvastatuks, et kostjal on tasumata käesoleva ajani ostetud ja tarbitud kauba eest kogusummas 38 808,72 kr Seisuga 11.11.2008 võlgneb kostja hagejale viivisena 2904,19 kr. Viivise arvestus: Arve nr 1030064742, tasumata 16 968,99 kr, tasumise tähtaeg 15.02.2008, viivitatud päevi 270 (16 968,99 x 0,030 x 270), viivis 1374,49 kr; arve nr 1030072490, tasumata 17 677,92 kr, tasumise aeg 17.03.2008, viivitatud päevi 239 (17 677,92 x 0,030 x 239), viivis 1267,51 kr; arve nr 1030080247, tasumata 4161,81 kr, tasumise tähtaeg 15.04.2008, viivitatud päevi 210 (4161,81 x 0,030 x 210), viivis 262,19 kr. Kohus leiab, et kostja avaldus hageja nõude kostja vastu summas 33 816,40 kr tasaarvestamiseks ei kuulu rahuldamisele. Hageja palub kohaldada hagi aegumist tasaarvestamiseks arvete 30.11.2005, 31.12.2005, 31.01.2006, 28.02.2006 suhtes. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Seega on kostja avaldus arvete 30.11.2005, 31.12.2005, 31.01.2006, 28.02.2006 tasaarvestamiseks aegunud.
lg 4 sätestab, et kui maksmiskoha vääringust erinevas vääringus väljendatud rahaline kohustus täidetakse maksmiskoha vääringus, võetakse kohustuse ümberarvestamisel maksmiskoha vääringusse aluseks keskmine vahetuskurss, millega võlausaldaja saab kohustuse sissenõutavaks muutmise ajal maksmiskohas viivitamata hankida vääringut, milles kohustus oli väljendatud. Kui võlgnik ei ole rahalist kohustust õigeaegselt täitnud, võib võlausaldaja nõuda tasumist kas kohustuse sissenõutavaks muutumise või tegeliku tasumise ajal kehtiva vahetuskursi alusel. Hageja ei ole esitanud kostjale arveid välisvääringus, arved esitati Eesti kroonides. Hageja esitas kostjale arved Eesti Vabariigis ja kostja kohustus tasuma arvete eest arvetel toodud vääringus, s.o Eesti kroonides. Kohustuse täitmise koht oli samuti Eesti Vabariik. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe, et kostja pidanuks arvete eest tasuma arvetel toodust erinevas vääringus. Seega TsMS § 124 lg 1 ei kohaldu.
lg 4 kohaselt on hagejal õigus võtta kohustuse ümberarvestamisel maksmiskoha vääringusse, s.o Eesti kroonidesse, aluseks keskmine vahetuskurss, ei pea olema Eesti Panga kurss. Samuti ei ole kostja oma nõude tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Esitatud nimekiri arvetest ei tõenda, et kostja oleks hagejale ka reaalselt tasunud. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et kostjal oleks olnud nõudeõigus hageja vastu summas 38 808,72 kr.
lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutavad võlgnikud alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.