lõikega 2 on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Sama paragrahvi 3.lõike kohaselt võib osanik osaleda koosolekul isiklikult või esindaja kaudu. Selle sätte kohaselt kuulub osanikule õigus otsustada, kas ta soovib koosolekul osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Vaidlus puudub selles, et hageja osales koosolekul esindaja kaudu. Seda tõendavad ka koosoleku lisa 1 - koosolekul osalenud osanike nimekiri (lk 33) ja hageja poolt tema esindamiseks antud volikiri (lk 40). ÄS § 170 lõikes 2 sätestatut seega ei rikutud. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga koosolekul vastuvõetud otsuste vastuolu kohta heade kommete ja 3 avaliku huviga. Hageja kutsuti koosolekule, ta osales koosolekul esindaja kaudu, hageja väide kõigi osanike osalemise välistamise kohta ei ole hageja poolt põhistatud ega tõendatud.
2.lõikega valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks, kui on seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Seega on ÄS § 184 lõikes 2 ette nähtud juhatuse liikmete tähtajalisuse nõue. ÄS § 184 lg 2 välistab juhatuse liikme määramise tähtajatult. Kostja osanike 18.12.2006 erakorralise üldkoosoleku protokoll (lk 46-48) ei tõenda asjaolu, et R. M ei ole kostja juhatuse liige, kuna nimetatud koosolekul vastuvõetud otsused on vaidlustatud kohtus. Kostja esindaja seisukoha kohaselt pikenesid R. M kui juhatuse liikme volitused poolte vaikival kokkuleppel VÕS § 20 lg 2 ja TsÜS § 68 lg 4 alusel . VÕS § 20 lg 2 alusel loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Sama põhimõte on sätestatud TsÜS § 68 4.lõikes. R. M kui kostja juhatuse liikme volituste pikenemine poolte vaikival kokkuleppel on tõendatud sellega, et R. M jätaks juhatuse liikmena tegutsemist ning ka osanike 10.10.2006 otsusega (lk 41), millega otsustati mõlema juhatuse liikme volitusi pikendada pärast seaduses sätestatud 3 aastase tähtaja möödumist. Seisukohta, et juhatuse liikme ametiaega võib lugeda asjaolude kohaselt vaikimisi kokkuleppel osanikega pikendatuks kinnitab Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-39-05 p 17. Koosoleku toimumine advokaadibüroos ei saa olla koosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamise aluseks, kuivõrd tegemist ei ole olulise rikkumisega. Kostja väitel toimus ka varem koosolekuid advokaadibüroos, sh hageja poolt kokkukutsutuid, see oli kooskõlas pooltevahelise praktikaga. Hageja seda väidet ei vaidlustanud. Kuivõrd kohus loeb ülalmärgitud põhjendustel R. M kui kostja juhatuse liikme volitused pikenenuks ja hageja osales vaidlustatud koosolekul esindaja kaudu, puudub alus hagiavalduses esitatud asjaoludel hagi rahuldamiseks. Juhindudes ÄS § 171 lg 1 oli R. M pädev koosolekut kokku kutsuma.
MS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.