Obsah (8)

§ 142§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 144§ 483

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2009.a Paide Tsiviilasja number 2-08-80861 Tsiviilasi AS-i EMT hagi

) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD M P ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. M P võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole eesti Vabariiki , võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. AS EMT võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTU SEISUKOHAD 1.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tsiviilasi nr 2-08-80861 Kohus rahuldab hageja taotlusel tema hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud.

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

1. VÕS § 76 lg 1 kohaselt lasub 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagi asjaolude (faktiliste väidete) kohaselt sõlmisid pooled 17.12.1999.a liitumislepingu (edaspidi Leping), milles kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi kostja hagi asjaolude kohaselt ei täitnud, st kostjal on hagejale tasumata osutatud teleteenuste eest 987.57 krooni. See asjaolu annab tunnistust, et kostja on rikkunud Lepingust tulenevat omapoolset raha maksmise kohustust, mistõttu hageja on õigustatud nõudma temalt selle rahalise kohustuse täitmist. Kuna kostja omapoolset rahalist kohustust vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma temalt selle kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue põhivõla saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle.
2. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingust tulenevat raha maksmise kohustust tähtaegselt, annab tunnistust, et kostja viivitas rahalise kohustuste täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist ja seda ka Lepingus kokkulepitud määras. Hageja nõuab kostjalt viivist 986.57 krooni. Kostja pole viivise arvestust ega suurust vaidlustanud. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. 4.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 5.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud (hagiavalduse kohaselt riigilõiv ja õigusabikulu), kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

§ 174

1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtukulude nimekirjas märkinud oma menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud 250 krooni riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud 250 krooni riigilõivu ja 1500 kroonist õigusabikulu. 5.1. Kohus on seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud 250 krooni riigilõivu ei ole käesoleva tsiviilasja menetluskulu.

§ 144

p 7 mõttest tulenevalt on maksekäsu kiirmenetluse kulud üldreeglina juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega

§ 483lg 2 p 3 alusel, hagimenetluse menetluskulud.

Seda aga mitte olukorras, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Antud juhul jäeti hageja kiirmenetluse avaldus M P vastu 987.57 krooni võla ja 986.57 krooni viivise nõudes (tsiviilasi nr 2-07-15371) Pärnu Maakohus 07.10.2008.a määrusega

§ 483lg 2 p 3 alusel rahuldamata.

AS EMT esitas aga hagiavalduse sama kostja vastu samas nõudes Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 01.12.2008.a, st hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu puudub õiguslik alus maksekäsu kiirmenetluse kulu (250 krooni riigilõivu) arvamiseks käesoleva tsiviilasja menetluskulude hulka. 5.2. Hagiavalduse esitamisel tasutud 250 krooni riigilõivu ja 1500 krooni õigusabikulu hindab kohus hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks, millise kostja peab hagejale täies ulatuses hüvitama. Sirje Lahesoo Kohtunik 2