lg 1,
,
lg 1 p 1 ja lg 2, SHS § 25 lg 1 p 1, 2 ja 3, Kose Vallavalitsus palub: võtta KI`lt ära vanema õigused tütre AI ja poja AS suhtes; Võtta AS`ilt ära vanema õigused poja AS suhtes. Elatise nõuet menetleda eraldi menetluses. Puudutatud isikud KI ja AS KI kinnitab, et tema käib tööl, kui koju tuleb on abikaasa purjus. Lapsed on lasteaiast toomata. Elukaaslane elab teiste najal, seepärast ei olegi laste vajadused rahuldatud. Kindlasti on parem, kui vald laste elu korraldaks. AS vastuväiteid avaldusele ei esitanud. Laste määratud esindaja arvamus Kose vald on esitanud Harju Maakohtusse avalduse KI ja ASi vanemaõiguste määramiseks. Esmases avalduses taotles avaldaja alaealiste laste K I , AIj a ASi eraldamist perekonnast, muudetud nõude alusel taotles avaldaja KIlt ja ASilt vanemaõiguste äravõtmist ning lõpliku nõude kohaselt taotleb Kose vald KIlt vanemaõiguste äravõtmist AIja ASi suhtes ning ASilt vanemaõiguste äravõtmist ASi suhtes. KI vanemaõiguste määramise taotlusest K I suhtes on avaldaja loobunud. Laste esindajana leian, et avaldus on põhjendatud ja toetan selle rahuldamist. Oma seisukohti põhjendan alljärgmiselt. Nii A kui A on mõlemad vanemliku hoolitsuseta lapsed. Laste emana on sünniaktidesse kantud KI. A sünniaktis on isakanne tehtud ema ütluse alusel. A sünniakti on isana kantud AS. Ei KI ega AS ei täitnud laste kasvatamise kohustust Pere on olnud sotsiaaltöötajate järelevalve all pikka aega. Selle põhjuseks on vanemate alkoholilembus ja laste süstemaatiline järelevalveta jätmine. Vanemad lapsed ei täitnud koolikohustust, nooremad ei käinud lasteaias. Lapsed olid sisuliselt omapäi, süüa said naabrite käest. Sotsiaaltöötajad on nõustanud I t ja S prioriteetide valikul, kasvatusküsimustes, eelarve planeerimisel, majapidamisküsimustes. Motiveerinud otsima tööd, aidanud leida töökoha, õpetanud sotsiaalseid oskusi, aidanud praktiliselt toetuste andmisega. Aastatepikkune sotsiaaltöö KI ja ASi jaluleaitamiseks eesmärgiga toetada toimetulekut ning tõsta vanemlikke oskusi, samuti teadvustada vanematest vajadust laste eest hoolitseda ei kandnud vilja ennekõike ASi vastuseisu tõttu. Korduvalt lastekaitse- ja peretöötajale antud lubadusi kumbki ei täida, pakutud abi vastu ei võta. 5 Vanemad on jätnud täiesti tähelepanuta laste meditsiinilised vajadused. A on diagnoositud keelekida olemasolu, mis ise ei ole taandunud ja vajab seetõttu lõikust, kuid vanemad lapsega arsti juurde ei lähe. A vajab logopeedilist toetust, tema kõne on vähene ja ebaselge, kuid ka sellele ei pööra vanemad tähelepanu. Lapsed on 5- ja 6-aastased, kuid neil on probleeme enureesiga. Ka sellegi tõttu ei pea vanemad arsti juurde minekut vajalikuks. A ja A käisid Lasteaias. Kummagi lapse rühma õpetajate antud iseloomustustest laste kohta nähtub, et lapsed puuduvad palju, on tihti ennast vigastanud (põhiliselt A ). Nii lapsed ise kui nende riided on mustad, pesemata, lapsed lõhnavad ebameeldivalt. Vanematele pesematuse kohta tehtud märkuste tagajärjeks on see, et lapsi ei tooda jälle mõnda aega rühma. Lastele on vanemad tulnud järele joobes olles, alkoholilõhna on nende juures tunda olnud ka hommikuti. A on heatahtlik poiss, kuid tema keskendumisvõime, sõnavara ja keeleline areng on puudulikud. Tal on suur tähelepanuvajadus, kuid pikkade puudumiste tõttu lasteaiast kipub varemõpitut unustama. ASi kalduvust alkoholi kuritarvitada tõendavad Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju PO 7.02.2008.a. teatises toodud andmed ASi karistatuse kohta. A.S on karistatud KarS §-i 262 (s.o. avaliku korra rikkumine) alusel selle eest, et ta 11.07.2004.a. alkoholijoobes käitus agressiivselt laste ja K.I suhtes, samuti selle eest, et ta 8.08.2006.a. läks alkoholijoobes kallale KI pojale J I le. 9.09.2007.a. lõhkus A.S Kose valla lastekaitsespetsialisti auto, mille eest teda karistati KarS § 218 lge 1 tunnustel. ASit on karistatud ka 7.07.2002.a. alkoholijoobes liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Kose valla lastekaitsespetsialist M.Pihla on naabritelt ja teistelt sotsiaaltöötajatelt laekunud informatsiooni alusel fikseerinud korduvalt laste hooletusse jätmise fakte. 28.03.-18.04.2007.a. on fikseeritud Noortekeskuse töötaja JKinfo poja K I mitterahuldava hooldamise ja lapse käitumishäire (seksuaalsed käitumisaktid A suhtes) kohta. Vanemate reaktsioon toimunule oli ebaadekvaatne, ei nähtud ohtu selliste olukordade kordumises. 9.-10.09.2007.a. fikseeriti naabri info selle kohta, et KI 15-aastane poeg J on teist päeva purjus ja kakerdab õue peal, on peksnud õuel ühte vanemat meest. Kohapeal selgus, et purjus KI ja AS magasid naabri juures peatäit välja. Üles aetud KI viis sotsiaaltöötaja oma korterisse, kus valitses segadus ja mustus. Põrandal oli prügi, laual riknenud toidujäätmed, pliidil haisev hapuks läinud supp. Vastuseks küsimusele, palju K.I l raha alles oli (just oli olnud palgapäev ja lastetoetuste laekumise päev), teatas K.I , et põhimõtteliselt kõik on otsas. Nii KIl kui ASil puuduvad oskused ja soov laste eest hoolitsemiseks. Lastekaitse- ja peretöötajate nõuandeid nad ei järginud, pidades olulisemaks alkoholi, joomasõpru ja enda heaolu. Suhtumine laste vajadustesse ja hoolitsusse ei ole adekvaatne. Seejuures on AS sotsiaaltöötajate suhtes kriitiline ning ennast õigustav. Laste esindaja hinnangul ei suuda kumbki vanem adekvaatselt hinnata ei oma olukorda ega ka laste vajadusi. Toimetulekuoskuste puudumise ja isikuomaduste tõttu ei ole nad võimelised lapsi kasvatama ega tagama neile turvalist elukeskkonda. Laste vanemad kasutavad süstemaatiliselt alkoholi. Neil ei ole aega ega huvi hoolitseda A Ae ja Ae alushariduse andmise eest ega valmistada neid ette iseseisvaks eluks vajalike oskuste omandamisel. Neil puudub ettekujutus väikelapse vajadustest. Sellises kasvukeskkonnas ei ole lastele tagatud arenguks elementaarsemadki võimalused ning seataks ohtu laste julgeolek. 6 Olen seisukohal, et kuna nii KIl kui ASil puudub orienteeritus sotsiaalsele õiguskuulekale käitumisele, nad kuritarvitavad alkoholi ja ASil ei ole töökohta ega sissetulekut, ei ole nad võimelised kindlustama lastele vajalikku kasvamis- ja arenemiskeskkonda. Käesoleval ajal viibivad A ja A Lastekodus varjupaigateenusel. Mõlema areng on pärast kodust eraldamist olnud märgatav. Kumbki vanem ei ole ajal, mis lapsed lastekodus on viibinud (s.o. rohkem kui poole aasta vältel), tundnud huvi laste käekäigu vastu. Nad pole lapsi külastanud ega neile helistanud. PkS § 50 lg-e 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Selle nõude rikkumise puhul vanema õigusi ei kaitsta ja riik sekkub perekondlikesse õigussuhetesse. PkS § 54 lg1 p.1 võimaldab kohtul eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Lastekaitseseaduse §-i 32 kohaselt vajab laps viivitamata abi, kui ta on tingimustes, mis ohustavad tema elu ja tervist. Hädaohus laps paigutatakse viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuse otsustamiseni, selleks tema vanemate või hooldajate nõusolekut küsimata. Lapse eraldamine perekonnast võib
kohaselt toimuda juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud kohtuotsus. KI ja AS ei ole pikema perioodi vältel täitnud oma kohustusi laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel, kusjuures igasugused mõjuvad põhjused selleks puuduvad. Laste süstemaatiliselt üksinda ja adekvaatse täiskasvanu järelevalveta jätmisega on ta seadnud ohtu laste elu. Jättes tagamata lastele piisava söögi ja arstliku järelevalve on nad seadnud ohtu laste tervise. Jättes lapsed ilma võimalusest käia lasteaias on K.I ja A.S seadnud ohtu laste arengu. Vanematele enam kui 6 aasta vältel osutatud sotsiaalabi ja korduvalt antud võimalused ei ole ennast õigustanud, sest nad ei ole oma ellusuhtumist muutnud. Laste eraldamine kodust on toimunud laste huvides, sest muude abinõude kasutamine ei ole andnud tulemust. Seega on täidetud SHKS § 25 lg-s 1 märgitud eeldused. Lapsed on põhjendatult paigutatud lastekodusse, kus neile on tagatud eakohane kohtlemine, meditsiiniline järelevalve ning regulaarne toit. Laste esindajana olen seisukohal, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist nii KI kui ASi alkoholi kuritarvitamine, soovimatus hoolitseda oma laste eest ja huvi puudumine laste käekäigu vastu. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks nad ei saa täita vanemakohustusi. Oma sõltuvuse ja soovimatuse tõttu ei ole nad võimelised pakkuma lastele turvalist kasvukeskkonda. Kuivõrd ülalpidamiskohustus perekonnas on vastastikune, siis ei tohiks K.I l ja A.S il jääda õigust nõuda ülalpidamist oma lastelt. Seetõttu leian, et vanemaõiguste äravõtmise nõue on põhjendatud ja alus tõendatud. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära avaldaja ja alaealiste esindaja, puudutatud isikutena lapsevanemad, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus: võtta KI`lt ära vanema õigused tütre AIja poja ASsuhtes; võtta AS`ilt ära vanema õigused poja ASsuhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Alaealiste esindaja toetas avaldust ja palus see rahuldada. Kohtule esitatud avalduse kohaselt KI on alaealiste laste AI(ikXXX) ja AS’i (ikXXX) ema, AS on alaealise lapse ASi isa. AI sünd on registreeritud Kose vallas XXX akt nr XXX, AS`i sünd on registreeritud Kose vallas XXX, akt nr XXX. 7 Samuti on avalduses märgitud, et KI pere on Kose vallas elanud esimese lapse sünnist alates. Kõik Kose valla sotsiaaltöötajad on perega tegelenud. Alates 2004. aastast on Kose Vallavalitsuses tööl lastekaitsespetsialist ning perega on tegelenud tema. PKS § 54 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. PKS § 50 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid. Vastavalt LaKS §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule.
lg 1 p 1 ja lg 2 Laps vajab viivitamata abi, kui ta on tingimustes, mis ohustavad tema elu ja tervist. Hädaohus laps paigutatakse sotsiaaltalituse vastava töötaja otsuse alusel viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuste otsustamiseni, selleks tema vanemate või hooldajate nõusolekut küsimata. SHS § 25 lg 1 p 1, 2 ja 3 lapse võib sotsiaalteenuse ja muu abi osutamiseks eraldada kodust ja perekonnast ainult järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut või kui laps ise oma käitumisega seab ohtu oma elu, tervise või arengu; 2) perekonna ja lapse suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik; 3) lapse eraldamine perekonnast toimub lapse huvides. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Laste vanemad KI ja AS ilmusid kohtuistungile, seetõttu on kohus taganud nende õigust olla isiklikult ära kuulatud. KI kohtuistungil antud seletus , et kui tema töölt tuleb on mees juba purjus, lapsed lasteaiast toomata ja kinnitades, et elukaaslane elab teiste najal ja seepärast ei olegi laste vajadused rahuldatud. Seega KI enda seletused kinnitavad avalduse esitamise aluseks olevaid asjaolusid, et vanema poolt on täitmata vanemakohustused kuna ei hoolitseta peres laste eest. Kohtu seisukoht on, et selline vanemate käitumine on vastuolus laste huvidega. KI kohtuistungil kinnitab ka asjaolu, et kindlasti on parem, kui vald laste elu korraldaks. AS ei ole avaldusele ühtegi vastuväidet esitanud. TsMS § 559 lg-te 1 ja 3 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Lähtudes laste vanusest on nende ärakuulamine kohtu hinnangul ebaotstarbekas. Laste määratud esindaja arvamuse kohaselt on avaldus põhjendatud ja ta toetab selle rahuldamist. Laste esindaja leiab, et laste vanemad ei ole võimelised lastele tagama turvalist elukeskkonda. Mõjuvaid põhjusi, mis takistaks neil seda teha, pole tuvastatud. 8 Laste esindaja on andnud arvamuse, et nii A kui A on mõlemad vanemliku hoolitsuseta lapsed. Laste emana on sünniaktidesse kantud KI. A sünniaktis on isakanne tehtud ema ütluse alusel. A sünniakti on isana kantud AS. Ei KI ega AS ei täitnud laste kasvatamise kohustust Pere on olnud sotsiaaltöötajate järelevalve all pikka aega. Selle põhjuseks on vanemate alkoholilembus ja laste süstemaatiline järelevalveta jätmine. Vanemad lapsed ei täitnud koolikohustust, nooremad ei käinud lasteaias. Lapsed olid sisuliselt omapäi, süüa said naabrite käest. Sotsiaaltöötajad on nõustanud I t ja S prioriteetide valikul, kasvatusküsimustes, eelarve planeerimisel, majapidamisküsimustes. Motiveerinud otsima tööd, aidanud leida töökoha, õpetanud sotsiaalseid oskusi, aidanud praktiliselt toetuste andmisega. Aastatepikkune sotsiaaltöö KI ja ASi jaluleaitamiseks eesmärgiga toetada toimetulekut ning tõsta vanemlikke oskusi, samuti teadvustada vanemate vajadust laste eest hoolitseda ei kandnud vilja ennekõike ASi vastuseisu tõttu. Korduvalt lastekaitse- ja peretöötajale antud lubadusi kumbki ei täida, pakutud abi vastu ei võta. Laste esindaja seisukohast ka kohus peab lähtuma käesolevas asjas. Kohus on seisukohal, et on leidnud tõendamist nii KI kui ASi alkoholi kuritarvitamine, soovimatus hoolitseda oma laste eest ja huvi puudumine laste käekäigu vastu. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks nad ei saa täita vanemakohustusi. Oma sõltuvuse ja soovimatuse tõttu ei ole nad võimelised pakkuma lastele turvalist kasvukeskkonda. Kuivõrd ülalpidamiskohustus perekonnas on vastastikune, siis ei tohiks K.I l ja A.S il jääda õigust nõuda ülalpidamist oma lastelt. Kohtu arvates ei ole vanemate (eriti isa) hinnang enda võimalustesse adekvaatne. Samavõrd ebaadekvaatne on vanemate suhtumine lapse vajadustesse ja hoolitsusse. PKS § 50 lg 2 kohaselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Selle nõude rikkumise puhul vanema õigusi ei kaitsta ja riik sekkub perekondlikesse õigussuhetesse. PKS § 54 lg 1 p 1 võimaldab kohtul eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Laste esindaja on ka kohtuistungil seisukohal, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist vanemate soovimatus hoolitseda oma laste eest ja huvi puudumine laste käekäigu vastu. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks vanemad ei oleks saanud täita vanemakohustusi. Oma soovimatuse tõttu ei ole nad olnud ega ole ka käesoleval ajal võimelised pakkuma lastele turvalist kasvukeskkonda. Riigikohus on oma 01.03.2007. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-07 asunud seisukohale, et kohus võib vanemalt vanema õigused ära võtta siis, kui vanem on jätnud lapse suhtes vanema kohustused täitmata õigusvastaselt ja süüliselt. Vanema kohustuste täitmata jätmine lapse eest hoolitsemisel on Riigikohtu hinnangul PKS § 54 lg 1 p 1 mõttes eelkõige vanema huvi puudumine lapse käekäigu vastu ja temaga mittesuhtlemine. See eeldus on puudutatud isikute puhul täidetud. LaKS § 32 kohaselt vajab laps viivitamata abi, kui ta on tingimustes, mis ohustavad tema elu ja tervist. Hädaohus laps paigutatakse viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuse otsustamiseni, selleks tema vanemate või hooldajate nõusolekut küsimata. Ruslan on paigutatud põhjendatult lastekodusse, kus talle on tagatud eakohane kohtlemine, meditsiiniline järelevalve ning regulaarne toit. On vähetõenäoline, et lapse vanemad suudaks lapsele pakkuda lastekoduga samaväärset hooldust ja järelevalvet. Lapse huvides on välistada olukord, kus vanemad võivad oma suva järgi korraldada tema elu, kui nad ei suuda adekvaatselt korraldada oma elu. Kuivõrd ülalpidamiskohustus perekonnas on vastastikune, siis ei tohiks KIl ja ASil jääda õigust nõuda ülalpidamist oma lastelt. Seetõttu leiab lapse esindaja, et KIlt ja ASilt vanemaõiguste äravõtmise nõue on põhjendatud ja alus tõendatud. Lastepuhul on tihtipeale vanema õiguste äravõtmise eesmärgiks luua õiguslik võimalus lapse lapsendamiseks. Vastavalt lastekaitseseadus (LaKS) § 9 lg-le 1 on igal lapsel õigus oma vanematele ja hooldamisele oma vanemate poolt. 9 Vanemate hoolimatust laste osas kinnitavad Kose Vallavalitsuse korraldused lapse eraldamine kodust ja perekonnast ning asenduskodu teenusele paigutamine. Nimetatud korraldustes on märgitud, et perekonna suhtes kasutusele võetud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks ning laste huvides tuleb nad perekonnast eraldada (tl 9,10). Pere toimetulematust laste kasvatamisel kinnitab ka toimikus olev 07.02.2008 teade Ida Harju PO juhtivkonstaabli poolt, et KIt on suuliselt hoiatatud ja kohustatud tõsisemalt tegelema laste kasvatamisega ning selles on kajastatud ASi joobes olekuid (tl 13). Vanemate puudulikke oskusi laste kasvatamisel ja vanemate poolt alkoholi tarbimisest tingitult vanematel vähene kontroll oma käitumise üle, on Vallavalitsuse poolt kajastatud kohtule esitatud kirjalikes materjalides (tl14-22, 24-30). Laste määratud esindaja on arvamusel, et laste eraldamine kodust on toimunud laste huvides, sest muude abinõude kasutamine ei ole andnud tulemust. Seega on täidetud SHKS § 25 lg-s 1 märgitud eeldused. Lapsed on põhjendatult paigutatud lastekodusse, kus neile on tagatud eakohane kohtlemine, meditsiiniline järelevalve ning regulaarne toit. Käesoleval ajal viibivad A ja A Lastekodus varjupaigateenusel. Mõlema areng on pärast kodust eraldamist olnud märgatav. Avaldaja kirjaliku avalduse, lastele määratud esindaja arvamuse ja Kose Valitsuse esitatud tõendite ning KI enda seletusega kohtuistungil, et kindlasti on parem kui vald laste elu korraldaks on leidnud kinnitust, et KI ja AS ei ole täitnud ega suuda edaspidi täita oma kohustusi laste AIja ASkasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel. Lähtudes eeltoodust ning PKS § 54 lg 1 p-st 1 leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus asub seisukohale, et tuleb võtta: KI`lt ära vanema õigused tütre AIja poja ASsuhtes; võtta AS`ilt ära vanema õigused poja ASsuhtes. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Lukiina Vismann Harju Maakohtu kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.