§-de 77 lg 1; 108 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) 15 224,21 kr, millest 14 000.- kr on tagastamata limiidisumma, 1103,56 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 99,17 kr limiiditasu, 22,20 kr viivis; Kostja vastuväited Kostja võtab hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 10.08.2006 arvelduslaenu lepinguga nr xxxxxxxxxxx, konto väljavõttega loeb kohus tuvastatuks, et hageja andis kostja kasutusse arvelduslaenu limiidi summas 14 000.kr. Limiidi kasutatud osalt hageja arvestas intressi, intressimäär 13,95%. Lepingujärgse makse viivitamisel oli kostja kohustatud maksma hagejale viivist. Kostja rikkus lepingut, jättes tasumata maksed vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Lepingu p 8.2 alusel on hagejal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda etteteatamiseta, kui arvelduslaenu limiit on ületatud rohkem kui 14 päeva. 12.12.2008 ütles hageja kostjale põhjendatult lepingu üles. Põhivõlgnevus on 14 000.kr, intressi on arvestatud 1103,56 kr, arveldustasu limiiditasu 99,17 kr, viivist 22,20 kr.
lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutavad võlgnikud alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.