Edasikaebamise kord apellatsioonkaebus onkaebus Tartu Ringkonnakohtule Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsio 30 päeva jooksul, jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt pooled sõlmisid suulise kokkuleppe, mille kohaselt hageja kohustus müüma kostjale diiselkütust, bensiini, õli jms soodustusega 2% tehingu sooritamise hetkel bensiinijaamades kehtivatest hindadest. Hageja 31.07.2007.a. esitas kostjale talle müüdud kauba eest arve nr. 4057 summale 15 783 krooni tasumise tähtajaga 14.08.2007.a. ning 31.08.2007.a. arve nr. 4094 summale 22 015 krooni ja 50 senti tasumise tähtajaga 10.09.2007.a. Kostja arveid tähtaegselt ei tasunud. 08.09.2008.a. sõlmisid pooled maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks ositi, kuid lubadustest hoolimata kostja võlgnevust ei ole tasunud. Kostja võlg hagejale on kokku 37 798 krooni ja 50 senti ning viivised kokku summas 4 108 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 37 798 krooni ja 50 senti, viivis 4 108 krooni ning menetluskulud. Hagi on esitatud VÕS §-de 30 lg. 1, 76 lg. 1, 100, 113 alusel. Hagiavaldusele on lisatud kirjalike tõenditena riigilõivu tasumise maksekorraldus, maksegraafik, arved, meeldetuletus. II. Maakohtu tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse põhjendused. põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
1 kohaselt kohus võis hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 06.02.2009.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättesaamise päevale järgnevast päevast. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule kirjalikku vastust kohtu antud tähtajas ei esitanud, kuigi 10.02.2009.a. on kostjale hagimaterjal kätte toimetatud, mida tõendab allkiri dokumendi kättetoimetamise teatisel. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks.
5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva, välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kostjale on aega antud 30 päeva. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna nii põhivõla kui ka viivise nõudes.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on 26.01.2009.a. tasunud riigilõivu 7 500 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 113 sätteid ning juhindus
1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 18. aprillil 2009.a Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.