Obsah (8)

§ 76§ 82§ 100§ 101§ 108§ 113§ 415§ 402

2-08-91102 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Ärakiri Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 03. märts 2009.a. Tallinn, Kentmanni 13 Ts

) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 alusel, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 alusel 2 2-08-91102 võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjalt välja mõista väikelaenulepingust tulenevalt leppetrahv 900,00 krooni ning arvelduskrediidi lepingust tulenevalt leppetrahv 100,00 krooni. Väikelaenulepingu üldtingimuste punkti 6.5 kohaselt kohustub laenusaaja intressi tasumisega viivitamisel rohkem kui 10 kalendripäeva maksma hagejale leppetrahvi kuni 500,00 krooni. Arvelduskrediidi lepingu üldtingimuste p 6.3 kohaselt on hagejal õigus nõuda intressi tasumisega viivitamise korral trahvi summas 100,00 krooni. Kohus leiab, et väikelaenulepingust ja arvelduskrediidi lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmise puhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepped on tühised. Riigikohus on oma 14.01.2009 lahendis nr 32-1-120-08 õiguse ühetaolise kohaldamise huvides leppetrahvi teemat käsitlenud ning leidnud, et tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärjed on

§ 415lg 1 on ammendavalt reguleeritud.

Viidatud säte ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi, krediidiandja saab võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda tarbijalt üksnes viivist ja kahju hüvitamist. Kohus leiab, et väikelaenulepingu ning arvelduskrediidi lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidiga

§ 402jj mõistes, kuna tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täidetud.

Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja taotluse mõista kostjalt välja väikelaenulepingust tulenevalt leppetrahvi 900,00 krooni ning arvelduskrediidi lepingust tulenevalt leppetrahvi 100,00 krooni. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlgnevus 70 877,19 krooni ja alates 24.12.2008.a. viivis 0,1% päevas tasumata väikelaenulepingu , krediitkaardi lepingu ja arvelduskrediidi lepingu põhivõlgade summadelt päevas kuni põhinõuete tasumiseni. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 3 750,00 krooni. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 03.03.2009.a. Ärakiri õige. Kohtunik 3