Obsah (6)

§ 142§ 407§ 322§ 444§ 162§ 468

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 12.mai 2008.a Paide Tsiviilasja number 2-08-10336 Tsiviilasi AS-i SEB Pank hag

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. AS SEB Pank võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. KOHTU SEISUKOHAD 1.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaTsiviilasi nr 2-08-10336 oludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid võttis kostjale edasiandmiseks vastu kostjaga samal aadressil elav kostja ema (tl 31).

§ 322

lg 1 kohaselt loetakse sellega hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks.

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. VÕS § 76 lg 1 kohaselt lasub 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagi asjaolude (faktiliste väidete) kohaselt sõlmisid pooled 16.03.2006.a laenulepingu nr L060008986 ja 24.11.2006.a Magnet krediitkaardi lepingu A060033384 (edaspidi Lepingud), milledes kokkulepitud rahalisi kohustusi kostja ei täitnud, st alates 2007.a veebruarist ei taganud maksepäevadel piisavate rahaliste vahendite olemasolu arvelduskontol Magnet krediitkaardi lepingust tulenevate kohustusliku tagasimaksete, intresside ja teenustasude tasumiseks ning alates 2007.a märtsist piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma kontol vajalike maksete tegemiseks laenulepingu alusel. Kostja poolt rahaliste kohustuste täitmata jätmise tõttu blokeeris hageja 01.03.2007.a kostja Magnet krediitkaardi ning see leping lõppes 04.05.2007.a Hageja teavitas kostjat laenulepingu rikkumisest ning andis talle tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Kostja võlgnevust ei likvideerinud. 22.01.2008.a kirjaga teatas hageja, et lõpetab kostjaga sõlmitud laenulepingu ennetähtaegselt, kui kostja võlgnevust hageja antud tähtajaks ei tasu. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, lõpetas hageja laenulepingu ennetähtaegselt 15.03.2008.a. Kostja kasutas mõlema lepingu alusel hageja raha, kuid jättis omapoolsed rahalised kohustused täitmata. Nimetatud asjaolud annavad tunnistust, et kostja rikkus mõlemast Lepingust tulenevaid omapoolseid rahalisi kohustusi. Sellest tulenevalt oli hageja õigustatud Lepingutes sätestatud korras tegema tegusid, mille tagajärjel Lepingud lõppesid. Lepingute lõppemisel tekkis kostjal kohustus tagastada hagejale tagastamata krediidisummad ja tasuda lepingujärgsed intressid. Kostja neid kohustusi vabatahtlikult ei täitnud. Kostjal on MAGNET krediitkaardi kasutamise lepingu alusel hagejale tasumata 28 785.34 krooni põhivõlga ja 941.67 krooni intressi ning laenulepingu alusel 58 560.46 krooni põhivõlga ja 9070.03 krooni intressi.

§ 407

lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõue tagastamata krediidisummade ja tasumata intresside saamiseks hagis nõutud ulatustes on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need.

1. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingutest tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt annab tunnistust, et kostja viivitas nimetatud kohustuste täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist. Kostja ei ole hageja nõutud viiviste suurust (3108.57 krooni ja 537.53 krooni) ja nende arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõuded viiviste saamiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab need.
2. VÕS § 159 lg 1 mõtte kohaselt võib kahjustatud lepingupool lisaks kohustuse täitmise nõudmisele nõuda ka kokkulepitud leppetrahvi. Magnet krediitkaardi lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et hageja võib temalt lepingu rikkumise korral nõuda 1000 krooni leppetrahvi. Kuna kostja arvelduskontol ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid ei kohustusliku tagasimakse ega ka intresside tasumiseks, st kostja rikkus lepingut, on hageja nõue 1000 krooni leppetrahvi saamiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 5.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. 6.

§ 468lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Sirje Lahesoo Kohtunik 2