lg 1, § 100, § 101 lg 1, 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1, 2, § 415 lg 1, § 402, § 416 lg 1, TsMS § 367, TsMS § 461 lg 4. Kostja Jevgeni Matjuhha ei ole kohtule hagi kohta vastanud. Kostja Janek Käämer vastas kohtule hagi kohta, et ta tunnistab hagi. Ta on teinud kõik endast oleneva, et Jevgeni Matjuhha täidaks oma kohustust hageja ees. Hoolimata palvetest ei ole Jevgeni Matjuhha seda teinud. Ta ei ole suutnud ise täita käendaja kohustust, sest tal endal on kohustused Eesti Ühispanga ees. Kokkuleppeid ei ole saanud teha, sest ta pole enam Jevgeni Matjuhhaga kokku saanud. Kohtuistungile kostja Jevgeni Matjuhha ei ilmunud, mitteilmumise põhjus teadmata. Kostja Janek Käämer tunnistas oma käendaja lepingust tulenevaid kohustusi. Ta soovib sõlmida kokkuleppe, aga hageja ei saa kokkulepet sõlmida ilma kostja Jevgeni Matjuhha kohalolekuta. Kohtu põhjendused Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (
Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (
). Kostja on jätnud täitmata lepingulised kohustused telekommunikatsiooniteenuste eest tasumise osas.
lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 3
lg 6 sätestab, et kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda.
lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).
lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja käendaja Janek Käämer sõlminud käenduslepingu. Käendaja ei ole täitnud
lg-s 1 ja käenduslepingu punktides 1, 2 ja 2.1 sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad.
lg 1 alusel vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käendaja vastutus on lepingu osas käenduslepingu alusel piiratud 190 040 krooniga. Kuna haginõuded nimetatud piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad nii põhivõlgnikult kui ka käendajalt solidaarselt välja mõista. Kostjad ei ole nõudeid krediidi tagasimaksmiseks täitnud, seega oli hagejal õigus leping üles öelda.
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 60 000 krooni krediiti. Jevgeni Matjuhha rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Hageja on kostjaga sõlminud 9.03.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0707210/96kt. Krediidisumma 60 000 krooni. Intressimäär aasta kohta 29,04% krediidisummast. Krediidi tagasimaksmiseks on sõlmitud maksegraafik. Janek Käämer ja hageja on sõlminud 9.03.2007 käenduslepingu, millega on võtnud endale Jevgeni Matjuhha kohustused, juhul kui Jevgeni Matjuhha ei täida krediidilepingust tulenevaid kohustusi. 02.05.2007 on saatnud hageja Jevgeni Matjuhhale kirja, kuna Jevgeni Matjuhha ei ole teinud graafiku järgseid makseid. Samasisuline kiri on saadetud 02.05.2007 ka käendajale Janek Käämerile. Samasisulised kirjad graafikujärgsete maksete mittetegemise kohta on saadetud mõlemale kostjale ka 04.06.
lg 1 kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Nimetatud sättest tuleneb, et üldjuhul on tarbijakrediidilepingu puhul maksimaalseks viivise määraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas (
Üldtingimuste p 6.1 kohaselt krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulude hüvitamisega viivitamisel maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist krediidiandja poolt kehtestatud hinnakirjas sätestatud määras. Tarbijaga sõlmitud lepingu puhul maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras. Üldtingimustest tulenevalt leiab kohus, et pooled on kokku leppinud, et viivise arvestamisel tuleb lähtuda seaduses sätestatud määrast. Kohus leiab, et hageja viide
lg 1 3.lausele, mis sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui
§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär ja seega on antud juhul viivisemääraks 29.04% võlgnetavalt summalt aastas, ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et viivise määra kokkulepe tuleneb lepingu üldtingimustest. Kohus leiab, et kuigi peale lepingu ülesütlemist asendub intress viivisega, siis üldtingimustest tulenevalt pooled on kokku leppinud, et viivise arvestamisel tuleb lähtuda seaduses sätestatud määrast, mitte lepingus märgitud intressimäärast. Hageja on arvestanud viivist rahaliste kohustuste ehk tagastamata krediidisumma, võla sissenõudmisega seotud kulude ja leppetrahviga viivitamiselt. Kohus leiab, et üldtingimuste p 6.1 alusel saab viivist nõuda tagastamata krediidilt 59940.38 krooni ja võla sissenõudmise kuludelt 1400 krooni, kokku summalt 61340.38 krooni. Seega on kostjatelt välja mõistetava viivise suurus 3771.17 krooni. Lähtudes Ametlikes Teadaannetes avaldatud intressimääradest – alates 1.jaanuarist 2007 kuni käesoleva ajani 4%, on viivise arvestus alljärgnev: 05.07.2007- 25.01.2008 (61340.38 x 204 päeva x 11 % ): 365 = 3771.17 krooni. Hageja on arvestanud lepingu ülesütlemisel 23.08.2006 lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 53.64 krooni. Kuna hageja ei ole hagiavalduses selgitanud, kuidas see viivise summa on arvutatud ja millise perioodi eest, tuleb lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis jätta välja mõistmata. 5 Hageja palub TsMS § 367 alusel lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjatelt alates 26.01.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni solidaarselt välja mõista viivis 29.04% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja palub lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele ja TsMS § 367 alusel välja mõistetavale viivisele kostjatelt solidaarselt välja mõista alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni intressi täieliku tasumiseni viivis 29.04% sissenõutavaks muutunud tasumata intressilt aastas. Kohus leiab, et kostjatelt tuleb TsMS § 367 ja § 461 lg 4 alusel välja mõista 26.01.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni solidaarselt välja mõista viivis 11 % tagastamata krediidisummalt aastas.
lg 6 kohaselt viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega viivise väljamõistmine intressilt ei ole põhjendatud. TsMS § 438 lg1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kuigi kostja ei vaidlustanud kohtuistungil viivise arvestust ja suurust, leiab kohus, et otsuse tegemisel peab kohus lähtuma tuvastatud asjaoludest ja seadusest. Kohus tuvastas, et pooled on kokku leppinud, et viivist arvestatakse lähtudes seaduses sätestatud määrast ja sellest tuleb ka viivise arvestamisel lähtuda. Hageja on esitanud nõude leppetrahvi 11988.08 krooni nõudes. Üldtingimuste p 6.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Lepingu ülesütlemisel oli tagastamata 59940.38 krooni krediidisummast. Seega on hageja arvestanud lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 11988.08 krooni (59940.38 * 20%). Kostjad ei ole vaidlustanud leppetrahvi. Kuid tehingu või selle osa tühisuse tuvastamine on kohtu pädevuses sõltumata poole taotlusest ning TsMS § 438 lg 1 kohaselt on seaduse kohaldamine kohtu ülesanne.
kohaselt käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastamisega, eelkõige krediidisumma jagamisega mitme lepingu vahel.
eesmärgiks on kaitsta tarbijast krediidivõtjat tarbijakrediidilepingus sisalduvate tingimuste eest, mis on krediidivõtjale seaduses sätestatud tingimustega võrreldes kahjulikumad. Üldjuhul puudutab tühisus üksnes seadusega vastuolus olevat kokkulepet või selle osa ega mõjuta tarbijakrediidilepingu kui terviku kehtivust. Üldtingimuste p 6.3 kohaselt lepingu ülesütlemisel on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Krediidiandja saab juhul, kui tarbija ei täida lepingu lõppemisel krediidi tagasimaksmise kohustust, nõuda tarbijalt viivitatud summalt viivist. Tulenevalt
§-s 421 sätestatud põhimõttest ei saa krediidiandja täiendada lepingut ja nõuda tarbijalt lisaks viivisele ka leppetrahvi. Üldtingimuste p-s 6.3 ettenähtud leppetrahv on täiendus krediidiandja viivise kokkuleppele ja see on vastuolus § 421 põhimõtetega. Selline kokkulepe on TsÜS § 87 kohaselt seadusega vastuolu tõttu tühine, kuna
§-s 421 sätestatud keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus. Kohus leiab, et üldtingimuste p
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.