KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-1292 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Ulvi Loonurm ja Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 23.03.2009 Tallinnas Tsiviilasi E. K. hagi A. T. vastu elatise väljamõistmiseks alaealiste laste ülalpidamiseks Tsiviilasja hind 45 000 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 02.09.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. T. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 03.03.2009, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E. K. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXX-X XXXXX XXXXXXX), esindaja advokaat Mare Lust Kostja A. T. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX X-XX XXXXX XXXXXXX), esindaja advokaat Valdo Lips RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 02.09.2008 otsus tsiviilasjas nr. 2-08-1292 tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kostja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vaidluse asjaolud Pooltel on kaks last: XX.XX.XXXX sündinud M. ja XX.XX.XXXX sündinud M., kes elavad koos hagejaga. 15.01.2008 kohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt kummagi lapse ülalpidamiseks elatist 7000 kr. kuus tagasiulatuvalt alates 15.01.2007. Kostja maksab laste ülalpidamiseks hagejale elatist 3000 kr. kuus, mis on väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatise alammäär ning mis on laste ülalpidamiseks ka ebapiisav. Poeg M.T. ülalpidamiskulud kuus koosnevad: toidurahast 3000 kr.; riiete, jalanõude ja spordivarustuse kulust 2470 kr.; tennisetreeningu rahast 850 kr.; hügieenitarvete, ravimite ja vitamiinide ostmise kulust 720 kr.; vaba aja veetmise kulust 500 kr.; taskurahast ja transpordikulust 700 kr.; suve- ja talvepuhkuse veetmise kulust 1000 kr.; kommunaalkuludest 775 kr.; hambaravi kulust 700 kr. ja lapsehoidja kulust 300 kr. Seega kokku moodustavad poja ülalpidamiskulud 11 015 kr. Tütar M.T. ülalpidamiskulud koosnevad: toidurahast 2200 kr.; riiete, jalanõude ja spordivarustuse kulust 1650 kr.; huviringis osalemise tasust 400 kr.; hügieenitarvete, ravimite ja vitamiinide ostmise kulust 330 kr.; vaba aja veetmise ja mängude kulust 750 kr.; transpordikulust 1100 kr.; suve- ja talvepuhkuse veetmise kulust 600 kr.; kommunaalkuludest 750 kr.; lasteaiamaksust 800 kr. ning lapsehoidja kulust 1500 kr. Kõik tütre ülalpidamiskulud kokku moodustavad 10 000 kr. Kostja varaline seisund võimaldab hagetavas suuruses elatise maksmist. Hageja enda sissetuleku suuruseks on 21 798 kr. kuus. Kostja hagi ei tunnistanud, kuid oli nõus maksma kahele lapsele kokku elatist 5000 kr. kuus. Kostja maksis hagejale laste ülalpidamiseks elatist 3000 kr. kuus poolte kokkuleppel ning alates juunist 2008 on ta maksnud elatist 5000 kr. kuus. Lisaks elatusrahale tegi kostja 2007 täiendavaid kulutusi lastele kokku 26 241 kr., s.o keskmiselt 2187 kr. kuus; kokku on kostja täitnud igakuiselt ülalpidamiskohustust laste ees 5187 kr ulatuses. Kostja enda igakuised kulutused on eluasemelaen 12 507 kr., kommunaalkulud 2500 kr., sõiduauto liising ja kindlustusmaksed 5500 kr., toit 6000 kr. ja muud kulutused 2000 kr. Tulenevalt eeltoodust ei jätku kostjal vahendeid, et maksta hagejale nõutavas summas elatist. Lisaks on hageja poolt väidetud kulud laste ülalpidamiseks ebamõistlikud ja ülepaisutatud. Kostja ei vaidlusta hageja poolt väidetud laste toiduraha suurust, vaba aja veetmise kulu, eluasemekulusid ehk kommunaalkulusid ja lapsehoidjatasu. Samuti ei vaidlusta kostja poja tennisetreeningu tasu suurust, taskuraha ja transpordikulu suurust ning tütre huvialaringi külastamisele kuluvat summat, hügieenitarvetele ja vitamiinidele kuluvat ning lasteaiamaksu. Ülepaisutatud on poja riiete, jalanõude ja spordivarustuse ostmise kulu ja piisav on 1000 kr., hügieenitarvete ja ravimite ning vitamiinide kulu, milliste ostmiseks piisaks 200 kr., samuti suve- ja talvepuhkuse veetmise kulu, milleks jätkub 400 kr. ning hambaravi tasu, milleks jätkub 700 kr. Tütre ülalpidamiseks tehtavatest kulutustest vaidlustab kostja kulu riiete ja jalanõude ning sporditarvete ostmiseks ja leiab, et piisav on 1000 kr., transpordikulu, milleks piisab kostja arvates 500 kr. ning suve- ja talvepuhkuse veetmise kulu, milleks piisab 200 kr. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks elatise võla perioodi 15.01.2007 - 31.08.2008 eest 134 000 kr. ja alates 01.09.2008 poeg M.T. ja tütar M.T. ülalpidamiseks 10 000 kr. kuni 15.08.2011, s.o kuni vanema lapse täisealiseks saamiseni ja sealt edasi 5000 kr. kuus kuni 27.04.2022, s.o kuni noorema lapse täisealisuseni. Kohus jättis hageja menetluskulust 70% kostja kanda ja 30% hageja enda kanda. 2
(7)Pooled ei vaidle selle üle, et laste ülalpidamiseks vajalikud kulutused kuus on: toidule kokku 5500 kr.; eluasemele kokku 1525 kr.; vabale ajale kokku 1250 kr.; poja tennisetreeningule ja tütre huvialaringile kulub kokku 1250 kr.; lapsehoidjateenus 1800 kr.; poja taskuraha ja transpordikulu 700 kr.; tütre hügieenitarvete, ravimite ja vitamiinide kulu 330 kr.; tütre lasteaiamaks 800 kr. Ülejäänud laste kulude üle on pooltel vaidlus. Kohus leidis, et 15-aastase poisi hügieenitarvete, ravimite ja vitamiinide ostmiseks on mõistlik kulutada 400 kr. kuus; riiete, jalanõude ja spordivarustuse ostmise põhjendatud kuluks kuus lapsele on 2000 kr.; laste suve- ja talvepuhkuste põhjendatud kuluks kokku on 1000 kr.; tütre transpordikuluks on piisav 500 kr. OÜ O. poolt väljastatud tõendi kohaselt on M.T.l käesoleval ajal breketid, mis vajavad igakuist hooldust ning pärast mahavõtmist ka hammaste järeltöötlust ning hoideaparaati, on poja põhjendatud hambaravi kuluks kuuks 500 kr. Seega moodustavad laste põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kokku 17 555 kr. PKS § 61 lg 2 kohaselt sõltub väljamõistetava elatise suurus lisaks laste vajadustele ka vanemate varalisest seisundist. Nimetatud sättest ei tulene, et laste ülalpidamiskulud peab kindlasti jaotama poolte vahel võrdselt. Hageja palga suuruseks kuus on 21 798 kr. Kostja palga suuruseks on 43 677 kr. kuus ning aeg-ajalt lisanduvad nimetatud summale veel preemiad ja puhkusetoetused, mis on kergitanud kostja palga kuus isegi suuremaks kui 70 000 kr. Seega on kostja palk hageja palgast tunduvalt suurem. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele elatis laste ülalpidamiseks 10 000 kr. kuus. Asjaolu kuidas pooled abielu lahutamise järgselt oma ühisvara jagasid või kui suured väljaminekud kummalgi poolel endal on, ei saa olla aluseks laste ülalpidamiseks elatusraha suuruse kindlaksmääramisel. Abielulise ühisvara jagamine ei sõltu laste ülalpidamiskohustuse täitmisest; kulud eluasemele, toiidule, riiete ostmisele on nii hagejal kui kostjal. Kostja poolt võetud laenukohustused või liisingulepingust tulenevad kohustused ei vabasta kostjat elatise maksmisest oma lastele vajalikus ja põhjendatud suuruses. Kuna kohus jõudis seisukohale, et kostjalt on põhjendatud välja mõista elatusraha laste ülalpidamiseks 10 000 kr. kuus, siis kahele lapsele elatise maksmine 3000 kr. kuus ei ole piisav laste ülalpidamiskohustuse täitmine kostja poolt. Samuti ei esine PKS § 61 lg 6 nimetatud põhjuseid, miks elatist tagasiulatuvalt välja mõista ei saaks; seega tuleb kostjalt elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates 15.01.2007. Kuna kostja on perioodil 15.01.2007-15.01.2008 kandnud laste ülalpidamiskuludest 36 000 kr., kuid oleks pidanud kandma vastavalt kohtuotsusele 120 000 kr., kuulub kostjalt tagasiulatuvalt nimetatud perioodi eest enne hagi esitamist väljamõistmisele 84 000 kr. Kuna kostja on kandnud laste ülalpidamiskulusid osaliselt ka pärast hagi esitamist, s.o perioodi 15.01.2008-mai 2008 eest 15 000 kr. ja alates juunist 2008 kuni august 2008 15 000 kr., kuid oleks pidanud maksma perioodi 15.01.2008-31.08.2008 eest 80 000 kr., kuulub kostjalt selle perioodi eest täiendavalt väljamõistmisele 50 000 kr. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ning uue otsusega mõista kostjalt hageja kasuks välja 5000 kr. alates kohtuotsuse tegemisest ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda. 3
(7)Maakohus on ebaõigesti kohaldanud menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme ning arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks teha maakohtu otsusest erinev otsus. Maakohus ei ole võimaldanud kostjal esitada tõendeid oma ülalpidamiskohustuse täitmise kohta ega ole elatise väljamõistmisel kostja vastavaid väiteid analüüsinud. Samuti ei ole kohus otsuses käsitlenud kostja väidet, mille kohaselt esitas hageja elatise saamiseks hagi kohtusse, pöördumata enne hagi esitamist kostja poole, et selgitada, miks peaks poolte vahel elatise maksmiseks sõlmitud kokkulepet muutma. Maakohus on jätnud kohaldamata PKS § 61 lg 3 ja VÕS § 97 lg 4. Pooled on sõlminud lepingu elatise maksmises ja selle suuruses ning pool, kes on õigustatud elatist saama, saab nõuda lepingu täitmist juhul, kui elatise maksmiseks kohustatud isik oma kohustusi rikub. Elatise tagasiulatuvalt välja mõistmisel tuleb muuhulgas arvestada ka VÕS § 97 lg 4, mille kohaselt võib lepingu muutmist nõuda tagasiulatuvalt, kuid mitte varasema seisuga, kui alates kohustuste vahekorra muutumisest. Seega oleks maakohus pidanud käesolevas asjas kõigepealt tuvastama, kas alates pooltevahelise kokkuleppe sõlmimisest on poole varaline seisund või poolte ühiste laste vajadused sellisel viisil muutunud, mis annaks kostjale õiguse pooltevahelises lepingus sätestatud elatise suurust muuta. Kui selline muutus oleks tuvastatud, siis oleks pidanud kohus sätestama, mis ulatuses selline muutus annaks aluse kokkulepitud elatise muutmiseks. Arvestades välja kostja kohustuse maksta hagejale elatist tagantjärele, oleks pidanud kohus tuvastama aja, millal poole varaline seisund või poolte ühiste laste vajadused sellisel viisil muutusid, mis suurendasid elatise suurust. Kohus ei ole märkinud otsuses tõendeid, millel tuginedes leidis, et laste põhjendatud ülalpidamiskulud kuus moodustavad kokku 17 555 kr (nt kui palju on hageja tasunud OÜle O. igakuiselt breketite hoolduse tasu, kui palju on hageja tasunud A. S.ile tennisekulutuste tegemiseks, miks on vajalik laste lapsehoidjateenuse kasutamine ja kas seda on ka reaalselt kasutatud jms). Kohus on ebaõigesti jätnud tähelepanuta, et laste vanusevahe on 11 aastat. Kohtu poolt tehtud arvestuse järgi kulub poja ülalpidamiseks 8762 kr. ja tütre ülalpidamiseks 8792 kr. Igasuguse loogikaga on vastuolus, et 4 aastase ja 15 aastase lapse vajaduste rahuldamiseks on vajalik sisuliselt sama palju raha. Vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt tehtud uuringule lapse ülalpidamise kulude kohta oli 2006 kuni 6-aastase linnas elava lapse ülalpidamise kulude suuruseks 1993 kr. Juhul kui arvestada sellele summale juurde 2007 tarbijahinnahindeks 6,6%, siis oli 2007 kuni 6-aastase lapse ülalpidamise kulude suuruseks vastavalt sotsiaalministeeriumi uuringule 2112 kro. Seisuga august 2008 on tarbijahinnaindeksi kasv 11% ning kuni 6-aastase lapse ülalpidamiseks kulub selle järgi 2344 kr. Jääb arusaamatuks kohtu poolt arvestatud tütre ülalpidamiseks vajalike kulutuste suurus 3,75 korda suuremana, kui sotsiaalministeeriumi uuringu kohaselt 4-aastase lapse ülalpidamiseks raha kulub. Tütre M. ülalpidamiseks vajalike ja mõistlike kulutuste suuruseks ühes kuus on 3500 kr. Vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt tehtud uuringule lapse ülalpidamise kulude kohta oli 2006 14-19-aastase linnas elava lapse ülalpidamise kulude suuruseks 3412 kr. Arvestades tarbijahinnaindeksi kasvu oli 2007 14-19-aastase lapse ülalpidamise kulude suuruseks 2007 3637 kr. ja 2008 4037 kr. Poja M. ülalpidamiseks vajalike ja mõistlike kulutuste suuruseks ühes kuus on 4500 kr. Kostja ei ole kohustatud laste ülalpidamiskohustusi kandma suuremas ulatuses kui hageja. Kohus on ebaõigesti lähtunud elatise määramisel üksnes poolte sissetulekutest. Ainuüksi isiku sissetulek ei näita aga isiku varalist seisundit. Varalise seisundi hindamisel PKS mõistes tuleb arvestada ka isiku muid varalist väärtust omavaid asju ja kohustusi (nt 4
(7)elamistingimusi, eluaseme omamiseks ja valdamiseks vajalikke kulutusi, isiku muid kohustusi). Arvestades poolte varalist seisundit (hageja elab korteris, mis müüdi poolte kokkuleppel odavama hinnaga hageja praegusele abikaasale, hagejale jäi ühisvara koosseisu kuulunud korteri sisustus ja sõiduauto, kostja oli eluaseme soetamiseks sunnitud võtma eluasemelaenu), peavad pooled kandma laste ülalpidamiskohustust võrdsetes osades. Kohus on samuti ebaõigesti määranud kostja sissetuleku sisse ka erakorralisi tulusid, mida arvestades praegust riigi majandusseisu ja riigi fiskaalpoliitikat enam tõenäoliselt lähemal ajal kostja ei saa. On üldtuntud asjaolu, et majanduskriisi tõttu on riik vähendanud ja vähendab ka järgmistel aastatel kulutusi. Seega on ebatõenäoline, et lähemal ajal saab kostja riigilt ühekordseid puhkusetoetusi ja preemiaid, mida maakohus kostja sissetuleku hindamisel arvestas. Kuna kostja on nõustunud tasuma ja tasub alates 01.06.2008 hagejale elatist kuus 5000 kr. ja täitnud igakuiselt enne hagi esitamist vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele ülalpidamiskohustust igakuiselt keskmiselt 5187 kr., siis ei ole kostja järelikult oma ülalpidamiskohustuse täitmist rikkunud, sest laste vajaduste rahuldamiseks kulub 9000 kr. ja pooled peavad täitma ülalpidamiskohustust võrdsetes osades. Mõistes kostjalt välja elatise võla 134 000 kr., on maakohus ebaõigesti kohaldanud PKS § 70 lg 2. Kuna kostja maksis hagejale elatist 3000 kr. kuus ja hüvitas lastega seonduvad jooksvad suuremad kulutused, siis ei ole põhjendatud mõista välja tagasiulatuvalt kostjalt elatist, sest kostja täitis nõuetekohaselt pooltevahelist lepingut. Samuti jättis maakohus arvestamata elatise võla väljamõistmisel asjaolu, et hageja ei pöördunud kordagi enne hagiavalduse kohtusse esitamist kostja poole elatise maksmise kokkuleppe suurendamiseks. Kostjal ei olnud mingisugust alust arvata, et hageja soovib pooltevahelist lepingut muuta, sest laste vajaduste ja/või poolte varalise seisundi muutumine on endaga kaasa toonud elatise suurendamise ja/või pooltevahelise lepingu muutmise tarviduse. Samuti ei ole kohus arvestanud, et kostja on täitnud oma ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Elatise võla väljamõistmisel pole kohus arvestanud samuti seda, et hageja palk oli vähemalt ajavahemikul kuni oktoobrini 2007 sisuliselt võrdne kostja palgaga. Samuti ei ole kohus viidanud tõenditele, millega on tuvastatud, et hageja ka sisuliselt sellises suuruses kulutusi kuni hagi esitamiseni kandis, mis on võetud elatise võla arvestamisel aluseks. Muuhulgas on jäetud arvestamata kostja vastuväited, et kostja on kandnud 2007.a. laste ülalpidamiseks 26 241 kr. ulatuses mitmesuguseid kulutusi. Näiteks on kostja ostnud 2007.a. riideid ja jalanõusid, tasunud hambaarstile, reisinud ühise pojaga suvepuhkusel. Jääb arusaamatuks, miks peaks 2007.a. eest kostja tasuma tagantjärele hagejale kulutuste eest, mille tegelikult kandis kostja vastavalt kokkuleppele ise. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. 5
(7)PKS § 61 lg.2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kuna elatise määr määratakse kindlaks igakuiselt, ehk siis kuu kohta, ja igakuiste kulutuste suurust võib olla raske dokumenteerida (näiteks kulutused lapse söögile), on praktikas välja kujunenud, et elatist nõudev vanem esitab oma arvestuse lapsele tehtavate igakuiste kulutuste kohta, lähtudes teatud eelneva perioodi tegelikest kulutustest. Kui kostja väidab, et näidatud kulutused on üle paisutatud ja lapse vajadused ei ole nii suured ega selle suurus tõendatud, peab kohus hageja esitatud arvestuse põhjendatust kontrollima ja hindama, nõudes vajadusel kulutuste kandmise tõendamist, kui see on võimalik (näiteks tõendi huvialaringis käimise ja selle tasu suuruse kohta, spordilaagri külastamise ja selle tasu, kooliekskursiooni tasu, lasteaia tasu, lapse ravitasu, kui see on tasuline, kandmise ja suuruse kohta). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus piisavalt kriitiliselt suhtunud hageja esitatud kuluarvestusse, olgugi et kostja pidas seda ilmselt ülepaisutatuks ja ta osade kuluartiklitega nõustus. Kolleegium saab aru, et kostja tema sissetulekut arvestades on võimeline praegu tasuma elatist kohtu näidatud ulatuses ja laste vajaduste määramine on olulises osas hinnanguline ning teatavas osas sõltuvuses vanemate varalisest seisundit. Samas peavad väited lastele vajalikest kulutustest olema piisavalt põhistatud ja argumenteeritud. Hageja kuuarvestused on osalt liiga üldistavad ja kattuvad. Nii on hageja arvestanud poja riietele, jalanõudele ja spordivarustusele 2470 kr. kuus, mis teeb 29 640 kr. aastas, märkimata, kui tihti ja millise orienteeruva hinnaga ta nimetatud esemeid on lapsele ostnud või ostmist vajab. Poja hügieenitarvetele, arstimitele ja vitamiinidele arvestas hageja 720 kr. kuus, põhjendamata lähemalt sellises ulatuses märgitud kulutuste tegemise vajalikkust. Pojale kulutatava taskuraha ja transpordi kulu hindas hageja kokku 700 kr. peale kuus, arvestamata, et need on erinevad kulutused; muuseas maksab Tallinnas transpordi 90 päeva õpilaskaart 275 kr., s.o. ca 92 kr. kuus. Poja suve- ja talvevaheaja ning spordilaagrite kuluks on hageja arvestanud 1000 kr. kuus, selgitamata, millised asjaolud toovad sellise kulutuste vajaduse kaasa ja ära märkimata, kui palju kulub spordilaagritele. Sama põhjenduste ja kaalutluste puudus esineb hagejal ka tütrele vajaminevate kulutuste osas, mistõttu paljasõnaliseks jäävad väited, et tütrele riiete, jalanõude ja sporditarvete ostmisele kulub 1650 kr. kuus (seega aastas 19 800 kr.), hügieenitarvetele, arstimitele ja vitamiinidele 330 kr. kuus, vaba aja veetmisele ja mängudele 750 kr. kuus ja suve- ning talvepuhkusele 600 kr. kuus. Hageja on näidanud lastele vajaliku kulutusena lastehoidja tasu 1 800 kr. kuus, tõendamata, et ta lastehoidja on palganud või põhjendanud vajadust selle palkamiseks olukorras, kus tütar käib lasteaias ja poeg koolis. Apellatsioonikohtu istungil hageja väitis, et lastehoidjat on vaja, kui ta tahab „näiteks soojale maale puhkama sõita“. Sellisel eesmärgil raha kulutamist saab üksnes kaudselt laste vajadustega seostada, eriti kui arvestada, et maakohus pidas vajalikuks kulutuseks lastega koos reisilkäimise kulu 2000 kr. kuus ehk 24 000 kr. aastas. Pealegi, kui eeldada, et ema puhkab lastest eraldi üks kord aastas ja ühe kuu vältel, siis tuleks lapsehoidjale makstav tasu ühe kuu eest 21 600 kr., mis näib ülemäärasena. Mis puutub elatisvõla väljamõistmisesse ehk siis elatise väljamõistmist tagasulatuvalt üks aastat enne elatishagi esitamist, siis oleks maakohus pidanud tegema kostjale ettepaneku tõendada oma väidet, et ta on 2007.a. jooksul lisaks regulaarselt hagejale makstud 6
(7)elatisrahale kandnud veel lastele tehtud kulutustest 26 241 kr. Kui see leiaks tõendamist, siis tuleks nimetatud summa elatisvõlast maha arvata; vastasel juhul kujuneb olukord, kus kostja tasub selles ulatuses lastele elatist kahekordselt. Kolleegiumi hinnangul saab sotsiaalministeeriumi hinnangut lapse ülalpidamise kulude kohta (koos tarbijahinna indeksi arvestamisega) kohaldada üksnes lapse vajaduse kindlaksmääramise orientiirina, mis ei välista lapse vajaduse kindlakstegemise suuremas ulatuses, eeskätt siis, kui vanemate vanema varaline seisund võimaldab laste vajaduste katmist minimaalsest (tavapärasest) suuremas ulatuses. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et Riigikohtu selgituste kohaselt konkreetsetes kohtuasjades tuleneb, et vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt ehk ta satub elatisvõlgnevusse kuni üks aasta enne elatishagi esitamist summa ulatuses, mis moodustab kohtu poolt määratud elatise ja tegelikul makstu vahest. Samas ei saa jätta tähelepanuta kostja väiteid, et ta täitis ülalpidamiskohustust poolte kokkuleppega määratud suuruses kuni hageja poolt hagi esitamiseni. Kui selline kokkulepe leiab tõendamist, siis kujutab esitatud hagi endast sisuliselt elatise suurendamise nõuet. Kolleegium juhib siinkohal tähelepanu, et lähemal ajal on oodata Riigikohtu tsiviilkolleegiumi täiskogu otsust tsiviilasjas nr. 3-2-1-2-09, kus lahendatakse ja antakse selgitust küsimuses, kas PKS § 70 lg.2 võimaldab elatise suurendamise hagis mõista elatis suurendatud määral välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. Uuel asja läbivaatamisel peab maakohus tegema hagejale ettepaneku lastele tehtavate kulutuste ehk laste vajaduste täpsemalt põhjendamiseks, põhistamiseks ja võimaluse korral ka tõendamiseks, samuti kostjale ettepaneku tehtud kulutuste ja väidetava kokkuleppe tõestamiseks. Maakohus peab laste põhjendatud vajaduste hindamisel arvestama ka apellatsioonikohtule esitatud tõendiga, mille nähtuvalt poolte poeg alates septembrist 2007 kuni mai 2008 tasulises tennisetrennis ei käinud, samuti tõendiga tema hambahooldusraviks tehtud kulutuste kohta. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus uuesti asja uuel läbivaatamisel. Tiit Kollom Ulvi Loonurm Kaupo Paal 7
(7)