). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Kohtule 22.12.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 2 830 krooni, millest põhivõlgnevus 1 415,50 krooni ja viivis 1 415,50 krooni. Hageja nõude aluseks on AS TELE2 Eesti (end. Radiolinja AS, AS Elisa Mobiilsideteenused) ja kostja vahel sõlmitud 20.02.1998.a liitumisleping, mille alusel osutati kostjale mobiilsideteenust. Kostja võlgneb hagejale põhivõla 1 415,50 krooni ja viiviseid 24 624,85 krooni, kokku 26 040,35 krooni. Tegutsedes heas usu, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivist tasumist summas 1 414,50 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulud summas 2 000 krooni, millest riigilõiv 250 krooni, õigusabikulu 1 500 krooni ja riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 250 krooni. Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 313 alusel. Antud juhul on menetlusdokumendid edastatud kostjale isiklikult allkirja vastu 03.02.2009.a. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 30 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
Vastavalt
lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseadus (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punkt 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 2 830 krooni, sh põhivõlgnevus 1 415,50 krooni ja viivised 1 415,50 krooni. Menetluskulu 1 Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus
lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 1 500 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud OÜ Julianus Inkasso arve nr 802267 13.12.2008 (t lk 40). Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Kohus arvestab esindaja kulu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse määramisel järgmiseid asjaolusid kogumis: 1) esindajateks antud asjas olnud füüsilised isikud on OÜ Julianus Inkasso töötajad ning nimetatud äriühing tegeleb hageja esindamisega sarnastes õigusvaidlustes vähemalt aastast 2005; nimetatud asjaolud saab lugeda üldiselt teadaolevateks ja on kohtule teada igapäevasest tööpraktikast; 2) kõikide nimetatud aastate jooksul on viidatud õigusvaidlusteks olnud mobiilside liitumislepingutest tulenevad klientide võlgnevused ja vastavasisulisi hagiavaldusi on kohtutesse esitatud tuhandeid; 3) hagiavalduste, sealhulgas ka antud asjas, vormistamisel on kõigi aastate jooksul esindaja kasutanud algselt välja töötatud hagiavalduse vormi, milles, lähtuvalt konkreetsest võlgnikust, muudetakse vaid nimesid, aadresse, lepingute kuupäevi ning võlgnevuse perioode ja summasid; samad on ka nõuete materiaalõiguslikud põhjendused. Seega arvestades esindaja(te) tegelikku töömahtu ja nende töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 500 krooni. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 250 krooni ja kohtuvälise kuluna 250 krooni (oli tasutud hageja poolt 28.12.2007 riigilõivuna maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel
Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena 1 000 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama
Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (
lg 1).
lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni.
lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Ene Tsefels Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.