Obsah (5)

§ 58§ 60§ 61§ 49§ 70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 03.02.2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-0

§ 58

, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, ning lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on

§ 60

lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last, tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused.

§ 61

lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. 6. Kohus arvestas vajalikuks elatisraha suuruseks lapsele 3 000 krooni. Kohtuistungil on kostja leidnud, et võimalik oleks maksta 3 000 krooni kuus, millega hageja nõustus, kui kostja tasub elatist ka tagasiulatuvalt. Kostja töötasu on 4 500 krooni, mida kinnitab OÜ V. tõend ( tlk 22), istungil selgitas kostja, et teenis 7 000 – 8 000 krooni kuus, rohkem ülalpeetavaid kostjal ei ole. Hagejal ei ole samuti teisi alaealisi ülalpeetavaid. Hageja arvestuse kohaselt on lapse kulutused kuus 6 400 krooni. Arvestades asjaolu, et vanemate kohustused ja õigused on lapse suhtes

§ 49

tulenevalt võrdsed ning silmas pidades lapse vajadusi, leidis kohus, et 3 000 krooni on elatiseks kohane ja mõistlik summa. Tähtsust ei saa asjas omada kostja elukaaslase lapse ülalpidamiskulud, kuivõrd tema ülalpidamine ei puuduta kostja kohustusi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja sissetulek oleks oluliselt suurem kui hagejal. 7.

§ 70

lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei ole selle aja vältel täitnud 2 ülalpidamiskohustust ning ei esine

§ 61lg-s 6 nimetatud asjaolusid.

Kohus leidis, et tagasiulatuvalt nõude rahuldamiseks ei ole alust. Hageja on kohtuistungil väitnud, et ei soovinud nõuet kostja vastu esitada, mõistes tema olukorda. Seega on kohtul alus arvestada poolte vastavat kokkulepet. Hagiavalduse kohaselt on hageja kulutanud lapsele aastas 77 250 krooni (tlk 10), mis tähendab, et tal oli lapse ülapidamiseks piisav sissetulek.

1. Kostja väidetel on ta maksnud elatist alates hagi esitamisest kolmel korral, kokku summas 6 900 krooni. Kuivõrd hagi on esitatud 21.12.2007 ja kostja on tasunud alates hagi esitamisest kokku 6 900 krooni, siis otsustas kohus mõista elatisraha välja alates 01.02.
3. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Apellatsioonkaebus
4. Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osaliselt tühistada. Hageja ei nõustunud kohtu poolt elatise maksmise tähtaja alguse kindlaksmääramisega ja elatise tagantjärele väljamõistmise nõude rahuldamata jätmisega.
5. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohtuotsus elatise maksmise tähtaja alguse osas vastuolus

§ 70

lg-ga 1, mille kohaselt tuleb elatis välja mõista alates elatise hagi esitamisest. 12. Elatise tagantjärele väljamõistmise nõude osas on kohus arvestanud üksnes kostja seisukohti. Kostja väited, et ta on hagi esitamisele eelnenud aasta jooksul maksnud elatist sularahas, on paljasõnalised. Mingit kokkulepet poolte vahel elatise mittemaksmise kohta ei ole olnud. Tõendeid selle kohta, et hagejal oli vaidlusalusel perioodil olnud kostjast parem majanduslik seis, esitatud ei ole. Hageja sai lapse ülalpidamisega ilma kostja abita hakkama tänu vanemate toetusele. Kostja ei ole tõendanud ühtegi

§ 60

lg-s 6 nimetatud asjaolu, mis võimaldaks hagi kõnealuses osas rahuldamata jätta ning seetõttu on elatise tagantjärele välja mõistmata jätmine vastuolus lapse huvidega.

1. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise ja protsessinormide olulise rikkumise tõttu tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel kaevatud osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas tühistatud osas uue otsuse ilma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Kuna kostja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud, annab ringkonnakohus TsMS § 651 lg 1 alusel hinnangu üksnes maakohtu otsuse sellele osale, mis puudutab igakuise elatise maksmise alguse tähtaja kindaksmääramise seaduspärasust ja elatise tagantjärele väljamõistmise nõude rahuldamata jätmist. Olenemata sellest, et kostja ei ole kohtuotsust vaidlustanud, tuleb kohtuotsus protsessinormide olulise rikkumise tõttu siiski tühistada ka kostja õigusi riivava menetluskulude jaotamise osas.
3. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus on eksinud elatise väljamõistmise perioodi osas ja selles osas tuleb kohtuotsust muuta. Kohus on arvestanud kostja poolt pärast hagi esitamist ja enne kohtuotsuse langetamist elatisena makstud summasid ning otsustanud seetõttu mõista elatise välja mitte alates hagi esitamisest 21.12.2007, vaid alates 01.02.
4. Maakohtu selline lahenduse käik ei vasta kolleegiumi hinnangul seadusele.

§ 60

lg 1 järgi on elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamise kohustust on rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole lapse vajadusi arvestades piisav. Maakohus on lapsele vajaduste ja nende rahuldamiseks tehtud kulutuste ning kostja sissetulekute kohta esitatud tõendeid hinnates leidnud, et elatusraha suuruseks peaks olema 3 000 krooni. Kuna vaidlust ei ole selles, et kostja on alates hagi esitamises 3 maksnud elatist kolmel korral summades, mis ei ulatu kohtu poolt vajalikus peetud määrani, puudus kohtul alus jätta elatis alates hagi esitamisest välja mõistmata. Maakohtu seisukoht, et kostja poolt pärast hagi esitamist makstud elatist tuleb hagi rahuldamisel arvesse võtta, on õige, kuid see ei anna olukorras, kus elatist ei ole makstud piisavas ulatuses, õigustust astuda üle

§ 70lg 1 sätestatud kohustusest mõista elatis välja alates elatisehagi esitamisest.

Kostja poolt makstud summade arvessevõtmiseks tuleb kasutada tuleb TsMS § 445 lg-s 1 ettenähtud võimalust reguleerida kohtuotsuse täitmise korda. 16. Elatise tagantjärele väljamõistmise nõude rahuldamata jätmise osas ei jaga kolleegium samuti maakohtu seisukohti ning kohtuotsus tuleb ka selles osas tühistada.

§ 70

lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esine

§ 61

lg-s 6 nimetatud asjaolusid.

§ 61

lg 6 näeb ette, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Maakohtu seisukoht, et hageja väidetav teadmine kostja kehvast majanduslikust olukorrast annab aluse arvata, et poolte vahel oli kokkulepe, mille kohaselt ei pidanud kostja elatist maksma, on meelevaldne. Asjaolule, et sellist kokkulepet poolte vahel ei olnud, viitavad kostja paljasõnaliseks jäänud väited, et ta on elatise maksmise kohustust kõnealusel perioodil täitnud sularahas tehtud maksetega. Samuti on ebaõige kohtu järeldus, et kuivõrd hageja on teinud lapsele aasta jooksul 77 250 krooni ulatuses kulutusi, vabastab see kostja elatise tagantjärele maksmise kohustusest. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja selgituse, et hagi esitamisele eelnenud perioodil aitasid teda lapse ülalpidamises vanemad. Kuna kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks hagi esitamisele eelnenud aasta jooksul lapse ülalpidamises osalenud ega tõendanud ühegi

§ 60

lg-s 6 nimetatud asjaolu esinemist, ei olnud kohtul alust jätta elatist tagantjärele välja mõistmata ning hagi tuleb ringkonnakohtu otsusega vastavas osas rahuldada. Tagantjärele väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb juhinduda maakohtu poolt väljamõistetud elatise suurusest 3 000 krooni, mida pooled ei ole vaidlustanud. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole alates 2004.a teisest poolest lapse ülapidamises osalenud, ning pidades silmas hageja kindla sissetuleku suurust ja käesoleva kohtuasjaga tekkivat elatise maksmise igakuise kohustuse mõõdukust, ei pea kolleegium elatise tagantjärele väljamõistmist kostjale majanduslikult ülejõukäivaks koormaks.

1. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka menetluskulude jaotamise osas. Kohus on ekslikult leidnud, et kuna hageja oli elatise nõude esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud ja hagi kuulub osalisele rahuldamisele (maakohtuotsuses „rahuldamisele“), tuleb riigilõiv (maakohtuotsuses „elatis“) välja mõista riigituludesse. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 sätestab, et elatise hagi läbivaatamisel ei võeta riigilõivu. Seetõttu ei pidanud hageja riigilõivu tasuma. Varasema RLS § 16 lg 1 p 1 sõnastuse kohaselt puudutas automaatne ja lõplik vabastus ainult hagejat ning seega tuli kostjalt hagi rahuldamise korral riigilõiv välja mõista. Alates 01.01.2007 kehtiva RLS § 22 lg 1 p 2 sõnastus kohtumenetluse poolte vahel vahet ei tee ning seetõttu ei saa kostjalt riigilõivu tasumist nõuda ka juhul, kui hagi rahuldatakse, samuti ei saa nõuda riigilõivu hagejalt, kui hagi jäetakse rahuldamata.
2. Kohtumenetluse muud kulud tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Iko Nõmm Malle Seppik Ande Tänav 4