KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Imbi Sidok ja Reet Allikvere Määruse tegemise aeg ja koht 03.04.2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-24870 Tsivi

§ 633

lg 2 p-le 2 tema selgelt väljendatud taotluse, märkides, millist ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb; nimetama tsiviilasja hinna vastavalt

§-le 135; tasuma riigilõivu, lähtudes tsiviilasja hinnast või selgitama, mille alusel apellant tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 8375 krooni. 21.01.2009 esitas apellant puuduste kõrvaldamise avalduse. Apellant märkis, et taotleb ringkonnakohtult maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega hagi rahuldamist. Samuti märkis apellant, et käesolev tsiviilasi eraldati 2005.a Tallinna Linnakohtu tsiviilasjast nr 2-04-2100 (Tallinna linna hagi Anne Ahlmani, Maimu Ahlmani, Lembit Reimali, OÜ Rosier Team ja Eesti Vabariigi vastu haldusakti tühisuse tunnustamise, tehingu tühisuse tunnustamise, omandiõiguse tunnustamise ja kinnistusraamatu kannete kustutamisega seotud nõuetes). Apellant märkis, et seni on käsitletud endisel Xxxxxx xx kinnistul nr 1103 asuvat vara tervikuna. Tsiviilasjas nr 2-04-2100 esitatud hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasuti riigilõivu summas 16 750 krooni. Apellant märkis, et Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2005 määruses tsiviilasjas nr 2-02-/1812/05 (käesolev tsiviilasi) kohus selgitas, et teisest tsiviilasjast eraldamine, kui hageja on esitatud hagilt enne selle teisest tsiviilasjast eraldamist riigilõivu juba tasunud, ei too kaasa hageja kohustust maksta eraldatud nõuetelt uuesti riigilõivu. Ei ole tuvastatud, et hageja oleks nõuetelt jätnud riigilõivu tasumata. Kuivõrd kohtuasjad on käesolevaks ajaks eraldatud ning Xxxxxx xx kinnistu jagati 03.12.1996 pooleks: Xxxxxx xx ja Xxxxxxxxx xx, arvestas apellant hagi hinna ja tasumisele kuuluva riigilõivu poolena 16 750 kroonist, nagu see oleks kuulunud tasumisele hagiavalduse esitamisel eraldiseisva hagina. Eeltulenevalt tasus apellant käesolevas asjas riigilõivu 8375 krooni. 2

§ 3401

lg 1 alusel käiguta ja kohustas apellanti tasuma apellatsioonkaebuselt riigilõivu 29 375 krooni ning esitama riigilõivu tasumist tõendava dokumendi Tallinna Ringkonnakohtule 20 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Ringkonnakohus põhjendas määrust järgnevalt: Apellant 21.01.2009 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud avalduses tsiviilasja hinda vaatamata kohtu nõudmisele ei näidanud. Samuti ei näidanud apellant ringkonnakohtule, millest tulenevalt kuulus Xxxxxx xx, Tallinnas kinnistuga seotud käesoleva vaidlusega analoogselt hagiavalduselt tasumisele riigilõiv 16 750 krooni ega esitanud dokumente, millest nähtuvalt tsiviilasjas 2-04-2100 apellant sellises summas riigilõivu tasus. Ringkonnakohus apellandi arutluskäiguga apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse arvestamise osas ei nõustunud, kuivõrd apellandi arutluskäik ei tugine seadusele. Ringkonnakohus ei saa apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel lähtuda teises tsiviilasjas tehtud toimingutest, vaid lähtub käesoleva tsiviilasja materjalidest ja apellatsioonkaebuse nõuetest. Maakohus lõpetas vaidlustatud otsusega menetluse nõudes tunnustada vara üleandmise akti nr 92 tühisust. Ülejäänud hageja nõuetes jättis maakohus hagi rahuldamata. Tallinna linn palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Tallinna hagi nõueteks on:

1. tunnustada Anne Ahlmani, Maimu Ahlmani ja Tiina Kubo vahel 15.05.1998 sõlmitud ostumüügi- ja hüpoteegi seadmise lepingu tühisust;
2. tunnustada 6.06.1994 vara üleandmise akti nr 92 tühisust, mistõttu algusest peale selle kehtetust, tulenevalt asjaolust, et akti õiguslik alus on ära langenud;
3. tunnustada Eesti Vabariigi omandiõigust maatükile Tallinnas, aadressil Xxxxxxxxx xx xx;
4. parandada Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistusjaoskonna Kinnistusregistri registriosa nr 3623 kanded teises jaos ja kanda maatüki omanikuna Eesti Vabariik;
5. tunnustada Tallinna linna omandiõigust ehitistele (hoonetele) Tallinnas, Xxxxxxxxx xx xx;
6. kanda Tallinnas aadressil Xxxxxxxxx xx xx asuvate hoonete omanikuna Riiklikku Ehitisregistrisse Tallinna linn;
7. teha Tallinna linna kasuks märge Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistusjaoskonna Kinnistusregistri registriossa nr 3623, tagamaks Tallinna linna kui omandireformi ja eluruumide erastamise kohustatud subjekti poolt reformitoimingute jätkamise võimalus Eesti Vabariigi omandiõiguse taastamisel maale;
8. kustutada Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistusjaoskonna Kinnistusregistri registriosa nr 3623 neljandas jaos “Hüpoteegid” kanne nr
9. Apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) redaktsiooni § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Tulenevalt

§ 139

lg 2 p-st 3 tuleb tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu, lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Tsiviilasja hind on

§ 122

lg 1 kohaselt hagihind, milleks sama paragrahvi lõike 2 järgi on hagis taotletu harilik väärtus.

§ 126

lg 1 kohaselt määratakse asja kuuluvuse üle peetava vaidluse puhul hagihind asja väärtusega; lõike 2 kohaselt määratakse õiguse üle peetavas vaidluses hagihind õiguse väärtusega.

§ 125

kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.

§ 134

lg 1 kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded, kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi; lõike 3 kohaselt, kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind.

§ 137lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise 3

§ 134

lg 3 kohaselt, kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Ringkonnakohus on seisukohal, et ülejäänud hageja esitatud tuvastusnõudeid saab käsitleda eelviidatud varaliste nõuetega seotud nõuetena ja alternatiivnõue apellatsioonkaebuse hinna määramisel

§ 134

lg 1 teise lause kohaselt käesoleval juhul arvestamisele ei kuulu.

§ 137

lg 1 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse hinna puhul arvestada kaebuse ulatust ning RLS § 56 lg 19 kohaselt tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust. Kuivõrd apellant palus ringkonnakohtult hagi rahuldamist täies ulatuses, on apellatsioonkaebuse hinnaks 1 000 000 krooni, millelt apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni lisa 1 kohaselt kuulus tasumisele riigilõiv 37 750 krooni. Apellant on tasunud 8375 krooni, ülejäänud ulatuses on riigilõiv tasumata.

§ 637

lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv. Apellandi esindaja sai ringkonnakohtu 23.02.2009 määruse kätte 26.02.

1. Seega saabus ringkonnakohtu antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks 18.03.
2. Tallinna linn ei ole määruse tegemise ajaks täiendavalt riigilõivu 29 375 krooni tasunud ega esitanud Tallinna Ringkonnakohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti. Seega on puudused kõrvaldamata. Apellandi esindaja käesolevas menetluses advokaat Arvo Junti teatas 17.03.2009 Tallinna Ringkonnakohtule, et Tallinna linn on lõpetanud AB-ga Arvo Junti õigusteenuse osutamise lepingu käesolevas tsiviilasjas ja Tallinna linn osaleb menetluses edaspidi ilma advokaat Arvo Junti esinduseta. Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2009 määruse kättetoimetamise ajal 26.02.2009 oli Arvo Junti apellandi esindaja ja määrusest tuleneva kohustuse teatamine esindatavale oli esindaja kohustuseks. Seega, olenemata asjaolust, et advokaat Arvo Junti teatas 17.03.2009 Tallinna Ringkonnakohtule, et Tallinna linn on AB-ga Arvo Junti käesolevas asjas õigusteenuse osutamise lepingu lõpetanud, on 23.02.2009 kohtumäärusest tulenev riigilõivu tasumise ja ringkonnakohtule riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamise kohustus hiljemalt 18.03.2009 Tallinna linnale tema esindaja kaudu teatavaks tehtud ja täitmiseks kohustuslik. Kuivõrd apellant jättis kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, jätab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja tagastab selle (

§ 3401lg 2) järgi. R. Allikvere M. Klaar I. Sidok 4