) § 92 lg 6 kohaselt kannab menetluskulud kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest. Samas,
lg 10 järgi võib halduskohus jätta menetluskulud välja mõistmata, kui see oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud juhul ei loobu AS C kaebusest mitte seetõttu, et ta peaks oma kaebust põhjendamatuks, vaid seetõttu, et eesmärk, milleks ta kohtusse pöördus ei ole enam saavutatav tingituna AS-ist C mitteolenevatest asjaoludest. Seetõttu ja arvestades muuhulgas Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2002.a. määruse pe 14 ja 16 haldusasjas nr 3-3-1-36-02 on loobuja seisukohal, et menetluskulude temalt väljamõistmine oleks põhjendamatu ja ebaõiglane. Kohtu seisukoht Tallinna Halduskohtule 02.03.2009 laekunud teate kohaselt loobub AS C kaebusest. Taotluses menetluse lõpetamiseks selgitatakse, et AS-1 C pole oma kohtusse pöördumise eesmärki enam võimalik saavutada kuna Pärnu Linnavalitsuse seisukoha järgi ei saa avalikul konkursil esitatud pakkumiste jõusoleku tähtaja möödumise tõttu korraldatud jäätmeveo lepingut sõlmida kellegagi peale OÜ P.
21 lg 1 järgi on kaebuse või protesti esitajal õigus kaebusest või protestist loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni. Kohus leiab, et kaebusest loobumine tuleb vastu võtta. Asjast ei nähtu, et loobumine kahjustaks mingil viisil teiste isikute õigusi või vabadusi.
lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega, olles kaebajale selgitanud, et menetluse lõpetamise korral ei saa ta uuesti pöörduda kohtusse samas asjas.
Kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides kohtukulude jagamises kokku leppinud, jäävad kohtukulud menetlusosaliste kanda". AS R on taotlenud menetluskulude väljamõistmist summas 11 328.00 krooni (lk 209213). Lisatud spetsifikatsiooni kohaselt 8 053.50 krooni (koos käibemaksuga) arve nr 283004 alusel nõutakse 3,5 töötunni eest (a 1950 krooni), mis kulus kaebuse analüüsiks, vastuse koostamiseks, arvutustele, vastuse viimistluseks, allkirjastamiseks ja kohtusse toimetamiseks ning 3 274.50 krooni (koos käibemaksuga) arve nr 283110 järgi 1, 50 tunni eest, mis kulus OÜ P, AS C ja Pärnu Linnavalitsuse taotluste analüüsiks ning menetluskulude taotluse koostamiseks ja kohtuga suhtlemiseks. 2 OÜ P menetluskulud (taotleb hüvitamist ilma käibemaksuta) moodustavad 8 170.00 krooni (lk 216-221). Tunnihinde 1 900 krooni juures on vastuse koostamiseks esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusele kulunud 0,6 h, tutvumisele kohtu 03.09.2008 määrusega 0,1 h, tutvumisele kaebusega ja olukorra analüüsile 0,8 h, vastuse koostamisele kaebusele 2,5 h ja vastuse lõplikuks vormistamiseks 0,3 h (kokku 4,3 h). Vastustaja - Pärnu Linnavalitsus menetluskulusid kandnud ei ole (lk 215). Taotledes kohtukulude väljamõistmata jätmist tugineb AS C järgmistele argumentidele: 1) ei loobu AS C kaebusest mitte seetõttu, et ta peaks oma kaebust põhjendamatuks vaid põhjusel, et ei ole AS-1 C enam võimalik, sõltumata tema kaebuse rahuldamisest, saavutada seda eesmärki, milleks ta kohtusse pöördus; 2) kohtusse pöördumise eesmärgi (korraldatud jäätmeveo ainuõiguse endale saamine ja vastava lepingu sõlmimine) saavutamise võimatus on tingitud AS-st C mitteolenevatest asjaoludest; 3) puudub kohtu seisukoht selles, kas AS C kaebus on põhjendatud või mitte; 4) oleks eeltoodu põhjal ja arvestades Riigikohtu lahendi 3-3-1-36-02 seisukohti ASlt C menetluskulude väljamõistmine põhjendamatu ja ebaõiglane. Kaebaja poolt viidatud eeskujulahendis 3-3-36-02 analüüsiti olukorda, kus menetlus lõpetati küll
lg 1 p 3 järgi (kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud või välja andmata jäetud haldusakt välja antud või peatatud haldusakt täidetud või toiming sooritatud) kuigi vastustaja (Sideamet) polnud kaebust omaks võtnud. Kõik vaidlustatud haldusaktid olid kehtetuks muutunud või kehtivuse kaotanud haldusorgani tahtest sõltumatutel asjaoludel, sealhulgas seadusandja poolt õigusliku regulatsiooni muutmise tõttu. Seejuures oli kaebaja (AS S) eksituses, et tema poolt viidatud sätte eesmärk, mille alusel ta menetluse lõpetamist taotles, oli tagada menetluse otstarbekus vältida kohtuasjade edasist menetlust olukorras, kus avalik võim on kohtumenetluse kestel kaebajast mitteolenevalt oma tegevusega kõrvaldanud kaebaja õiguste rikkumise. Riigikohus sellist eesmärki vastustaja huvide kaitsest lähtudes ei tunnistanud, jäädes seisukohale, et
Käesolevas asjas on AS C olnud teadlik kõigist
§-s 24 toodud menetluse lõpetamise alustest, otsustanud loobumise kasuks, olnud teadlik loobumise tagajärgedest ning ikkagi jäänud oma valiku juurde. Valik on ka põhjendatud kuivõrd selle otsusega lõpetati kaebaja jaoks lootusetu vaidlus ning välditi kohtukulude edasist kasvamist. Püüdes siiski vabaneda kohtukulude tasumisest rõhutab AS C et 3 ei loobu avaldaja kaebusest mitte seetõttu, et ta peaks kaebust põhjendamatuks vaid ei ole temal enam võimalik, sõltumata kaebuse rahuldamisest, saavutada oma kohtusse pöördumise eesmärki. Kohus selle väitega ei nõustu. Võib avaldaja küll deklareerida, et ei pea ta oma kaebust põhjendamatuks kuid tõsiasi on, et hinnang kaebuse eduperspektiividele anti juba Tallinna Halduskohtu 03.09.2009 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruses, kus märgiti: „Kaebaja selgitused, et 0.001 on (sisuliselt) sama mis Oja tähendabki nullsendist pakkumist on oma reaalsuse eiramise astmes erakordsed. Oja 0,1 ehk 1/10 ei ole üks ja seesama". Kohtul ei ole põhjust seda oma seisukohta revideerida, 0 ei võrdu ka käesoleva määruse tegemise ajal 1/10-kuga ning kaebuse ülesehitamine vastupidist seisukohta toetaval printsiibil oli algusest peale perspektiivitu.
lg 10 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Samas ei ole midagi ebaõiglast selles, kui algusest peale perspektiivitu kaebuse esitaja kannab enda edulootuseta kaebusele vastamisest teistele isikutele tekitatud kohtukulud. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (
Arvestades AS R 21.10.2008 vastuse tagasihoidlikku mahtu (sisulist teksti 2,5 lehekülge) ning selle osalist kattuvust tema enda poolt varem sama avaliku jäätmeveo konkursi vaidlustamiseks esitatud kaebusega (asi nr 3-08-1549) on kohane lugeda mõistlikuks menetluskuluks arve nr 283004 alusel 2,5 tundi x 1950 + käibemaks = 4 875 + 877.50 = 5752.50 krooni Eeltoodu alusel ja juhindudes
Võtta loobumine vastu ja lõpetada menetlus haldusasjas 3-08-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.