← Eesti

2-07-13667/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Piret Rõuk

  1. jaanuaril 2009.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis 2-07-13667 J H (endine perekonnanimi P) hagi A N (endine perekonnanimi K) vastu lapsele elatise väljamõistmiseks Kohtuistungi toimumise 08.12.2008.a Tallinnas aeg ja koht Menetlusosalised ja nende Hageja: J H (endine perekonnanimi P, isikukood: xx, elukoht: xxx), lepinguline esindaja: O Smirnova (OÜ Emirlin Consult esindajad Õigusbüroo ) Kostja: A N (endine perekonnanimi K, isikukood: xxx, elukoht: ), lepinguline esindaja: M Smirnova (OÜ Dorida ) Resolutsioon
  2. Rahuldada osaliselt J H hagi A N vastu lapsele elatise väljamõistmiseks.
  3. Välja mõista A N igakuine elatis alates 17.09.2007.a kuni 31.12.2007.a summas 1800.00 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus poolte xxx.a sündinud tütre KKa ülalpidamiseks J Hi kasuks.
  4. Välja mõista A N igakuine elatis alates 01.01.2008.a summas 2175.00 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni poolte xxx.a sündinud tütre KKa ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks, s.o kuni xxx.a saamiseni J Hi kasuks. Edasikaebamise kord ja Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile tähtaeg kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotus Hagimenetluse kulud jäävad poolte endi kanda. Eelnev menetluskäik 10.04.2007 esitas J H maksekäsu kiirmenetluse avalduse lapsele elatise saamiseks A Nlt. 29.05.2007.a esitas A N vastuväite elatise suurusele. Kohtunikuabi andis 29.05.2007.a määrusega avalduse kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 06.02.2008.a 1 maakohus rahuldas hagi osaliselt. 19.03.2008.a esitas hageja apellatsioonkaebuse, paludes hagi täielikult rahuldada. 02.05.2008.a Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 06.02.2008.a otsuse ja saatis asja uueks arutamiseks maakohtule põhjusel, et kohus ei ole välja selgitanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid st. lapse vajadusi ja vanema varalist seisundit. Juhindudes Ringkonnakohtu lahendist tegi maakohus asja uuel läbivaatamisel pooltele 13.06.2008 kirjas ettepaneku esitada tõendid lapse igakuiste ülalpidamiskulude suuruse ja vanemate varalise seisundi kohta ning selgitas, et kohus võib ka ise nõuda asjakohast teavet isikutelt ja asutustelt. Hageja tõendeid ega taotlusi tõendite väljanõudmiseks asjaomastelt isikutelt või asutustelt lapse vajaduste ja oma sissetulekute või nende puudumise tõendamiseks ei esitanud. Kostja esitas oma varalise olukorra kohta täiendavaid tõendeid. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt ei toeta kostja poolte ühist last Kseniat. Tütar elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Igakuised püsikulud lapsele on 5000.00 krooni kuus. Hageja ei tööta. Hageja ülalpidamisel on ka teine alaealine laps ning ta peab kostja makstavalt elatiselt maksma tulumaksu 21%. Kostja teenib korralikult. Hageja palub 08.12.2008.a kohtuistungil täpsustatud nõude kohaselt kostjalt välja mõista lapsele elatise alates septembrist 2007.a 3000.00 krooni kuus kuni tütre täisealiseks saamiseni ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus tasuma 1800.00 krooni kuus 2007.a eest ja alates 01.01.2008.a 2175.00 krooni kuus. Kostja tasus 18.05.2007.a elatise võlgnevuse eest perioodil mai 2006.a kuni juuni 2007.a hageja pangakontole 19 200.00 krooni. Samuti tasus ta 1800.00 krooni elatusraha lapse ülalpidamiseks hageja pangakontole 10.06.2007.s, 05.07.2007.a, 12.08.2007.a, s.o perioodi eest kuni 16.09.2007.a. Kostja töötab OÜ-s B töötasuga 4160.00 krooni kuus. Kostjale kuulub 1995.a mootorsõiduk xxx ja OÜ B OÜ osak nimiväärtusega 24 000.00 krooni. Kostja ülalpidamisel on veel teine tütar J (sünd. xxx.a). Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 60 lg 1 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg-te 1, 2, 4 alusel juhul, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määruse nr 273 alusel oli alates 01.01.2007.a palga alammäär 3600.00 krooni kuus. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 245 alusel on alates 01.01.2008.a palga alammäär 4350.00 krooni kuus. Vaidlust ei ole selles, poolte ühine alaealine tütar elab koos hagejaga ning et kostja on tasunud lapsele elatusraha hageja pangakontole perioodi eest 16.05.2006.a kuni 16.09.2007.a 24 600.00 krooni. Pooled vaidlevad väljamõistetava elatusraha suuruse üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja oma väiteid selle kohta, et igakuised püsivajadused lapse ülalpidamiseks on 3000.00 krooni tõendanud ei ole. Hageja ei ole tõendanud ka oma varalist olukorda ega väidet selle kohta, et ta on töötu. Paljasõnalised on hageja väited, et tema ülalpidamisel on lisaks pooltele ühisele lapsele veel üks alaealine laps. Rahvastikuregistri andmebaasist nimetatu ei nähtu, 2 hageja seda asjaolu tõendanud ei ole. Hageja, kes elab käesoleval ajal Saksamaal, ei ole tõendanud ka asjaolu, et ta maksaks elatiselt tulumaksu. Kostja on nõus tasuma poolte ühisele lapsele elatist seaduses ettenähtud määras elatise miinimumsummat. Kostja ülalpidamisel on lisaks poolte ühisele lapsele tütar J (sünd. xxx.a), mis on tõendatud sünnitunnistusega nr xxx. Kostja on maksekorraldustega ja pangakonto väljavõttega tõendanud, et ta on hagejale elatusraha miinimumsummat tasunud kuni 16.09.2007.a. OÜ B G tõendiga on tõendatud, et kostja palk oli
  5. aastal 4160 krooni ja 2007 aasta majandusaasta aruandega, et äriühing lõpetas majandusaasta 134 307,00 kroonise kahjumiga. Seega puudub alus arvata, et kostja sissetulekud on suuremad esitatud palgatõendis märgitust. Hageja ei ole ka vastupidist tõendanud. 18.04.2007.a võlakirjaga, 17.05.2007.a laenulepinguga ja kostja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et kostja laenas S I 450 000.00 krooni korteri remondiks ja traktorite ostmiseks OÜ-le B , millest 360 000.00 krooni kostja laenas edasi OÜ-le B . Eelnenuga on kostja ümber lükanud hageja väite, et tal on võimalik oma sissetulekute arvel äriühingule laenu anda. Kuna hageja ei ole tõendanud, et lapse igakuised vajaduse kuus on 5000.00 krooni, et temal endal puuduvad sissetulekud või vara, millest last üleval pidada ning kostja on hoolimata teise alaealise lapse olemasolust nõustunud tasuma elatist seaduses sätestatud miinimummääras, siis kohus asub seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista lapsele igakuine elatusraha seaduses sätestatud ja kostja poolt omaksvõetud miinimumsummas. Kohus rahuldab seega hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja igakuise elatise alates ajast, kui ta on lõpetanud elatise maksmise so. 17.09.2007.a kuni 31.12.2007.a summas 1800.00 krooni kuus poolte xxx.a sündinud tütre KK ülalpidamiseks hageja kasuks ja igakuise elatise alates 01.01.2008.a summas 2175.00 krooni poolte xxx. sündinud tütre KK ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks xxx.a saamiseni hageja kasuks. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise tõttu jätta poolte endi kanda. Kohtunik: 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.