2-08-240/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Maie Seppo 22.09.2008.a., Kentmanni tn 13, Tallinn 2-08-240 ŽK hagi D A vastu elatise nõudes Hageja: ŽK (isikukood xxx, elukoht: xxx) Hageja esindaja: A Aaman Kostja: D A (isikukood xxx, viimane teadaolev elukoht: xxx) 17.09.2008.a. aeg Kohtuistungil osalejad Hageja esindaja A Aaman Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista D A`ilt elatusraha 4350 (neli tuhat kolmsada viiskümmend) krooni xxx. sündinud tütre D A ja xxx.a. sündinud poja M A ülalpidamiseks, s.o. kummagi lapse ülalpidamiseks 2175 krooni tagasiulatuvalt alates 01.08.2007.a. kuni xxx.a., s.o. vanema lapse täisealiseks saamiseni, ja sealt edasi 2175 krooni kuni noorema lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx.a. laste ema ŽK kasuks. Välja mõista D A riigilõiv 2800 (kaks tuhat kaheksasada) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS-s SEB Pank või arveldusarvele nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900078444 ning selgitusse märkida kohtu nimi, tsiviilasja number ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul , alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja kohtuotsuse õiguslik põhjendus 04.01.2008.a. Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduses palub Hageja tagasiulatuvalt välja mõista kostjalt poolte ühiste laste tütar D A ja poeg M A ülalpidamiseks igakuise elatusraha summas 4350 krooni, s.o. kummagi lapse ülalpidamiseks 2175 krooni alates 01.08.2007.a. kuni laste täisealiseks saamiseni. 27.03.2008.a. toimunud eelistungile kostja ei ilmunud, kostja polnud istungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Hageja esindaja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kuna kostja on hagimaterjalid kätte saanud ega ole kohtule oma kirjalikku vastust esitanud. Kohus rahuldas hagi 02.04.2008.a. tagaseljaotsusega. Kostja esitas tagaseljaotsusele kaja. Kostja palub kohut anda talle võimalus lahendada elatusrahas maksmine kokkuleppe teel. Nõutavas ulatuses ta elatist maksta ei saa, kuna omab ajutist tööd ja sissetulekut. 17.09.2008.a. toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud, asja arutamisest teadlik, kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitatud kohtuniku poolt telefoni teel. Kostja ei ole asja kohtuliku menetlemise ajal pöördunud hageja poole kokkuleppe sõlmimiseks. Perekonnaseaduse § 60 ja 61 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. Kui vanem ei täida laste ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval aastal 4350,- krooni. TsMS § 230 kohaselt kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi asjakohast tõendit oma vastuväidete tõendamiseks. Hageja seletuste kohaselt pole kostjal kunagi olnud kindlat töö- ega elukohta. Kostja väited, et ta ei ole võimeline maksma elatist nõutavas suuruses, on tõendamata. Elatisenõue on minimaalne ning on esitatud kostja laste huvides. Kooskõlas PkS § 70 lg2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust . Kuna kostja ei täida laste ülalpidamiskohustust alates 2004.aastast, palub hageja välja mõista elatisraha alates 01.08.2007.a. Vanema varalise seisundi või laste vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse § 22 lg2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Kostjalt kuulub Eesti Vabariigi kasuks TsMS § 179 lg1 alusel väljamõistmisele riigilõiv, mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv 2 800 krooni. Maie Seppo kohtunik 2