) 60 lg 1 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg-te 1, 2, 4 alusel juhul, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 245 alusel on alates 01.01.2008.a palga alammäär 4350.00 krooni kuus.
lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust. Elatise miinimummäära kehtestamisega on seadusandja lähtunud eesmärgist, et nimetatud summa peab tagama lapse huvide kaitse lapse materiaalse kindlustatuse näol (s.o ühe vanema poolt makstav, lapse vajaduste ½ mahu rahuldamiseks kuluv miinimumsumma) ning selle miinimumsumma kehtestamisel on seadusandja arvestanud elatist maksma kohustatud isikul selleks materiaalsete võimaluste eelduslikku olemasolu. Sellest tulenevalt on elatise väljamõistmiseks miinimummäärast väiksemas summas vajalik
lg-tes 5, 6 sätestatud erandlike asjaolude esinemine, s.o vanem, kellelt elatist nõutakse on teisi ülalpeetavaid, ta on töövõimetu, lapsel on piisav sissetule või ilmnevad muud kohtupoolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Asjas esitatud tõenditega on tõendatud, et poolte ühine alaealine poeg elab hageja juures ja õpib Algkoolis. Hageja keskmiseks netosissetulekuks on OÜ V 19.02.2008.a palgatõendi alusel 7606.33 krooni kuus. Poeg vajab ülalpidamiseks igakuiselt 4500.00 krooni sh. kulutused toidule 1000.00 krooni, lapse koolikohustuse täitmiseks 600.00 krooni, riietele ja jalanõudele 700.00 krooni, jalgpalli treeningutele 600.00 krooni, hügieenitarvetele ja ravimitele 500.00 krooni, eluasemekuludele 1100.00 krooni. Hageja on poja ülalpidamise kulutuste tõendamiseks esitanud MTÜ JK 11.02.2008.a õiendi, teate, konto väljavõtte. Kostja on tööealine ja töövõimeline isik ning peab tegema kõik endast oleneva, et tagada oma lapsele võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama last ülal. Kostja on tõendanud AS E 16.04.2008.a palgatõendiga, et tema igakuiseks keskmiseks netosissetulekuks on 9653.00 krooni. Seega on ta võimeline oma tööga teenima nii endale kui lapsele ülalpidamiseks vajalikke vahendeid, sh tasuma lapse ülalpidamiseks elatist vähemalt seadusega sätestatud miinimummääras. Rahvastikuregistri andmetel kostjal teisi ülalpeetavaid ei ole. Elatusraha väljamõistmisel arvestab kohus, et hageja kasvatab 8-aastast poega, kellele on vaja lisaks mitmekülgsele toidule osta kasvamise tõttu sageli uusi rõivaid ja jalanõusid. Hagejal tuleb tasuda lapse koolitamisega seotud kulutused, samuti lapse osa kommunaalteenuste tarbimise eest. Lapse normaalseks ja igakülgseks arenguks on tähtis, et ta saaks osaleda spordiringides ja kultuuriüritustel. Kohus leiab, et arvesse võttes eelnenut ja mh kummagi vanema varalist seisundit, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele miinimummääras elatis pojale alates 25.01.2008.a, summas 2175.00 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus on seisukohal, et puudub
lg 6 p-s 3 sätestatud mõjuv põhjus elatise välja mõistmata jätmiseks või selle suuruse alandamiseks alla miinimummäära.
alusel kokkuleppe puudumisel lahendab kohus vaidluse, kumma vanema juurde jääb elama laps, kui vanemad elavad lahus. Hageja palub poolte ühise poja jätmist enda juurde, kuna suudab last kasvatada ja tagada lapsele turvalise kodu. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et poolte ühine poeg jätta elama hageja juurde. Tuginedes eelnenule, kohus leiab, et poolet ühise poja elukohaks tuleb määrata hageja elukoht. 2 Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtukulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud hageja menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. /allkiri/ Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.