Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule (
lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Kohtule 27.08.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt palub SK tuvastada, et ta on D Si, kes on sündinud xxx, isa. Esitatud avalduse kohaselt elas ta vabaabielu kostjaga alates 07.02.2007 kuni 14.11.2007, aadressil xxx, kus elab kostja kuni tänaseni. Kooselu ajal eostati laps ning ühine poeg sündis xxx. Alates 2007 novembrikuust kannab hageja kriminaalkaristust, mistõttu ei saanud olla lapse sünni juures ega perekonnaseisuametis osa võtta lapse sünni registreerimisest. Hagejal on soov näha, hoida, hoolitseda enda vastsündinud lapse eest ja anda talle isa soojust, kostjal ja lapsel ei ole võimalik tulla vanglasse pikaajalisele kohtumisele. Juuli lõpus sai hagejale teatavaks, et kostja elab koos teise mehega. Kostja on esile toonud erinevaid põhjuseid, et mitte tuua last kohtumisele sealhulgas väitnud, et hageja polegi lapse isa. Hageja palub tuvastada, et D S põlvneb temast - SKst. Kostja esitatud hagiavaldusele vastuväiteid ei esitanud, 18.12.2007.a. toimunud ärakuulamisel, kinnitas hagiavalduses toodut selles osas, mis puudutab lapse põlvnemist. Kostja võttis hagi õigeks. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seletused ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse, § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa kostja(te) õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Kostja on 27.01.2009.a. toimunud kohtuistungil hagi õigeks võtnud, mida kajastab kohtuistungi protokoll. Kostja seletuse kohaselt puuduvad vastuväiteid lapse põlvnemise osas, lapse sünni ajal kandis hageja karistust, mistõttu ta vormistas lapse sünni üksi. Hageja on kohtule avaldanud, et jääb oma avalduse juurde ja palub tuvastada Di põlvnemine.
lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa kostja(te) õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine ei ole kohaldatav põlvnemisasjas (
lg 3 p 1), mistõttu arvestab kohus kostja õigeksvõttu , kuid hindab ka asjas esitatud tõendeid. Kohtule on esitatud D S sünnitunnistus, millest nähtub, et ta on sündinud xxx, tema ema on G S ning isa kohta kanne puudub. Perekonnaseaduse § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus lapse ema või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab, lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus asub seisukohale, et menetluse käigus esiletoodud asjaolud võimaldavad tuvastada, et xxx sündinud D S põlvneb hagejast. PerekS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures elab laps. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Hagi asjaolude kohaselt on laps kostja G S ülalpidamisel ja kasvatusel. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.