KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 6. märts 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-88 Haldusasi OÜ Müomeetria kaebus Ettev

„Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004-2006” meetme nr 2.1 „Ettevõtete arengu toetamine” osa „Nõustamistoetus” tingimused” (edaspidi – Määrus nr 74) § 5 lg 4 sätestatud nõudele, mille kohaselt juhul, kui taotleja on sihtasutuselt varem saanud toetust, mis kuulub tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas. EAS-i juhatus leidis, et OÜ-l Müomeetria oli tekkinud võlgnevus

1. veebruaril
2. a sõlmitud laenulepingutest nr 09/2004 ja 14/2004 (laenulepingud muudetud
3. märtsil
4. a) ning kuna ta ei ole otsuse tegemise ajaks täitnud EAS-i ees olevaid laenulepingute kohustusi, siis tunnistati kaebuse esitaja toetuse saamiseks mittevastavaks ja taotlus jäeti rahuldamata.
5. OÜ Müomeetria vaidlustas EAS-i juhatuse
6. mai
7. a otsuse nr 1.1-5.1/08/705 Tallinna Halduskohtus. EAS-i juhatuse
8. septembri
9. a otsusega nr 1.1-5.1/08/1256 tühistati EAS-i juhatuse
10. mai
11. a otsus ning taotluse menetlus uuendati. Tallinna Halduskohtu
12. oktoobri
13. a määrusega lõpetati OÜ Müomeetria kaebuse menetlus HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel.
14. EAS-i juhatuse
15. oktoobri
16. a otsusega nr 1.1-5/08/1416 tunnistati OÜ Müomeetria teistkordselt toetuse saamiseks mittevastavaks ja taotlus toetuse saamiseks jäeti uuesti rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei vasta OÜ Müomeetria

§-s 5 lg 4 toodud nõudele, sest tal oli taotluse menetlemise ajal perioodil 2.-

1. aprill
2. a ja 2.-
3. mai
4. a EAS-iga sõlmitud laenulepingutest tulenev võlgnevus.
5. Majandus- ja kommunikatsiooniministri
6. detsembri
7. a vaideotsusega nr 13 jäeti rahuldamata OÜ Müomeetria vaie EAS-i juhatuse
8. oktoobri
9. a otsuse nr 1.1-5/08/1416 peale.
10. OÜ Müomeetria esitas
11. jaanuaril
12. a Tallinna Halduskohtule kaebuse EAS-i juhatuse
13. oktoobri
14. a otsuse nr 1.1-5.1708/1416 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri
15. detsembri
16. a vaideotsuse nr 13 tühistamiseks ning EAS-i kohustamiseks vaadata uuesti läbi OÜ Müomeetria taotlus registreerimisnumbriga EU28145 ja teha uus otsus. Kaebuse väidete kohaselt on EAS-i juhatuse otsus kaebaja suhtes pahatahtlik ning oma olemuselt protsessiõiguste kuritarvitamine. EAS-i otsus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, see on antud kaalutlusvigadega, kuna kaalutud ei ole ei taotluse sisulist vastavust nõuetele ega ka asjaolu, et otsuse tegemise ajal igasugused võlgnevused puudusid. Otsus on ebaproportsionaalne.

§ 5

lg 4 saab kohaldada vaid juhul, kui hilinetakse tagasinõutud riigiabi maksete tegemisega. 7. EAS ning majandus- ja kommunikatsiooniminister paluvad jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei toiminud EAS oma esimese otsuse tühistamisel ja teist korda samasisulise otsuse tegemisel pahauskselt, vaid haldusmenetlus tuli uuendada asjaolude väljaselgitamiseks. Tähtsust ei 2 oma asjaolu, et OÜ Müomeetria likvideeris laenulepingust tuleneva võlgnevuse pärast toetuse saamiseks taotluse esitamist ja enne EAS-i poolse otsuse tegemist. Võlgnevused peavad puuduma taotluse esitamise hetkel.

§ 5

lg 4 ei anna EAS-ile kaalutlusõigust ning selline imperatiivne säte ei ole vastuolus kehtiva õigusega. Käesolevaks ajaks on perioodi 2004-2006 struktuuritoetuste meede suletud ja eelarvelised vahendid on nimetatud toetusprogrammi osas ammu lõppenud. KOHTU PÕHJENDUSED 8. OÜ Müomeetria esitas EAS-ile taotluse nr EU28145 projektile „Turu- ja turundusuuringute läbiviimine USA turul Myoton 3 turustamiseks” toetuse saamiseks. Taotleja jäeti nõuetele vastavaks tunnistamata põhjusel, et ta ei olnud pärast taotluse esitamist teinud EAS-iga sõlmitud kahe laenulepingu alusel makseid tähtaegselt. Haldusakti andmise õiguslikuks aluseks olid „Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse“ (STS) § 18 lg 1 p 5 ja lg 2 ning

§ 5lg 4.

STS § 18 lg 3 sätestab, et kui taotleja nõuetele ei vasta, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus taotlust hindamata.

1. Asjassepuutuvad sätted on sõnastatud järgmiselt: STS § 18 lg 1 p 5 sätestab: „§
2. Taotlejale esitatavad nõuded ja taotleja tunnistamine nõuetele vastavaks

§ 5lg 4 näeb ette: „§ 5. Toetuse taotlemine ja nõuded taotlejale [---]

§ 5lg 4 ebaõige tõlgendamise ja kohaldamise tõttu.

Kohus leiab, et määruse nimetatud sättes ei peeta silmas laenu tagasimakseid ja põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 11. STS § 18 lg 1 p 5 räägib riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summadest.

§ 5

lg 4 aga riigieelarvelistest vahenditest või «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras saadud ja tagasimaksmisele kuulunud toetusest. Kohus leiab, et need mõisted on erineva mahuga.

1. Avalikest vahenditest saadud summa STS § 18 lg 1 p 5 tähenduses võib olla nii toetus, laen kui mõni muu rahalist väärtust omav sooritus.
2. Nii näiteks loetakse ettevõtluse riikliku toetamise liikideks „Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse“ tähenduses: 1) toetused; 2) tagatised; 3) laenud. Seega eristatakse ettevõtluse riikliku toetamise puhul selgesõnaliselt ühelt poolt toetusi ja teiselt poolt laene. 3
3. „Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse“ eelnõu seletuskiri ei täpsusta selle seaduse § 18 lg 1 p 5 sisu. Samas sisaldub analoogilise sisuga säte ka „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduses“, mille eelnõu seletuskirjas märgitakse: „[---] taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimakseid ettenähtud tähtajal ja summas – tagamaks, et toetust ei antaks isikule, kes ei ole varem saadud toetust või muid vahendeid raha andjale tagasi maksnud, võib meetme tingimustes määratleda, milliste vahendite osas on antud meetme puhul oluline jälgida, et tagasimaksed on teostatud”. Seaduseelnõu seletuskirja põhjendustest saab teha kaks olulist järeldust: 1) „tagasimaksmisele kuuluva summa“ all mõeldakse nii „toetusi“ kui „muid vahendeid“ (järelikult ka laene), ning 2) meetme tingimustes võib määratleda, milliste vahendite osas peavad tagasimaksed olema teostatud. Seega võidakse meetme tingimustes pidada oluliseks kas kõikide saadud vahendite/summade õigeaegset tagastamist või teatud konkreetsete vahendite/summade (nt toetuste) õigeaegset tagastamist.
4. Kohus märgib, et toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine on võrreldes laenu tagasimaksmise kui võlaõiguslikust suhtest tuleneva kohustusega täiesti eraldi avalik-õiguslik instituut, mida kohaldatakse toetuse (riigiabi) ebaseadusliku saamise ja mittesihipärase kasutamise korral ning mida reguleeritakse nt STS
5. peatükis, „Konkurentsiseaduse“ §-s 42, „Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse“ §-s 4 lg 3 jt asjakohastes õigusaktides. Sellepärast eristataksegi õigusaktides „toetuse tagasimaksmise“ ja „laenu tagasimaksmise“ regulatsioone.
6. Edasi tuleb kindlaks teha, millised kvalifitseerimistingimused on majandus- ja kommunikatsiooniminister talle seadusega antud valikuõiguse alusel kehtestanud „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004-2006” meetme nr 2.1 „Ettevõtete arengu toetamine” osa „Nõustamistoetuse” taotlemisel.

§ 5lg 4 kasutab selgesõnaliselt mõistet „toetus“, mitte aga „summa“ või „vahendid“.

Seega on minister kehtestanud kitsendavama tingimuse võrreldes STS §-ga 18 lg 1 p 5 ning laenumakse tegematajätmine (eriti olukorras, kus laenulepingut ei ole olulise rikkumise tõttu ennetähtaegselt lõpetatud ehk laenu pole avalik-õigusliku regulatsiooni alusel hakatud tagasi nõudma) ei saa antud juhul olla taotleja mittekvalifitseerimise aluseks. Kuna tegemist on isiku õigusi piirava sättega, ei saa sättes kirjapandut tõlgendada ka laiendavalt.

1. Täiendavalt tuleb märkida, et sisuliselt on EAS võtnud endale õiguse ühepoolselt kehtestada varasemate võlaõiguslike laenulepingute täitmise tagamiseks täiendav õiguskaitsevahend, mis ei tulene laenulepingust ega laenu andmist reguleerivatest õigusaktidest ja on seega õigusvastane.
2. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Müomeetria mittekvalifitseerimise põhjuseks oli võlgnevus, mis tekkis
3. veebruaril
4. a sõlmitud laenulepingute nr 09/2004 ja 14/2004 täitmisel. Kuna nimetatud laenude puhul polnud tegemist „tagasimaksmisele kuulunud toetusega“

§ 5

lg 4 tähenduses, on mittekvalifitseerimise otsus ja selle jõusse jätnud vaideotsus õigusvastased ja kuuluvad tühistamisele. Poolte muud argumendid on asjakohatud ja neid kohus ei analüüsi.

1. OÜ Müomeetria toetustaotluse menetlemine lõpetati taotleja mittevastavaks tunnistamise tõttu. Kohus tühistab mittevastavaks tunnistamise motiivil tehtud taotluse rahuldamata jätmise otsuse ja kohustab EAS-i jätkama taotluse menetlemist. Küsimus, kas esineb õiguslik alus taotluse sisuliseks rahuldamiseks, väljub käesoleval juhul vaidluse piiridest.
2. HKMS § 92 lõike 1 alusel tuleb vastustajatelt, kes mõlemad oma õigusvastaste otsustega põhjustasid kohtusse pöördumise ja sellega kaasnevalt menetluskulude tekkimise, mõista välja kaebaja poolt kantud menetluskulud võrdsetes osades. OÜ Müomeetria esitas kohtuistungil menetluskulude 4 nimekirja ja kuludokumendid, mille kohaselt on ta käesolevas asjas tasunud riigilõivu 250 krooni ja õigusabikulude eest 16 137,70 krooni. Kulude kandmist kinnitavad AB Raidla Lejins Norcous arved nr 283252 ja 290160 ning sama advokaadibüroo konto väljavõtted. Vastustajad ei vaielnud vastu menetluskulude suuruse põhjendatusele. Ka kohus leiab, et õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud ning ei ole ebamõistlikult suured võrreldes tavapäraselt sarnase raskuse ja mahuga asjades väljamõistetavate summadega. /digitaalallkirjastatud/ Villem Lapimaa 5