) § 502 lg 1 p 4 kohaselt on ette nähtud viivistasu määramise iseseisva alusena tasulise parkimise õigust tõendava dokumendi nõuetekohane paigaldamata jätmine.
lg 1 p 4 kohaselt parkimisjärelevalve ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse, kui parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. 6.2
lg-st 41 tulenevalt tasulisel parkimisalal parkimist teostav isik on kohustatud hoolsuskohustust täites eksponeerima parkimise õigust tõendavat dokumenti nii, et see oleks hästi nähtav parkimiskontrolörile. Kui isikul on parkimise sooduskaart (elaniku sõiduki parkimiskaart vms), siis sama eksponeerimise nõue kehtib ka selle suhtes. Isikul on kohustus, mitte õigus, paigutada parkimist tõendav dokument auto esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale, et parkimiskontrolöril oleks võimalus veenduda isiku parkimisõiguses tasulisel parkimisalal. 6.3 Vaidlustatud viivistasu otsuse tegemise ajal puudus sõidukis nähtaval kohal dokument, mis oleks andnud isikule õiguse parkida sõidukit tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. KOHTU PÕHJENDUSED
§-s 502 sätestatud viivistasu määramise võib kohalik omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eraõiguslik juriidiline isik osaleb menetluses oma töötaja kaudu, kellele laienevad käesolevas seaduses ametiisiku kohta käivad sätted. (
lg 3) Pooltel puudub vaidlus selles, et Tallinna Linnavalitsuse ja AS Ühisteenused vahel on sõlmitud vastav haldusleping. Kaebaja on viidanud Riigikohtu üldkogu otsusele nr 3-1-1-86-07 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele nr 3-1-1-6-08. Nimetatud asjades käsitleti väärteo eest (ühistranspordis piletita sõidu eest) trahvi määramise õigust ning põhiküsimus oli selles, kas sellist õigust saab delegeerida eraõiguslikule isikule. Riigikohtu üldkogu leidis viidatud lahendis, et süüteomenetluse ja sellega seonduva riigi karistusvõimu delegeerimine eraõiguslikule juriidilisele isikule on vastuolus põhiseaduse §-des 3, 10, 13 ja 14 sätestatuga nende koostoimes. Nii kriminaalmenetlus kui ka väärteomenetlus kujutavad endast riigivõimu ühe alaliigi - karistusvõimu - teostamist ja tulenevalt PS § 3 lg 1 esimesest lausest tuleb riigivõimu, sealhulgas karistusvõimu, teostada üksnes põhiseaduse ning sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Riigikohus märkis, et halduslepinguga on põhimõtteliselt lubatav delegeerida täitevvõimu sfääri kuuluvaid haldusülesandeid, kuid karistusvõimu ja sealhulgas süüteomenetluse läbiviimist koos võimaliku kohtumenetlusega ei saa käsitada (tavalise) haldusülesannete täitmisena. Kuna parkimise korraldamine linna tasulisel parkimisala ja sellega seoses viivistasu määramine on avalik-õigusliku haldusülesande täitmine, mis toimub haldusmenetluses, siis ei ole viidatud Riigikohtu lahendid asjassepuutuvad. 10.
lõike 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus kehtestada oma territooriumil tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu.
² lg 1 kohaselt teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse kui: 1) parkimistasu on maksmata, 2) tasutud parkimisaega on ületatud, 3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või 4) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt käesoleva seaduse § 501 lõikes 41 sätestatule. Antud juhul on viivistasuotsusel (tlk 4) selgitusena toodud, et viivistasu on määratud tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata jätmise eest. Parkimiskontrolöril ei olnud antud asjaoludel õigusaktidest tulenevat kohustust selgitada, kas tegelikult on parkimistasu tasutud. Ka Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ (Määrus) p 9 sätestab viivistasu määramise juhud, milleks on muuhulgas p 9.1.1. kohaselt parkimistasu maksmata jätmine, p 9.1.2. kohaselt tasutud parkimisaja ületamine, p 9.1.3. kohaselt tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud, p 9.1.4. tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt määruse p 4.4. sätestatule ja p 9.1.5. kohaselt mobiilsideoperaatori vahendusel tasutud parkimisaja ületamine.
lg 41 kohaselt peab parkimise õigust tõendav dokument olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust.
lg 1 p 4 kohaselt teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu otsuse, kui tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt
Eelnevatest sätetest tulenevalt annab parkimise õigust tõendav dokument isikule õiguse sõidukit tasulise parkimise alal parkida üksnes juhul, kui vastav dokument on nõuetekohaselt sõidukile paigutatud ning parkimisjärelevalve ametiisikul on võimalik kontrollida, kas dokument konkreetses kohas konkreetse sõiduki parkimiseks õiguse annab või mitte. Nõuetekohaselt paigutamata dokument parkimise õigust ei anna. 3 Seetõttu on õigusaktides toodud asjaolude tuvastamisel viivistasu määramine õiguspärane. Kuna kaebaja sõidukil ei olnud nähtavalt eksponeeritud ühtegi parkimisõigust tõendavat dokumenti, parkimiskaart ei olnud elektrooniline ja parkimistasu ei olnud tasutud mobiiliga (mida parkimiskontrolör kontrollib), siis tuginedes
² lg 1 p-le 1 ja Määruse p-le 9.1.1 esines õiguslik alus kaebajale viivistasuotsuse tegemiseks ning asjaolu, et parkimistasu võis tegelikult tasutud olla, ei oma õiguslikku tähendust ega too kaasa viivistasuotsuse tühistamist. 11.
Nimetatud sätte teisest lausest tulenevalt kehtestab viivistasu täpsustatud määra, sealhulgas vajaduse korral selle diferentseeritud määrad, kohaliku omavalitsuse volikogu. Viivistasu määr Määruse p 9.6 kohaselt on Määruse p 9.1.1 (parkimistasu tasumata jätmine), 9.1.2, 9.1.3 ja 9.1.4 alusel viivistasu määramisel 480 krooni ööpäevas, vaid p-s 9.1.5 toodud juhul (mobiiliga tasutud parkimisaja ületamine) on viivistasu määraks 240 krooni ööpäevas. Ehkki
lg 6 näeb kohalikule omavalitsusele ette võimaluse ka diferentseeritud viivistasu määra kehtestamiseks, on Tallinna linn valinud fikseeritud määra kehtestamise võimaluse. Kuna kohalikule omavalitsusele ei tulene liiklusseaduse viidatud sättest kohustust diferentseeritud määra kehtestamiseks, on omavalitsuse regulatsioon õiguspärane. Ka kohtul puudub fikseeritud määra korral võimalus viivistasu summa vähendamiseks, kuna seda ei võimalda kehtivad õigusaktid (määra kehtestamine kuulub seadusandja ja kohaliku omavalitsuse pädevusse) ning tegemist ei ole karistusliku sunnivahendi – trahviga, mille määramisel saab arvestada rikkumise raskust ja subjektiivseid asjaolusid. Kaebaja poolt viidatud haldusasjas nr 3-08-169 ei ole kohus viivistasu summat vähendanud, vaid leidnud, et AS Ühisteenused on kohaldanud viivistasu otsuse koostamisel vale viivistasu määra. Kohus leidis, et viivistasu määramisel oleks pidanud kohaldama Määruse p-i 9.1.5. (mobiilsideoperaatori vahendusel tasutud parkimisaega on ületatud) ning Määruse p-st 9.6. tulenevalt määrama viivistasu määraks 240 krooni, mitte 480 krooni. Kaebaja on viidanud ka haldusasjas nr 3-06-1188 tehtud Tallinna Halduskohtu 23.11.2006 ja Tallinna Ringkonnakohtu 14.05.2007 otsusele. Nimetatud otsustes on kohtud leidnud, et tasuta parkimise õigust kinnitav dokument ei olnud
lg-s 41 näidatud viisil sõidukisse paigutatud ning sellest tulenevalt on kaebus jäetud ka rahuldamata. Seega on juba analoogsetes kohtuasjades leitud, et parkimise õigust kinnitava dokumendi nõuetekohaselt paigutamata jätmine sõidukisse on õiguspärase viivistasu otsuse koostamise aluseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.