MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-685 Haldusasi OÜ Iurisconsult kaebus Andmekaitse Inspektsiooni

§ 10

lõikest 1 on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna antud juhul seadusest tulenevat alust ei ole, siis on isikul õigus nõuda andmete kustutamist. Kuna foorumis postituste avalikustamisel ei lähtuta ajakirjanduseetika põhimõtetest ning foorumite puhul ei ole tegemist ajakirjanduslike väljaannetega, siis ei saa juura.ee foorumis andmete avalikustamise lõpetamisest keeldumisel tugineda

§ 11lõikele 2.

Isik on palunud kustuda kõik tema isikuga seotud kommentaarid (milles isik on tuvastatav), mistõttu tuleb andmete avalikustajal oma keeldumist põhjendada (

§ 21lg 3).

1. Vastuseks T. Liiva küsimusele, kas Andmekaitse Inspektsiooni menetlustalituse vaneminspektor Elve Adamsoni
2. märtsi
3. a kiri on ettekirjutus

§ 40tähenduses, vastas E.

Adamson

1. märtsil
2. a: „Nagu pealkiri ütleb ei ole tegemist ettekirjutusega

§ 40mõistes, vaid ettepanekuga, viia isikuandmete töötlemine vastavusse seadusega.

Ettepanekuga mittenõustumisel on võimalik kasutada haldussundi.“

1. OÜ Iurisconsult esitas
2. märtsil
3. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub „lähtudes HKMS § 26

§ 33

lõikest 5, §-st 39 ja § 40 lõikest 1 tuleneb, et isikuandmete õigusvastase töötlemise kohta kaebuse saanud Andmekaitse Inspektsioon peab kontrollima asjaolusid ja läbi viima järelevalvemenetluse ning rikkumise tuvastamise korral koostama kõigepealt kontrollakti ja seejärel ettekirjutuse (haldusakti).

§ 3kohaselt kohaldatakse järelevalvemenetluse haldusmenetluse seaduse sätteid.

Vaidlustatud kiri on käsitatav tähelepanu juhtimisena ja ettepanekuna A.M-i kaebuse alusel tuvastatud rikkumiste kõrvaldamiseks vabatahtlikult, haldussundi kohaldamata. Sisuliselt informeeriti selle menetlustoiminguga menetlusosalist järelevalvemenetluse võimalikust lõpptulemusest (HMS § 35 lg 2), millega ta sai ühtlasi võimaluse vaielda vastu ettekirjutuse tegemisele, esitada omapoolseid avaldusi ja tõendeid (HMS § 40). 7. Haldussunni rakendamise all mõistetakse riikliku sunni ühte liiki, mis ei ole reeglina karistusliku eesmärgiga ning mida kohaldatakse isiku kohustamiseks seaduses ettenähtud vahenditega haldusmenetluse raames. Haldussunni rakendamise hoiatus tähendabki käesoleval juhul seda, et ettepanekuga mittearvestamisel teeb Andmekaitse Inspektsioon portaali omanikule ettekirjutuse, mille täitmist on võimalik tagada sunniraha rakendamisega (

§ 40lg 2).

Siin ei peeta silmas „haldusvastutusele võtmist“ ehk karistamist väärteo toimepanemise eest (

§ 33

lg p 2 ja 3 eristavad selgelt haldussundi ja väärteomenetlust) ning ei saadagi seda teha, sest isikuandmete töötlemise muude nõuete rikkumise eest saab isikut

§ 43

järgi karistada üksnes juhul, kui isikule on tehtud

§ 40

nõuetele vastav ettekirjutus, mis kehtib, ja kui seda ei ole tähtaegselt täidetud. 2

1. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Juhul kui OÜ Iurisconsult peab Andmekaitse Inspektsiooni
2. märtsi
3. a kirjas väljendatud seisukohti ebaõigeteks, siis saab ta selle vaidlustada koos asjas tehtava lõpliku otsusega (ettekirjutusega

§ 40lg 1 alusel).

Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt ei saa isik haldusmenetluses tehtud menetlustoiminguid üldjuhul eraldi vaidlustada, sest need ei riku tema õigusi eraldivõetult lõplikust haldusaktist. Riigikohtu praktikas on peetud erandlikult võimalikuks vaidlustada ka menetlustoimingut, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis vältimatult tingib menetluse lõpus antava haldusakti sisulise õigusvastasuse või kui menetluslik rikkumine muudaks haldusakti sisulise õiguspärasuse hindamise tagantjärele võimatuks (vt nt 14.01.2009 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-62-08, p-i 9 ning 28.02.2007 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-86-06, p-e 20 ja 21). Enne haldusakti andmist saab kaebust esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub menetlusosalise õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (vt Riigikohtu 14.01.2009 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-62-08, p-i 9, 06.03.2007 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-94-06, p-i 10, 28.02.2007 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-86-06, p-e 20 ja 21, 18.06.2003 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-53-03, p-i 18). Käesoleval juhul ei tule kõne alla ükski ülalnimetatud eranditest, sest kaebajal puuduvad reaalsed takistused vastustaja seisukohtade efektiivseks vaidlustamiseks lõpliku haldusakti andmise korral ja kirja saatmise toiming isiku õigusi eraldiseisvalt ei riku.

1. Kohus märgib, et kohtusse pöördumise võimalust enne lõpliku haldusakti tegemist ei nõuta ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31–50). Direktiivi art 28 lõikest 3 tuleneb, et kui järelevalveasutuse otsustega ei olda rahul, võib need edasi kaevata kohtusse. Siingi räägitakse järelevalveasutuse otsustest (ehk lõplikult siduvatest haldusaktidest, vrdl nt ingl k decision, pr k décision, sm k päätös).
2. Menetlustoimingut ei saa tühistada. Kohtul ei ole võimalik soovitada kaebajale käesolevas menetlusstaadiumis halduskohtusse pöördumiseks ka muid õiguskaitsevahendeid. Tuvastamisnõue ei ole efektiivne ja ei võimalda ära hoida haldussunni rakendamist. Juhul kui muuta nõue kohustamiskaebuseks, üritataks sellisel juhul sisuliselt ära hoida haldussunni rakendamist (ettekirjutuse tegemist) kaebaja suhtes. Sellise kaebuse esitamine on RVastS § 5 kohaselt lubatud vaid juhul, kui tulevane ettekirjutus „tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti hilisemal vaidlustamisel“. Kohtu arvates selliseid tagajärgi käesoleval juhul ei eksisteeri ning ei ole alust teha erandit üldreeglist, et enne lõpliku haldusakti andmist puudub isikul subjektiivsete õiguste rikkumine ja kohtusse pöördumise õigus. Seega on õige oodata ära, kas Andmekaitse Inspektsioon arvestab kaebaja vastuargumentidega ning alustada Andmekaitse Inspektsiooniga kohtuvaidlust alles pärast võimaliku ettekirjutuse tegemist. Ettekirjutuse tegemise korral on kaebaja käsutuses kõik kohased õiguskaitsevahendid, sh haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue ja esialgse õiguskaitse taotlemise võimalus. Praegusel juhul on tegemist ennatliku kaebusega, mis tuleb tagastada HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Villem Lapimaa 3