Obsah (4)

§ 11§ 3§ 4§ 7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-594 Haldusasi A.S.’i kaebus OÜ vaidlustamiseks RESOLUTSIOON 1

§ 11lg 4).

Edasikaebamise kord 2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale A.S.’ile. Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8, § 471 lg 2).

Ad Rem Tõlkebüroo tegevuse KOHUS LEIAB: 1. Vastavalt

§ 11

lg 1 p-le 2 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. 2.

§ 3

lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

§ 3

lg 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

§ 4

lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalikõiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.

§ 4

lg 2 kohaselt toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikes suhetes.

1. Kaebusest nähtuvalt on kaebus esitatud OÜ Ad Rem Tõlkeböroo tegevuse/tegevusetuse vaidlustamiseks seoses kaebaja pöördumisega nimetatud äriühingu poole. Kaebusest nähtuvalt kaebaja soovib, et äriühing vastaks kaebaja esitatud teabenõudele. Kaebaja taotleb kaebuses ka äriühingu kohustamist kaebaja teabenõuet vastu võtma ja seda täitma.
2. Kohus selgitas kaebuse esitajale eelnevalt, et halduskohus lahendab avalik-õiguslikke vaidlusi. See tähendab, et suhte üheks pooleks peab olema avalik-õiguslik isik, kes teostab avaliku võimu volitusi või täidab muid avalikke ülesandeid. OÜ Ad Rem Tõlkebüroo ei ole avalik-õiguslik isik, vaid äriühinguna eraõiguslik isik. Eaõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Asjaolu, et OÜ Ad Tõlkebüroo ja Murru Vangla vahel võib olla sõlmitud töövõtuleping, mille raames osutatakse vanglale tõlketeenust, ei muuda nimetatud osaühingut veel avalik-õiguslikuks isikuks, sest osaühing on vanglaga lepingulistes, s.t eraõiguslikes suhetes ja sellelt pinnalt tõusetunud vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilõigusnormide (lepingulisi suhteid) reguleerivate normide alusel. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 5 lg 1 kohaselt teabevaldajaks on: 1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus; 2) avalik-õiguslik juriidiline isik; 3) eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel. AvTS § 5 lg 2 kohaselt eraõiguslikule juriidilisele isikule ja füüsilisele isikule laienevad teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, – teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist. Kaebaja viitab kaebuses muuhulgas mitmetele AvTS §-dele, millest tulenevalt kaebaja leiab, et on õigustatud OÜ Ad REM Tõlkebüroo tegevust kohtus vaidlustama. Kohus selgitab, et viidatud AvTS §-st 5 lähtudes, ei ole OÜ Ad REM Tõlkebüroo näol tegemist sellise eraõigusliku juriidilise isikuga, kes täidaks AvTS mõttes avalikke ülesandeid. Seega puudub alus AvTS alusel osaühingult teavet nõuda ja seda ei saa ka halduskohtu kaudu kohustamiskaebuse esitamisega taotleda. 5.

§ 7

kohaselt on halduskohtusse pöördumisel primaarne isiku subjektiivsete õiguste rikkumine või vabaduste piiramine avalik-õiguslikus suhtes. Kohus leiab, et antud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna tegemist ei ole avalik-õigusliku vaidluse, vaid eraõiguslikest suhetest tuleneva vaidlusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 kohaselt tsiviilasi on eraõigussuhetest tulenev kohtuasi, mis vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses. TsMS § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. 6. Vastavalt

§ 11

lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Eeltoodust ilmneb, et antud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja kaebus tuleb tagastada selle esitajale läbivaatamatult. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitsmiseks pöörduda Harju Maakohtu poole. Samuti selgitab kohus kaebajale, et alates 15.02.2007 ostavad vanglad tõlketeenust sisse tõlkebüroo poolt, kellega sõlmitakse lepingud. Tõlkebüroo, hinnakiri ning tõlkimise protseduur tehakse kinni peetavatele isikutele teatavaks näiteks vangla direktori käskkirjaga, millele saab siis viidata, kui isik tõlkimise eest tasumise kohta nõusoleku annab ja seda oma allkirjaga kinnitab. Kinni peetaval isikul ei ole kohustust vangla kaudu dokumente tõlkida, ta võib seda ka ise korraldada. Vangla sisekorraeeskirja § 491 lg 9 kohaselt tõlkimise protseduuri täpsem korraldus sätestatakse vangla ja tõlkija vahel sõlmitavas lepingus. Lepingus nähakse ette muu hulgas ka tõlkija konfidentsiaalsuskohustus ning tähtajad tõlkimiseks ja tõlke edastamiseks. Nagu kohus juba eelnevalt selgitas, lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse võlaõigusseaduse alusel hagikorras maakohtus. Juhul, kui kaebuse esitaja soovib täiendavat informatsiooni tõlketeenusega seonduvates küsimustes, s.h vangla ja tõlkebüroo vaheliste lepingute, hinnakirjade jms kohta, on tal õigus pöörduda avalduse või teabenõudega vangla poole. Hurma Kiviloo Kohtunik