← Eesti

2-06-1439/6

ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Määruse tegemise aeg ja koht 31.03.2009, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-1439 Tsiviilasi V J avaldus põlvnemise tuvastamiseks ja

§ 423lg 3, § 579 ja Pk

S § 44 lg 3 alusel jätta jätta avaldus läbi vaatamata. vaatamata.

  1. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates sama maakohtu kaudu. Määruse Määruse ärakiri saata teadmiseks avaldajale. avaldajale. Määruse aluseks olevad asjaolud: 25.01.2006 kohtusse esitatud avalduses palub Valentina Jarošenko tuvastada, et tema tütar J J , ik xxxx, põlvneb S T `ist, kes suri xxx. 2 Lapse sünniaktist nähtub, et tema isaks on M J , kellega avaldaja oli abielus alates 28.10.
  2. Abielu oli lahutamata ja nii kanti (avaldaja väitel) lapse sünniakti tema isana M J andmed, kes tegelikult elas Ukrainas. Avaldaja andmetel on M J surnud 19.10.2004, mistõttu avaldaja sooviks on ka sünniaktis lapse isa kohta tehtud kande vaidlustanine isikust pärast tema surma. Kohtumenetluse käik

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus, soovides avalduses märgitud asjaolude ja esitatud nõuete täpsustamist, kuulas avaldaja ära 15.05.2006. Avaldaja selgitas, et avalduse esitamise põhjuseks oli pensioniameti poolt lapsele toitjakaotuspensioni maksmisest keeldumine. Kohus oma kirjas 06.02.2007 avaldajale juhtis tähelepanu asjaolule, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 579 sätestatu kohaselt eeldab põlvnemise tuvastamise avalduse läbivaatamine vanema kohta tehtud kande vaidlustamise avalduse rahuldamist ning vastava kohtulahendi jõustumist. Samas kirjas tõi kohus esile avalduses ja sellele lisatud dokumentides esinenud teisi vastuolusid ning selgitas ka Perekonnaseaduse (PkS) § 44 lg 3 sätestatut. Avaldaja kirjale ei vastanud. Määruse põhjendused Ka alates 01.01.2009 kehtima hakanud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-is 579 sätestatud põhimõte vanema kande vaidlustamise ja põlvnemise tuvastamise avalduste eraldi läbivaatamiseks. Esmalt peab lahendama vanema kande vaidlustamise avalduse ning § 580 alusel ära kuulama vanemana märgitud surnud isiku sugulased, kes elavad Ukrainas. 03.03.2009 väljastas kohus avaldajale uue kirja, selgitades veelkord Perekonnaseaduse (PkS) § 43 sätestatut selles, et kui abielu kestel sündinud laps ei põlvne lapse emaga abielus olevast mehest, siis sünniakti isa kohta kannet ei tehta. Avaldaja lapse sünniaktis nr.xxxx on lapse isaks märgitud M J , sünd. 08.02.

  1. Vastavalt PkS § 44 lõike 2 kohaselt võib vanema kannet vaidlustada isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isana (M J ) või emana (avaldaja) või ka isik, kes nõuab enda vanemaks tunnistamist (S T ). PkS § 44 lõike 3 kohaselt on kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumise tähtaeg üks aasta sellest päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest. Avaldaja väitis kohtus, et lapse isa kohta tehtavast ebaõigest kandest oli ta teadlik lapse sünnist alates, s.o. alates 12.09.
  2. Sünniaktist nähtuvalt ta sünni registreerimisel vastavat asjaolu ei ole avaldanud. Seega, PkS § 44 lg 3 tulenevalt puudub kohtul alus 2006.aastal sünniaktis kande ebaõigeks tunnistamise taotlusega esitatud avalduse menetlemiseks, kuna vastav seadusest tulenev tähtaeg on möödunud: tegemist on kohtusse pöördumise õigust lõpetava tähtajaga. 3 Avaldaja kohtule ei ole vastanud. Kohus hoiatas ühtlasi, et avalduses toodud taotluste juurde jäämisel ja uute asjaolude puudumisel jätab kohus avalduse PkS § 44 lg 2,

§ 423

lg 3 ning 579 tulenevalt läbi vaatamata.

423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta avalduse läbi vaatamata ka muul seaduses sätestatud alusel. Avalduse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud. PkS § 44 lg 2 p 3 tulenevalt võib vanema kannet sünniaktis vaidlustada ka täisealiseks saanud laps ise.

§ 425lg 1 kohaselt jätab kohus hagi läbivaatamata määrusega.

Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent /allkiri/ Kohtumäärus jõustus 22. aprillil 2009.a Nooremreferent I.Külavee I.Golubev I.Golubev

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.