KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2008, Tallinn Haldusasja number 3-06-2120 Haldusasi Jaanus Tammetsa kaebus Politseiameti 27.09.2006 käskkirja nr 483p „Distsiplinaarkaristuse määramine“ tühistamiseks ja nimetatud käskkirja alusel ametipalgast kinnipeetu väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
- novembri 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Jaanus Tammetsa apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja – Jaanus Tammets (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja v.adv. Vahur Kivistik Vastustaja – Politseiamet, esindaja v.adv. vanemabi Meelis Masso 31.10.2008 Menetlusosalised Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 26.11.2007 otsus haldusasjas nr 3-06-2120 ja teha uus otsus, millega rahuldada Jaanus Tammetsa kaebus, tühistada Politseiameti 27.09.2006 käskkiri nr 483p ja teha vastustajale ettekirjutus nimetatud käskkirja alusel kinnipeetud ametipalga väljamaksmiseks kaebuse esitajale. Rahuldada Jaanus Tammetsa apellatsioonkaebus. Mõista Politseiametilt Jaanus Tammetsa kasuks välja menetluskulud summas 17 424 (seitseteist tuhat nelisada kakskümmend neli) krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD 3-06-2120
- Politseiameti 27.09.2006 käskkirjaga nr 483p „Distsiplinaarkaristuse määramine“ määrati Ida Politseiprefektuuri kriminaalosakonna komissarile Jõhvi politseiosakonna kriminaaltalituse vanemkomissari ülesannetes Jaanus Tammetsale avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 84 p-de 1 ja 3, politseiteenistuse seaduse (PolTS) § 42 p 2, § 43 ja § 44 lg 3 alusel teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmise, teenistuskohustuste süülise täitmata jätmise ning vääritu teo toimepanemise eest distsiplinaarkaristus ametipalga vähendamisega 30% 3 kuuks. Käskkirja kohaselt pani J. Tammets Põhja Politseiprefektuuriga ebapiisava koostöö korraldamisega ning vanemkomissar Toomas Paapilt saadud korralduse täitmata jätmisega toime ATS § 84 p-s 1 sätestatud distsiplinaarsüüteod – teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmise ja teenistuskohustuse süülise täitmata jätmise. Ida Politseiprefektuuri juhtkonna 04.09.2006 toimunud nõupidamisel viibinud politseiametnikele, sh politseiprefektile, teadvalt valeinfo edastamisega pani J. Tammets toime ATS § 84 p-s 3 sätestatud distsiplinaarsüüteo – vääritu teo, millega diskrediteeris ennast kui politseiametnikku. Rikkumiste asjaolud olid käskkirja kohaselt järgmised. 01.09.2006 toimus Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna poolt teenindataval territooriumil isikuvastane kuritegu. Politseiosakonna kriminaaltalituse vanemkomissari ülesandeid täidab J. Tammets, kes samal päeval viibis Tallinnas. 01.09.2006 kella 21.00 paiku helistas Ida Poliseiprefektuuri politseiprefekt K. Prillop Jõhvi politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissarile politseiosakonna vanemkomissari ülesannetes T. Paapile, küsis, kas kuriteos kahtlustatava, kelle sissekirjutusejärgne elukoht asub Tallinnas, aadresse on kontrollitud, ja andis korralduse, et sellega tegeleks kriminaalpolitsei. 02.09.2006 kella 10.00 paiku helistas T. Paap J. Tammetsale ja edastas viimasele politseiprefekti korralduse. J. Tammets kinnitab seletuses, et tema sellist telefonikõnet ei mäleta. 04.09.2006 allkirjastas J. Tammets kriminaalasja menetleja koostatud taotluse menetlustoimingu teostamiseks Põhja Politseiprefektuuri poolt KrMS § 215 lg 2 alusel, milles paluti kahtustatav kinni pidada ning teostada tema tulirelva võetus. J. Tammets kinnitab, et peale nimetatud kirja allkirjastamist tema Põhja Politseiprefektuuri ametnike poole selle kriminaalasja raames pöördunud ei ole ning kuna pidevalt laekus teavet kahtlustatava viibimise kohta Ida-Viru maakonnas, ei pidanud J. Tammets vajalikuks kahtlustatava otsimiseks Põhja Politseiprefektuuri ametnike aktiivset kaasamist. 04.09.2006 toimus Ida Politseiprefektuuris juhtkonna nõupidamine, mille käigus K. Prillop küsis J. Tammetsalt, kas kuriteo toime pannud isik on teada ja kinni peetud. J. Tammets vastas, et isik on endiselt kuriteo piirkonnas metsas, Tallinnas on kriminaalpolitsei käinud kontrollimas perioodiliselt isiku aadresse ja püütakse välja selgitada tema telefone, seni tulutult. Distsiplinaarjuurdluse käigus kogutud materjalidest on ilmnenud, et J. Tammets ei võtnud tegelikkuses ühendust Põhja Politseiprefektuuri kriminaalpolitseiga ning kriminaalpolitseinikud kahtlustatava aadresse kontrollimas käinud ei ole, samuti ei ole J. Tammets andnud vastavat korraldust temale alluvatele ametnikele. Seega leidis kinnitust, et J. Tammets ei teinud koostööd Põhja Politseiprefektuuriga ning tema tegevus piirdus uurija koostatud kirja allkirjastamisega. Ebapiisava koostöö tulemusena jäi kontrollimata kahtlustatava ametlik elukoht Tallinnas ning välja selgitamata tema sealne tutvusringkond, millega J. Tammets täitis mittenõuetekohaselt oma ametijuhendi p-s 2.11 sätestatud teenistuskohustust, mis seisneb koostöö tegemises politseiasutustega väljaspool teenistuspiirkonda. T. Paapilt 02.09.2006 saadud korralduse eiramisega on J. Tammets jätnud täitmata ametijuhendi p-s 2.23 sätestatud teenistuskohustuse, mille kohaselt peab täitma tähtaegselt prefektuuri juhtkonna, politseiosakonna ülemkomissari ja kriminaaltalituse ülemkomissari antud ühekordseid töö- ja teenistusalaseid ülesandeid. Ebaoperatiivse teabe liikumise tõttu puudus Põhja Politseiprefektuuril ülevaade kahtlustatava varasemast tegevusest kuni temapoolse uue kuriteo toimepanemiseni 11.09.
- J. Tammetsa tegevus 04.09.2006 nõupidamisel politseiprefektile teadvalt valeinfo andmisel oli vastuolus 2
(11)3-06-2120 politseipeadirektori 03.06.2006 käskkirjaga nr 119 kinnitatud politseiametniku käitumiskoodeksi p-ga 6.12 ja avaliku teenistuse eetikakoodeksi p-des 16 ja 18 esitatud eetiliste nõuetega ja sellega diskrediteeris ta ennast kui politseiametnikku.
- J. Tammetsa kaebuses taotleti Politseiameti 27.09.2006 käskkirja nr 483p tühistamist ja käskkirja alusel kaebaja ametipalgast kinnipeetu väljamõistmist. Põhjendused: 1) Distsiplinaarkaristus määrati distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte alusel, mida tutvustati kaebajale alles pärast käskkirja nr 483p kättesaamist oktoobris. Seega ei antud kaebajale enne distsiplinaarkaristuse käskkirja väljastamist võimalust vastuväidete esitamiseks. Vastuväideteks võimaluse mitteandmine on seaduse nõuete ja kaebaja subjektiivsete õiguste oluline rikkumine, mis annab aluse kaevatava haldusakti tühistamiseks. 2) Käskkirjaga on kaebajale süüks pandud Põhja Politseiprefektuuriga ebapiisava koostöö tegemist ja seda, et ta ei teinud peale posti teel Põhja Politseiprefektuurile 04.09.2006 saadetud taotluse allkirjastamist rohkem koostööd kahtlustatava tabamiseks. Arusaamatuks jääb, milliste konkreetsete toimingute tegemata jätmist ette heidetakse. Kaebaja distsiplinaarjuurdluse käigus antud seletuse kohaselt puudus rohkemaks vajadus, sest kahtlustatav viibis tema andmetel ikka veel Ida-Virumaal. Ebapiisava koostöö tegemises saab süüdistada pigem Põhja Politseiprefektuuri, kaebaja pole keeldunud koostööst ega eiranud koostöö tegemist. Seega on kaebaja sellekohane süüdistamine alusetu ning ainetu. 3) Käskkirja kohaselt jättis kaebuse esitaja täitmata T. Paapilt 02.09.2006 saadud politseiprefekti korralduse kontrollida kahtlustatava aadresse Tallinnas. Väidetavat T. Paapi telefonikõnet pole kaebajale tehtud ning käskkirjas toodud vastupidised väited on valed ja tõendamata. 4) Süüdistus teadvalt valeinformatsiooni edastamise kohta politseiprefektile on samuti alusetu, kuna kaebaja andis edasi vaid informatsiooni, mille oli saanud oma kaastöötajatelt. Kaebajal polnud põhjust informatsiooni õigsuses kahelda, mistõttu käskkirja väide tema tahtluse osas on asjatundmatu. 5) Isegi juhul, kui nimetatud rikkumised oleksid kaebaja poolt toime pandud, polnud määratud karistus tema eelnevaid töötulemusi hinnates ilmselgelt proportsioonis toimepandud tegudega ja tegemist oli liiga range karistusega.
- Politseiamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 1) Distsiplinaarjuurdluse käigus ei ole kaebaja ärakuulamisõigust rikutud. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttest nähtub, et juurdluse käigus kogutud materjalide hulgas on ka kaebaja 19.09.2006 ja 26.09.2006 seletused. Juurdluse kokkuvõtte tutvustamine pärast karistuse määramise käskkirja kätteandmist ei ole vastuolus distsiplinaarjuurdluse läbiviimise juhendiga. Tegemist ei ole menetlusnormide olulise rikkumisega, mis oleks toonud kaasa või oleks saanud kaasa tuua ebaõiget otsust kaebaja karistamise kohta. Kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis oleksid tinginud menetleja jõudmise teistsugustele järeldustele, kui distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtet oleks kaebajale varem tutvustatud. 2) 04.09.2006 toimunud nõupidamisel teavitas kaebaja kohalviibijaid, et Tallinnas kontrollitakse kahtlustatava aadresse ja püütakse välja selgitada tema kontakte. Distsiplinaarjuurdluse materjalidega on tõendatud, et kaebaja ei teinud kriminaalmenetluses kahtlustatava isiku võimalikuks tabamiseks koostööd Põhja Politseiprefektuuriga ning tema tegevus Põhja Politseiprefektuuriga kontakteerumisel piirdus vaid uurija poolt koostatud kirja allkirjastamisega. 3
(11)3-06-2120 3) Teadvalt valeinfo edastamine on vastavalt distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttele tõendatud nii kaebaja enda kui ka A. Repnau ja T. Paapi seletustega. Korralduse andmine kaebajale politseiprefekti K. Prillopi poolt ja T. Paapi kaudu on tõendatud nii T. Paapi kui K. Prillopi seletustega. Jääb arusaamatuks, milliseid tõendeid oleks menetleja pidanud veel koguma ja esitama, et tõendada kaebaja poolt vastava korralduse saamist, selle süülist täitmata jätmist, oma teenistuskohustuste mittenõuetekohast täitmist ja valeinformatsiooni edastamist kui vääritut tegu. 4. Tallinna Halduskohtu 26.11.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Kaebajale tutvustati distsiplinaarjuurdluse algatamise käskkirja ja temalt on kahel korral võetud seletused, seega oli kaebajale distsiplinaarjuurdluse käigus tagatud ärakuulamisõigus. Asjaolu, et kaebajale tutvustati distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtet pärast kaevatavat käskkirja, ei saa haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaselt olla selle käskkirja tühistamise aluseks, kuna see ei saanud mõjutada lõpptulemust. 2) Politseiprefekti korralduse andmine kaebajale on tõendatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttega, T. Paapi seletuskirjaga ja tema ütlustega kohtuistungil. T. Paapi seletuse kohaselt edastas ta 02.09.2006 hommikul telefoni teel kaebajale politseiprefekti korralduse võtta ühendust Tallinnaga, et kontrollida kahtlustatava elukohta. Tunnistaja kinnitusel oli ülesanne kaebajale arusaadav. Politseiprefekti ja vahetu ülemuse T. Paapi poolt antud ühekordse teenistusalase korralduse täitmise kohustus oli kaebajal sõltumata ametijuhendist. Politseiteenistusele laieneva ATS § 59 lg 2 kohaselt on teenistuja kohustatud täitma teenistusse puutuvaid korraldusi ning, ootamata erikorraldusi, ülesandeid, mis tulenevad tema teenistuskohast. Isegi kui korralduse täitmine ei tulenenud kaebaja teenistuskohast, oli ta kohustatud selle täitma ATS § 60 lg 1 alusel. 3) Kaebaja täitis distsiplinaarsüütegude toimepanemise ajal Jõhvi politseiosakonna kriminaaltalituse juhi ülesandeid. Kuigi ülesanded olid kaebajale pandud osaliselt, pole alust arvata, et ametijuhendiga talituse juhile pandud ülesanne teha koostööd politseiprefektuuri teiste struktuuriüksuste ja politseiasutustega oli kaebaja ülesannete hulgast välistatud. Nimetatud ülesanne on politseiprefektuuri struktuuriüksuse juhi töö loomulik osa, vastasel juhul oleks välistatud politseiorganisatsiooni tulemuslik toimimine. Kaebaja pole väitnud, et koostöökohustus tema teenistusülesannete hulka ei kuulunud. Koostöö korraldamine on politsei struktuuriüksuse juhi kohustus isegi juhul, kui seda pole tema ametijuhendis sõnaselgelt kirjas. Seega oli kaebajal Jõhvi politseiosakonna kriminaaltalituse juhi ülesandeid täites kohustus teha talituse töövaldkonnas koostööd teiste politseiasutustega. 4) Asjas pole tuvastatud ja kaebaja pole väitnud, et ta oleks peale Põhja Politseiprefektuurile adresseeritud kirja allkirjastamise teinud veel mingeid toiminguid, mida võiks käsitleda koostöö korraldamisena. Ka nimetatud kirja koostamine oli tema alluvate initsiatiiv. Kaebaja ei andnud alluvatele korraldusi ega korraldanud isiklikult Põhja Politseiprefektuuriga koostööd kahtlustatava elukohtade kontrollimiseks Tallinnas ja tema võimalikuks tabamiseks. Vaid kirja allkirjastamisega ei täitnud kaebaja ei politseiprefekti korraldust ega ka nõuetekohaselt oma teenistusülesandeid kriminaaltalituse juhina. Politseiprefekti korraldusest kaks päeva hiljem Põhja Politseiprefektuurile menetlusabitaotluse koostamine ja selle saatmine lihtpostisaadetisena, kasutamata muid kiiremaid infovahetamisvõimalusi, tähendab konkreetseid asjaolusid arvestades (tegemist oli kuriteo toimepanemises kahtlustatava relvastatud isikuga, keda oli vaja võimalikult kiiresti kinni pidada) politseiprefekti korralduse sisulist täitmata jätmist ja ilmselgelt ebapiisava koostöö tegemist. 4
(11)3-06-2120 5) Asjas puudub vaidlus selles, et nõupidamisel ütles kaebaja politseiprefekti küsimusele vastates, et Tallinna kriminaalpolitsei on käinud kontrollimas kahtlustatava elukohti. Vaidlus puudub ka selles, et see informatsioon ei vastanud tõele. Kaebaja on ka ise tunnistanud, et tal puudus kindel teadmine selle kohta, kas tema alluvad olid Põhja Politseiprefektuuriga tegelikult ühendust võtnud ja kas kahtlustatava võimalikke elukohti Tallinnas oli kontrollitud, seega pidi ta nõupidamisel kõnealust infot esitades vähemalt möönma, et see võib tõele mitte vastata. Seega edastas kaebaja teadvalt ebaõiget infot ja diskrediteeris sellega end kui politseiametnikku. Politseiametnikule esitatakse tavaliselt kõrgemaid eetilisi nõudmisi, ta peab olema aus ja seda ka tööalases suhtluses. Ebaaus politseiametnik kahjustab kogu politseiorganisatsiooni mainet. 6) Kaebajale määratud karistus on proportsionaalne süüteoga. Kaebajat on karistatud kolme distsiplinaarsüüteo, sh vääritu teo eest. Määratud karistus ei kuulu PolTS-ga lubatud raskeimate võimalike karistuste hulka. Karistus ei ole ilmses vastuolus süütegude raskusega ega kaebaja eelneva käitumisega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. J. Tammetsa apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Menetluskulud palutakse välja mõista vastustajalt. Põhjendused: 1) Isiku poolt seletuse andmine distsiplinaarmenetluse käigus ei asenda õigust olla ära kuulatud pärast distsiplinaarmenetluse lõpuleviimist ja enne käskkirja andmist. Võimalus asja kohta selgitusi anda on tagatud vaid siis, kui see hõlmab ka tutvumist distsiplinaarmenetluse käigus kogutud materjalidega ja distsiplinaarmenetluse kokkuvõttega. Kui isik ei ole asjaga tuttav, ei tea ta talle tehtavate etteheidete sisu ega saa nendele vastu vaielda. Kohus ei ole osundanud ühelegi HMS § 40 lg-s 3 toodud alusele, mis lubaks jätta isiku ära kuulamata. Nimetatud säte hõlmab lisaks õigusele selgitada faktilisi asjaolusid ka õigust anda omapoolne õiguslik käsitlus ja vastuväited menetluse läbiviija järeldustele ja seisukohtadele, mis sisalduvad alles distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes. Kaebaja ei olnud teadlik, millises rikkumises teda süüdistati. Järelikult ei saanud ta esitada väidetava süüteo kohta oma arvamust ega vastuväiteid. Selline tema õiguste rikkumine ei olnud väheoluline menetlusnõuete rikkumine HMS § 58 tähenduses. Isiku karistamine enne, kui talle on selgitatud, milles teda süüdistatakse, on rikkumine, mis otseselt võis mõjutada asja otsustamist. 2) Kaebaja täitis politseiprefektilt saadud korralduse ja oma koostöö tegemise kohustuse Põhja Politseiprefektuurile saadetud kirjaga. Kirjas sisaldus selges vormis teave ja taotlus aidata kinni pidada isik, kes tekitas tulirelvaga kehavigastusi kahele inimesele. Kaebaja lähtus teadmisest, et tema alluvate poolt on korraldatud kahtlustatava aadresside kontrollimine. Kaebajal polnud põhjust arvata, et kirja kohalejõudmine võib teadmata põhjustel viibida või et kirja ei võeta koheseks täitmiseks. Seega oli kirja saatmine asjakohane ja piisav abinõu. Kaebaja poolt tehtut ei saa hinnata ebapiisavaks põhjusel, et post liikus aeglaselt ja kiri jäi piisava tähelepanuta. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttest ei selgu, millises vormis oleks kaebaja pidanud Põhja Politseiprefektuuri poole pöörduma, et koostöö tegemine oleks olnud piisav. Samuti ei viidata, kuidas ning mille alusel eristada viivitamatut tegutsemist ja koostööd nõudvaid olukordi rutiinsest koostööst või millised peaksid olema erinevused kirjeldatud juhtudel teabe edastamisel. Seega on etteheide koostöö ebapiisavusest paljasõnaline ja ainetu. 3) Kaebaja ei edastanud nõupidamisel teadvalt valeinfot. Ta lähtus teadmisest, et töö kahtlustatava Tallinna elukoha kontrollimiseks on tema alluvate poolt korraldatud. Teadvalt valeinfot saab edastada vaid tahtlikult. Kui isik tegutseb veendumuses, et tema edastatud informatsioon on 5
(11)3-06-2120 õige, ei ole tegu teadvalt valeinfo esitamisega ega distsiplinaarsüüteoga. Kohus jättis tähelepanuta tunnistaja T. Paapi kohtuistungil antud seletuse, mille kohaselt oli tunnistaja veendunud, et kaebaja rääkis tõtt. Nõupidamisega sama päeva hommikul toimus Jõhvi politseiosakonna nõupidamine, kus oli juttu kahtlustatava Tallinna aadresside kontrollimisest. Tunnistaja seletused on kooskõlas kaebaja selgitustega ja kinnitavad, et kaebaja tegutses veendumuses, et kahtlustatava Tallinna aadresse kontrollitakse. 4) Kaebaja tegevus või tegevusetus ei ole seotud kahtlustatava poolt uue kuriteo toimepanemisega Tallinnas. Tallinna aadresside kontrollimine ei oleks viinud kahtlustatava varasema tabamiseni. Pidevalt laekunud operatiivinfo põhjal oli alust eeldada, et kahtlustatav viibib pärast tulistamist jätkuvalt tulistamiskoha ümbruskonna metsades. Hiljem selgus, et kahtlustatav viibis tõepoolest Ida-Virumaal kuni 08.09.2006, liikudes seejärel Tallinna suunas ja ööbides Tallinna piirkonna metsades. Kaebaja korraldas tööd kahtlustatava kohapeal tabamiseks ja selles osas ei ole talle etteheiteid tehtud. Distsiplinaarkaristuse määramisel seoses ühe juhtumi uurimisel ilmnenud tegevuse või tegevusetusega tuleb hinnata isiku kogu tegutsemist seoses vaadeldava juhtumiga, rebimata mingit osa kontekstist välja. 5) Käskkirjas on ebaõigesti ette heidetud ametijuhendi p 2.11 ja 2.23 rikkumist. Kaebajale olid kriminaalkomissari ülesanded pandud osaliselt, seega jääb arusaamatuks, millises osas olid kaebajale ülesanded pandud ja millises osas mitte.
- Politseiamet palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palutakse välja mõista kaebajalt. Põhjendused: 1) Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte ei ole haldusakt ega –toiming, mis võinuks kaebaja õigusi kahjustada. Kaebaja seisukoht distsiplinaarmenetlusele allutatud isiku õigusest olla ära kuulatud pärast distsiplinaarjuurdluse lõpuleviimist ja enne käskkirja andmist ei tulene seadusest. Kaebaja distsiplinaarmenetluse käigus antud seletustest nähtub, et kaebaja oli teadlik tema suhtes läbiviidavast distsiplinaarmenetlusest ja selle sisust. Seadusest ei tulene, et menetluse läbiviija seisukohti, järeldusi ja etteheiteid süüteo toimepanemise kohta tuleks menetlusalusele isikule tutvustada. 2) Paljasõnaline on kaebaja väide, et ta lähtus teadmisest nagu oleks tema alluvad korraldanud kahtlustatava aadresside kontrollimise Tallinnas. Kohtule esitatud tõendid ja distsiplinaarjuurdluse materjalid aadresside kontrollimist ei kinnita. Kaebaja ei andnud oma alluvatele korraldusi ega korraldanud isiklikult Põhja Politseiprefektuuriga koostööd kahtlustatava elukohtade kontrollimiseks Tallinnas. Korralduse saamisest kaks päeva hiljem lihtkirja saatmine ei ole korralduse täitmiseks piisav. 3) Teadvalt ebaõiget infot on võimalik edastada ka kaudse tahtlusega. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta oleks olnud veendunud esitatud info õigsuses. Tunnistaja T. Paap väljendas kohtuistungil oma subjektiivset arvamust. Asjas ei ole vaidlust selle üle, kas kaebaja esines nõupidamisel veenvalt või mitte. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
- Seaduses puudub otsesõnu toodud kohustus tutvustada distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtet isikule enne, kui otsustatakse talle distsiplinaarkaristuse määramine. PolTS § 45 lg 6 sätestab, et 6
(11)3-06-2120 distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte allkirjastatakse distsiplinaarjuurdluse läbiviija poolt, esitatakse viivitamatult distsiplinaarjuurdluse algatanud isikule ja seda tutvustatakse isikule, kelle suhtes distsiplinaarjuurdlus läbi viidi. Sätet tuleb koostoimes HMS §-ga 40 tõlgendada selliselt, et distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtet peab karistatavale tutvustama enne distsiplinaarkaristuse määramist. HMS § 40 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb menetlusosalisele enne haldusakti andmist või sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, anda võimalus esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Distsiplinaarmenetluses on just distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte tutvustamine menetlusosalisele isikule sellise võimaluse andmise kohaseks vormiks. PolTS § 45 lg 6 kohaselt tuuakse distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes muuhulgas ära distsiplinaarsüüteo kirjeldus ning toimepanemise aeg ja koht, süüteo toimepanemist kinnitavad tõendid ja viide distsiplinaarvastutust sätestavale seadusele ja selle sättele, mida politseiametnik kirjeldatud teoga rikkus. Seega on isikul, kelle suhtes distsiplinaarjuurdlust läbi viiakse, distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttega vaja tutvuda selleks, et ta saaks esitada karistamise otsustajale oma arvamuse ja vastuväited distsiplinaarmenetluses kogutud tõendite ning menetluse läbiviija seisukohtade suhtes, mis puudutavad süüteo faktilisi asjaolusid ja õiguslikku kvalifitseerimist. Seetõttu ei asenda isiku teavitamine distsiplinaarjuurdluse algatamisest ning temalt seletuste võtmine temale distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte tutvustamist. Selgituste võtmine on üheks tõendi kogumise toiminguks distsiplinaarmenetluses. Lisaks omapoolse seletuse andmisele ja tõendite esitamisele peab menetlusalusel isikul olema võimalik tutvuda teiste asjas kogutud tõenditega. Õiguse ärakuulamisele tagamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et isik on teadlik tema suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimisest. Eeltoodud põhjustel on asjakohatu vastustaja õige väide, et distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte ei ole haldusakt. Vastustaja väide, et distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte ei saanud kaebuse esitaja õigusi kahjustada, on aga ebaõige. Reeglina ei saa distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte rikkuda isiku õigusi distsiplinaarmenetluse lõpptulemusest – karistuse määramisest – sõltumata. Kuid ebaõige distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte, millele isikul ei ole võimalik esitada vastuväiteid, võib viia isiku õiguste rikkumiseni karistuse ebaõige määramise läbi. Neil põhjendustel nõustub kohus apellandiga, et distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte temale tutvustamata jätmisega distsiplinaarmenetluses enne distsiplinaarkaristuse määramist rikuti HMS § 40 lg-st 1 ja PolTS § 45 lg-st 6 tulenevaid menetlusnõudeid. 8. Vaidlustatud käskkirjaga karistati apellanti 3 distsiplinaarsüüteo eest: 1) teenistuskohustuste mittenõuetekohane täitmine - ebapiisav koostöö korraldamine Põhja Politseiprefektuuriga kuriteos kahtlustatava elukoha ja tutvusringkonna kontrollimisel Tallinnas; 2) teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine - T. Paapi korralduse teha Põhja Politseiprefektuuriga eelnimetatud koostööd täitmata jätmine; 3) vääritu tegu – politseiprefektile 04.09.2006 nõupidamisel valetamine, et Põhja Politseiprefektuur tegeleb kuriteos kahtlustatava isiku aadresside kontrollimisega ja telefonide väljaselgitamisega. II 9. ATS § 84 p 3 kohaselt on vääritu tegu süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust. Käskkirja kohaselt oli teadvalt valeinfo edastamine vastuolus politseiametniku 7
(11)3-06-2120 käitumiskoodeksi ja avaliku teenistuse seaduse lisaks oleva eetikakoodeksi eetiliste nõuetega ning diskrediteeris J. Tammetsa kui politseiametnikku. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ametniku või ametiasutuse diskrediteerimine kui vääritu tegu on materiaalne teokoosseis, mis eeldab kahjuliku tagajärjena ametniku või ametiasutuse maine olulist ja tegelikku kahjustamist. Sellise teokoosseisu puhul on vastutuse tekkimiseks vajalik kausaalne seos ametniku õigus- või kõlblusnormide vastase süülise teo ning saabunud tagajärje vahel (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-70-03 p 16). Diskrediteerimisega eeltoodud sätte tähenduses on tegemist üksnes siis, kui selline tegu on oluliselt mõjutanud avalikkuse poolt asutusele või ametnikule antavat hinnangut (sama lahend p 15). Eeltoodust võib järeldada, et ametniku diskrediteerimise all peetakse silmas tema või ametiasutuse avalikkuse silmis halba valgusesse sattumist. Käskkirjas ei ole kirjeldatud, kuidas mõjutas kaebuse esitaja väidetav väärinfo andmine avalikkuse hinnangut kaebuse esitajale kui politseiametnikule või politseiasutusele. Sellise põhjusliku seose võimalikkus ei ole kohtule asja materjalide põhjal äratuntav. 04.09.2006 nõupidamine ei olnud avalikkusele suunatud üritus ning sellest võtsid osa üksnes politseiametnikud. Distsiplinaarjuurdluse materjalidest nähtub, et väidetava väärinfo esemeks olnud kahtlusaluse aadresside kontrollimine Tallinnas ei oleks ära hoidnud tema poolt Tallinnas toime pandud ja laia avalikkuse tähelepanu pälvinud kuritegu. Järelikult ei ole käskkirjas kirjeldatud vääritu teo toimepanemine tõendatud selles osas, mis puudutab kaebuse esitaja poolt enda kui politseiametniku diskrediteerimist. Käskkirjas toodud asjaoludel saaks tegemist olla vääritu teoga sellise süüteo toimepanemise mõttes, mis on vastuolus ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega. 10. Vaidlust ei ole küll selles, et kaebaja poolt 04.09.2006 nõupidamisel politseiprefektile edastatud teave ei vastanud tõele. Kuid eeltoodust ei saa järeldada, et tegemist oli teadvalt valeinfo edastamisega kaebuse esitaja poolt. 04.09.2006 nõupidamisel osalenud tunnistaja T. Paapi hinnangul (ütlused II kd tl 140-141) ei valetanud J. Tammets, kui ütles sel nõupidamisel, et kahtlusaluse Tallinna aadress on kontrollitud, tunnistajale jäi mulje, et kaebuse esitaja räägib tõtt. Asjas pole küll määrav tunnistaja subjektiivne arusaam kaebuse esitaja käitumisest, samas omavad ringkonnakohtu arvates tähtsust tunnistaja kirjeldatud asjaolud, mille põhjal tal selline arusaam kujunes. Tunnistaja juhtis sama päeva hommikul Jõhvi politseiosakonnas toimunud nõupidamist, millel arutati vaidlusalust kriminaalasja ja mille käigus kandis igaüks ette, mis oli tehtud. Koosoleku käigus edastati teave, et kahtlusaluse Tallinna aadressi kontrollitakse. Kuigi tunnistaja ei mäletanud täpselt, kes nõupidamisel osalenutest mida ütles, pidas ta „vägagi võimalikuks“, et keegi teine peale J. Tammetsa teatas, et Tallinna aadressi kontrollitakse. Tunnistaja märgib, et oli hommikusel nõupidamisel esitatud teabe põhjal lõunasel nõupidamisel kindel, et J. Tammets ei valeta. Tunnistaja ütlused haakuvad kaebuse esitaja väitega, et ta oli alluva Viktor Tsukanovi edastatud teabe põhjal kindel, et viimane on korraldanud kahtlusaluse Tallinna elukoha ja sidemete kontrollimise (vt teesid I kd tl 134). Eeltoodu põhjal peab ringkonnakohus väidet usutavaks. Kaebuse esitaja pidi vastutama tema poolt prefekt K. Prillopile 04.09.2006 nõupidamisel edastatud teabe õigsuse eest. Kui politseiametniku poolt ebaõigete andmete esitamise põhjustab tema poolt oma alluva käest saadud teabe tõesuse või lubaduste täitmise usaldamine piisava aluseta, võib see endast kujutada ametiülesannete mittenõuetekohases täitmises seisnevat distsiplinaarsüütegu. Kuid selline süütegu ei ole samastatav vääritu käitumise – valetamisega mille eest karistati kaebuse esitajat. 8
(11)3-06-2120 Seetõttu leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud käskkirjas kirjeldatud vääritu teo toimepanemine kaebuse esitaja poolt ei ole tõendatud.
- Käskkirjas kirjeldatud vääritu tegu, mis seisneb politseiametniku valetamises tema poolt ametiülesannete täitmise kohta tema tööd juhtivale ja kontrollivale ametiisikule, on tõsine rikkumine. Sellise süüteo alusetu omistamine kaebuse esitajale on oluline viga, mis võis mõjutada kaebuse esitajale määratud distsiplinaarkaristuse raskust. Juba ainuüksi sel põhjusel, sõltumata käskkirja põhjenduste õigsusest muude käskkirjas väidetud distsiplinaarsüütegude osas, on vaidlustatud käskkirjas langetatud distsiplinaarkaristuse määramise kaalutlusotsus õigusvastane ja kuulub tühistamisele. III
- Vaidlustatud käskkirja kohaselt rikkus J. Tammets ebapiisava koostöö tegemisega Põhja Politseiprefektuuriga kahtlustatava Tallinnas asuva elukoha kontrollimisel ning tutvusringkonna väljaselgitamisel ning T. Paapi sellekohase korralduse täitmata jätmisega Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti 06.05.2004 käskkirjaga nr 72 kinnitatud kriminaaltalituse komissari ametijuhendi p-e 2.11 ja 2.
- Kohtumenetluse käigus väitis vastustaja, et lähtuda tuleb kriminaaltalituse vanemkomissari ametijuhendi samasisulistest p-dest 2.4 (millest tuleneb kohustus täita ühekordseid töö- ja teenistusülesandeid) ja 2.29 (millest tuleneb kohustus teha koostööd politseiasutustega väljaspool teenistuspiirkonda). Kohtule ei ole esitatud kumbagi ametijuhendit. Vaidlus puudub aga selles, et politseiasutuse koostöökohustust puudutavast ametijuhendi sättest ei tulene koostöö tegemise konkreetset vormi. T. Paapi ütluste (II kd tl 140) kohaselt ütles ta kaebuse esitajale telefoni teel, et ta võtaks „oma kanalit pidi“ ühendust Tallinnaga, et kontrollida võimalikku kahtlusaluse elukohta, tegemist ei olnud konkreetse korraldusega, ei täpsustatud, kuidas seda täitma pidi, korraldus oli edastatud vaba jutuajamise käigus. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et kaebuse esitajal oli õigus valida ülesande täitmise meetmete vahel, arvestades, kui pakiline on see ülesanne kahtlustatava kohta kuriteo uurimise käigus operatiivselt laekuva teabe põhjal. Seega tuleks kaebuse esitaja tegevuse nõuetekohasust hinnata selle järgi, kas kahtlustatava Tallinna elukoha ja tutvusringkonna kontrollimiseks oleks võimalik olnud rakendada tõhusamaid meetmeid, kui tegi seda kaebuse esitaja, ning kui oli, siis kas pidi kaebuse esitajale lähtuvalt kahtlustatava kohta operatiivselt kogutavatest andmetest selliste meetmete rakendamise vajadus olema äratuntav ning kas selliste meetmete rakendamine oleks võimaldanud ülesande eesmärki – kuriteos kahtlustava kinnipidamine – saavutada kiiremini.
- Käskkirjas leitakse, et kaebuse esitaja poolse ebapiisava koostöö tulemusena Põhja Politseiprefektuuriga jäi kontrollimata kahtlustatava tegelik elukoht Tallinnas ning välja selgitamata tema sealne tutvusringkond. Käskkirjas märgitakse, et ebaoperatiivse teabe liikumise tõttu puudus Põhja Politseiprefektuuri politseiametnikel ülevaade kahtlustatava varasemast tegevusest kuni tema uue kuriteo toimepanemiseni 11.09.
- Kaebuse esitaja allkirjastas 04.09.2006 Põhja Politseiprefektuurile saadetud taotluse menetlustoimingu tegemiseks kooskõlas KrMS § 215 lg-ga 2, milles teatati taotluses kirjeldatud kuriteo toimepanemises kahtlustavava nimi, isikukood, Tallinna elukoha aadressiandmed ning andmed temal relva ja relvaloa kohta, ning paluti ta pidada kinni ning võta temalt ära relv ja padrunid ballistikaekspertiisi tegemiseks (II lk 125). Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttest selgub, et kiri läks posti 05.09.2006 ning saabus Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonda 07.09.
- Kuna kirjas märgitud kahtlustatava elukoht asus Ida politseiosakonna teenindataval territooriumil, suunas Lõuna politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar I. Link kirja 9
(11)3-06-2120 tavapärase ringluse kaudu (läbi asjaajamistalituse ja Põhja Politseiprefektuuri) Ida politseiosakonda, kuigi pidanuks distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kohaselt aru saama, et taotlus kuulub edastamisele viivitamatult. Lõuna Politseiprefektuurist jõudis kiri Põhja Politseiprefektuuri alles 11.09.2006, kust ta Ida politseiosakonna vanemkomissarini jõudis alles 12.09.
- Kuigi distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttest nähtuvalt olid kirja aeglases liikumises süüdi ka Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna ametnikud, ei saa välistada, et kaebuse esitaja poolse järelkontrolli korraldamine kirja liikumise kohta (05.09.2006-07.09.2006 viibis kaebuse esitaja ise töölähetusel Venemaal) oleks taganud selle kiirema jõudmise kirjas toodud ülesande täitjateni.
- Asjas ei ole vaidlust distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes toodud asjaoludes, et 04.09.2006 laekus Jõhvi politseiosakonna jälitusametnikele info, et piirkonnas, kuhu kahtlustatav põgenes (Alajõe vald), on kuuldud laskmist ning kohalikud elanikud olid väidetavat kurjategijat näinud liikumas Alajõe piirkonnas. Ajavahemikul 05.09.2006-07.09.2006 jõudis Ida Politseiprefektuuri jälitusametnikeni korduvalt informatsiooni kahtlusaluse liikumise kohta Alajõe piirkonnas. 08.09.2006 toimus Ida Politseiprefektuuri kriminaalgrupis nõupidamine, kuid asjaga tegelenud politseiametnike kinnitusel oli pidevalt laekunud info põhjal endiselt alust oletada, et kahtlustatav viibib jätkuvalt kuriteo toimepanemise piirkonnas, mis oli üheks põhjuseks, et Põhja Politseiprefektuuriga antud küsimuses aktiivselt ei suheldud. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtuvalt viibis ta tõesti Ida Politseiprefektuuri ametnike arvatud piirkonnas kuni 08.09.2006 õhtuni, mil ta erinevaid busse kasutades jõudis Tallinnasse ning kuni 10.09.2006 liikus ning ööbis Tallinna erinevates metsaga kaetud piirkondades, vältides elamurajoone ja teisi rahvarohkeid paiku.
- Kaebuse esitaja kinnitas, et kuna kahtlustatava kohta laekus pidevalt infot tema viibimisest Ida-Viru maakonnas, ei pidanud ta vajalikuks Põhja Politseiprefektuuri ametnike aktiivset kaasamist kahtlustatava otsimiseks; kaebuse esitaja pidas oluliseks kahtlustatava tagaotsimist piirkonnas, milles kahtlustatava viibimise kohta operatiivselt infot laekus. Kaebuse esitaja tegevusele, mis oli suunatud kahtlustatava otsimisele Ida-Viru maakonnas, etteheiteid tehtud ei ole. Seega oli kaebuse esitaja poolt tähelepanu kontsentreerimine kahtlustatava otsimisele IdaViru maakonnast kooskõlas laekuva operatiivinfoga.
- Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes märgitakse, et puudub põhjuslik seos kahe politseiasutuse vahelise kirja ebaoperatiivse liikumise ja kahtlustatava poolt 11.09.2006 kuriteo toimepanemise vahel, sest kuigi Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna kohusetundliku asjaajamise korral pidanuks kiri jõudma Ida Politseiosakonda hiljemalt 08.09.2006, poleks Tallinna äärealade metsaga kaetud aladelt kahtlustatavat tõenäoliselt keegi otsida osanud. Seega ei oleks kaebuse esitaja poolt intensiivsemate meetmete rakendamine Põhja Politseiprefektuuriga ühenduse võtmisel viinud kahtlustatava kiirema tabamiseni.
- Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes kajastatud asjaolude põhjal võib väita, et kaebuse esitaja tegevust Põhja Politseiprefektuuri ametnike kaasamisel kahtlustatava jälitamisele on hinnatud ühekülgselt ja kaebuse esitaja kahjuks. Käskkirjast jääb mulje, nagu põhjustanuks kahtlustatava elukoha ja tutvusringkonna kontrollimata jäämise just kaebuse esitaja tegevus. Samas ilmneb distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttest, et kaebuse esitaja saadetud kiri oleks Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna nõuetekohase asjaajamise korral jõudnud kahtlustatava tagaotsimisega tegelevate Põhja Politseiprefektuuri ametnikeni just siis, kui kahtlustatav tegelikult Ida Politseiprefektuuri teeninduspiirkonnast lahkus ja Tallinna jõudis. Hinnang, et kaebuse esitaja tegevus Põhja Politseiprefektuuriga koostöö korraldamisel oli ebapiisav, on üldsõnaline ja seostamata vaidlusaluse kuriteojuhtumi asjaoludega. 10
(11)3-06-2120 IV
- Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et Politseiameti 27.09.2006 käskkiri nr 483p „Distsiplinaarkaristuse määramine“ tuleb tühistada ja kaebajale välja mõista selle alusel kinnipeetud ametipalk. Apellatsioonkaebus ja kaebus kuuluvad rahuldamisele.
- Kaebuse ja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu on kaebuse esitajal õigus HKMS § 92 lg 1 ja § 93 lg 4 alusel mõlema kohtuastme menetluskulude väljamõistmisele. Esimese astme kohtumenetluses esitas kaebuse esitaja taotluse (vt istungi protokoll II kd tl 142) taotluse õigusabikulude ja riigilõivu väljamõistmiseks vastustajalt. Kulude kandmist tõendab maksekorraldus riigilõivu 80 krooni tasumise kohta (I kd tl 8), advokaadibüroo Hansa Law Offices 04.10.2007 arve nr 439 õigusteenuse eest summas 10 344 krooni (II kd tl 126) ja maksekorraldus arve tasumise kohta (II kd tl 127). Seega on nende menetluskulude kandmine tõendatud. Vastuväiteid õigusabikulude suuruse põhjendatusele vastustaja esitanud ei ole ning kohtu hinnangul ei ole need asja mahukuse ja keerukusastmega vastuolus. Apellatsioonkaebuses sisaldus taotlus vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks vastavalt kohtuistungil esitatavale nimekirjale. Menetluskulude nimekirja kohtuistungil ei esitatud, samas esitati kohtuistungil kuludokumendid esindajatasus seisnevate menetluskulude kohta – advokaadibüroo Hansa Law Offices 14.01.2008 arve nr 25 summas 12 40,48 krooni „apellatsioonkaebuse koostamise ja konsultatsiooni“ eest ja kontoväljavõte arve tasumise kohta. Menetluskulude kandmist apellandi poolt sellises ulatuses peab ringkonnakohus tõendatuks. Samas leiab ringkonnakohus, et arvel märgitud teenuseid arvestades ei ole HKMS § 93 lg 5 alusel arvel näidatud kulude väljamõistmine täies ulatuses põhjendatud. Apellatsioonkaebuse koostamise ja „konsultatsiooni“ töömaht ei saanud olla mahukam ja keerukam kui õigusteenus esimese astme kohtu menetluses. Ringkonnakohus peab viidatud arve alusel põhjendatuks 7 000 krooni väljamõistmist apellandi kasuks. Kokkuvõttes tuleb kaebuse esitaja kasuks välja mõista menetluskuludena 17 424 krooni (80 krooni kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu, 10 344 krooni esimese astme kohtumenetluse esindajatasu ning 7 000 krooni apellatsiooniastme esindajatasu eest). Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 11
(11)