← Eesti

3-08-2123/84

Obsah (4)§ 26§ 92§ 31§ 7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 3. märts 2009. a Tallinnas Haldusasja number 3-08-2123 Haldusasi OÜ Z-End kae

§ 26lg 1 p 6).

2. Mõista OÜ-lt Z-End (registrikood 10364476) AS-i Infast Oil (registrikood 10026696) kasuks välja menetluskulud, summas 11 487 krooni ja 30 senti (

§ 92lg 7).

Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest

  1. märtsist
  2. a. arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 1, 4) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.

Tallinna Linnavalitsuse 12.09.2001 korraldusega nr 3793-k määrati AS-i Tallinna Sadam taotlusel Nõlva tn 5 maaüksus pindalaga 16234 m

  1. AS Tallinna Sadam võõrandas 01.03.2006 Nõlva tn 5 ehitised ning uued omanikud AS Novesta ja AS Infast Oil esitasid 06.03.2006 avaldused Nõlva tn 5 maa ostueesõigusega erastamiseks.
  2. Tallinna Linnavalitsuse 02.05.2007 korraldusega nr 785-k määrati aadressil Nõlva tn 7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ka MKM) valitseda olevate hoonete (puutöökoda, laohoone, administratiivhoone ja töökoda) teenindamiseks vajalik maa pindalaga 13 200 m² ja anti arvamus, milles leiti, et MKM-i poolt taotletavat maad on võimalik jätta riigi omandisse tootmismaa sihtotstarbega. Majandus- ja kommunikatsiooniministri ülesannetes rahandusministri 10.08.2007 käskkirjaga nr. 283 otsustati jätta Nõlva 7 asuvate hoonete alune ja neid teenindav maaüksus pindalaga 13 200 m² riigimaana Eesti Vabariigi omandisse. OÜ Z-End vaidlustas korralduse nr 785-k ning käskkirja nr 283 Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-071348). Aadressil Nõlva tn 7 asuv katastriüksus on kantud 05.02.2008 Harju Maakohtu kinnistusosakonna poolt kinnistusraamatusse ning II jakku on kantud omanikuna Eesti Vabariik.
  3. Tallinna Linnavalitsuse 29.08.2007 korraldusega nr 1469-k (edaspidi korraldus I) määrati Nõlva tn 5 asuvate ehitiste teenindamiseks vajalik maa pindalaga 16234 m2 ostueesõigusega erastamiseks ehitiste omanike AS-i Novesta ja AS-i Infast Oil kasuks. Harju Maavanema 13.03.2008 korraldusega nr 613-k (edaspidi korraldus II) erastati AS-ile Novesta ja AS-ile Infast Oil maa asukohaga Harjumaa, Tallinna linn, Põhja-Tallinna linnaosa, Nõlva tn 5, katastritunnusega 78408:807:0051 ja suurusega 16 234 m2 ning sihtotstarbega tootmismaa.
  4. OÜ Z–End sai korralduse I ja korralduse II kehtestamisest teada 25.09.2008, kui taotlejad asusid paigaldama piirdeid Nõlva tn 5 asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku maa tähistamiseks ja piiramiseks. OÜ Z-End leidis, et korraldusega I ja II on rikutud tema õigusi ning esitas 24.10.2009 kaebuse Tallinna Halduskohtule. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
  5. Maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 6 lg 33 alusel määratakse ehitise (ehitiste kompleksi) teenindamiseks vajalikuks maaks ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Kui sama maatükki saab arvata mitme ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka, jagatakse vastav maatükk nii pindala kui ka väärtust ning maakorraldus- ja muid nõudeid arvestades võimalikult võrdselt. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel arvestatakse seaduslikus korras koostatud ja kinnitatud ehitusprojekte, mis põhjendavad sellele ehitisele juurdeehitamise või selle ehitisega seotud teise ehitise rajamise vajadust, kui see ei kahjusta maa tagastamise õigustatud subjekti huve. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel ei lähtuta maaüksuste õigusvastase võõrandamise aegsetest piiridest. MaaRS § 221 lg 6 sätestab, et erastatava maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. 2 Tiheasustusega alal asuvale elamule määratakse teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid käesoleva seaduse § 75 ja 51 lõikes sätestatud alustel.
  6. MaaRS § 7 lg 5, § 9 lg 9, § 10 lg 3 ja § 221 lg 6 alusel kehtestas Vabariigi Valitsus
  7. juuni 1998 määrusega nr 144 „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra” (edaspidi Kord). Vastavalt Korra p 4 lg-le 2 määratakse ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu ekspluateerimise (avarii-, pääste-, tuletõrje- ja sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise. Korra p 7 sätestab, et juhul kui ehitise teenindamiseks vajalikku maad läbib teise isiku omandis olevale või teise isiku omandisse antavale kinnisasjale juurdepääsuks vajalik tee, tuleb see kanda kaardile (plaanile), millel koostatakse ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanek. Tulenevalt korraldusest I ja II on haldusorganite tegevuse tulemusena ära lõigatud kaebuse esitaja juurdepääs Nõlva tn 7 puutöökoja lõunapoolsel küljel asuvatele sissepääsudele ning takistatud mh alarmsõidukite ligipääs Nõlva tn 7 laohoone ida-, põhja- ja läänekülgedele. 07.11.2007 Tallinna Maa-ameti poolt registreeritud Nõlva tn 5 katastriüksuse nr 78408:807:0051 plaanilt nähtub, et mõõdistamisel ega plaani koostamisel ei ole arvestatud Nõlva tn 7 maatüki lõunaservas paikneva puutöökojaga. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine selliselt, et määratud maa ei taga ehitise sihtotstarbelist kasutamist, hooldamist ega ohutut ekspluateerimist, sh alarmsõidukite ligipääsu ehitisele, on ehitise omaniku õiguste rikkumine. Asjaõigusseaduse § 89 sätestab, et omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma.
  8. Kaebuse esitaja on riigivara registri ning kinnistusraamatu kannete aluseks olevad haldusaktid vaidlustanud Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-07-1348). Seega on Eesti Vabariigi omandiõigus nii Nõlva tn 7 kinnistu kui sellel paiknevate hoonete suhtes vaidluse all. Järelikult ei vasta tõele, et Nõlva 5 kinnistu piiride osas ei ole esitatud pretensioone, kuna Nõlva tn 7 asuva kinnistu piiride määratlemise aluseks olev haldusakt on vaidlustatud ja see puudutab otseselt ka Nõlva tn 5 asuva kinnistu piire (naaberkinnistuga kattuvas osas). Kaebuse esitaja ei eita, et tsiviilkohus on varasemalt leidnud, et kaebuse esitaja omandiõigus Nõlva tn 7 asuvate hoonete osas on tõendamata. Siiski ei ole ühegi kohtuotsusega tuvastatud kaebuse esitaja omandiõiguse puudumine ega Eesti Vabariigi omandiõiguse olemasolu Nõlva tn 7 asuvate hoonete osas. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Eesti Vabariik on vastuolus kehtiva õigusega omandanud Nõlva 7 asuva kinnistu ja sellel paiknevate hoonete omandiõiguse. Harju Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja nr 2-05-24204 menetlus on käesoleva hetke seisuga peatatud seoses Nõlva tn 7 asuvate hoonete omandiõiguse tuvastamise küsimuse otsustamisega Tallinna Halduskohtu haldusasjas nr 3-07-
  10. Asjaolu, et Nõlva 7 asuvaid hooneid pole sisse kantud ehitusregistrisse, ei tähenda, et nimetatud hooneid ei eksisteeri. Kolmandatele isikutele on hoonete olemasolu ja asukoht hästi teada ning visuaalselt nähtav. Nimetatud hoonete juurde on määratud teenindusmaa ja need on kantud käesoleval ajal riigivara registrisse. Reaalse Nõlva tn 5 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa piiride mõõtmise käigus pidi olema aru saada, et piiride paikapanemisel tuleb arvestada naaberkinnistul paiknevate ehitistega, mida ametlikud registrid ei pruugi kajastada. Kaebuse esitaja kinnitab, et on Nõlva 7 hoonete osas esitanud Tallinna linnale erastamistaotluse ning on 3 selle kohta esitanud Tallinna Halduskohtu haldusasjas nr 3-07-1348 vajalikud tõendid. Alternatiivina Nõlva tn 7 asuvate hoonete erastamisele on kaebuse esitaja esitanud Tallinna linnale ka hoonestusõiguse seadmise avalduse, mille kaudu saavutada hoonete teenindamiseks vajaliku maa määramine. Seega juba ainuüksi antud asjaolu on aluseks, millega seonduvalt saavad puudutatud kaebuse esitaja õigused Nõlva 5 kinnistu piiride ebaõige määratlemisega. Kaebuse esitajal puudub võimalus taotleda ehitiste teenindamiseks vajaminevat maaüksust ka hoonestusõiguse seadmise menetluse korras.
  11. Juurdepääsu hoonetele ei saa hinnata vastavalt vaataja suvale, vaid tuleb järgida konkreetseid ohutus- ja ekspluatatsiooninõudeid. Näiteks Vabariigi Valitsuse
  12. oktoobri
  13. a määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” § 19 kohaselt peab hoonetevaheline kuja takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Seetõttu ei oma kolmanda isiku esindaja poolt tehtud fotod Nõlva 5 ja Nõlva 7 asuvatelt kinnistutelt tähtsust. Vastavalt ehitusseaduse § 2 lg-le 1 on ehitiseks aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitise määratlemisel ei oma tähtsust selle amortiseerituse aste – oluline on ehitise kui asja terviklikkus, selle valmimine inimtegevuse tulemusena ning kohtkindel ühendus aluspinnasega. Samuti ei oma ehitise ekspluateerimise ja ohutusnõuete järgimise puhul tähendust asjaolu, kui aktiivselt seda kasutatakse. Eesmärgiks on ehitise ohutu kasutamine ning sellele vajalik juurdepääs igal ajahetkel, vältimaks ümberkaudsete ehitiste jm vara kahjustumist ning ohtu isikute elule ja tervisele. VASTUSTAJA TALLINNA LINNAVALITSUSE SEISUKOHT
  14. Korraldus I ei saa rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, kuna kaebuse esitaja ei ole tõendanud Nõlva 7 asuvate ehitiste omandiõigust. Tallinna Linnakohtu
  15. juuli
  16. a otsusega tsiviilasjas nr 2/3/24-2231/01 jättis kohus rahuldamata OÜ Z-End hagi Eesti Vabariigi vastu tunnustada Nõlva tn 7 hoonete omandiõigust. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  17. novembri
  18. a otsusega tsiviilasjas nr 2-2/1313/03 linnakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonikaebuse rahuldamata. Mõlemad kohtuastmed jõudsid järeldusele, et kaebaja omandiõigus Nõlva tn 7 asuvate hoonete osas on tõendamata. Haldusasjas nr 3-07-1348 menetleb kohus vaid 10.08.2007 käskkirja nr 283 õigusvastasuse tuvastamise nõuet. Tühistamisnõude osas lõpetas halduskohus 08.01.2009 määrusega menetluse ning vastustajale teadaolevalt on määrus jõustunud. Kuivõrd tuvastamiskaebuse rahuldamine ei too kaasa käskkirja tühistamist, puudub alus eeldada, et kaebuse esitaja nõuete rahuldamine saaks Eesti Vabariigi jaoks kaasa tuua olukorra, kus tühistatakse riigivara registri kanded ning maa riigi omandisse jätmine.
  19. Riigivara registrist nähtuvalt on Nõlva tn 7 asuvad ehitised (puutöökoda, laohoone, administratiivhoone ja töökoda) MKM-i valitsemisel. Kinnisturaamatusse on kantud Nõlva 7 kinnistu omanikuna sisse Eesti Vabariik. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 järgi kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Nõlva 7 kinnistut puudutavate andmete ebaõigsus ei ole käesolevaks ajaks tõendatud, seega tuleb eeldada andmete õigsust. Samuti ei ole kaebuse esitaja vastustajale teadaolevalt kinnistusraamatusse kandmise kannet vaidlustanud. Harju maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-05-24204 esitas OÜ Z-End hagi Eesti Vabariigi (MKM-i kaudu) vastu OÜ Z-End poolt Nõlva 7 hoonetele väidetavalt tehtud vajalike ja kasulike kulutuste 1 308 685 kr hüvitamise nõudes. Hagi aluseks on teise isiku asjale tehtud vajalike ja kasulike kulutuste nõue, tuginedes AÕS § 27 ja § 28 lõigetele 1 ja
  20. Esitades sellise 4 nõude, on OÜ Z-End vastustaja hinnangul sisuliselt möönnud, et Nõlva tn 7 ehitised temale omandiõiguse alusel ei kuulu. OÜ Z-End ei ole kunagi esitanud avaldust Nõlva tn 7 hoonete juurde maa ostueesõigusega erastamiseks. Pealegi on sellekohase avalduse esitamise tähtaeg maareformi seaduse (MRS) § 40 lg-st 1 tulenevalt möödunud
  21. juunil
  22. a. Seega, isegi kui kaebuse esitajal eksisteeriks omandiõigus Nõlva tn 7 ehitiste üle, siis oleks ta minetanud õiguse Nõlva tn 7 maaüksuse erastamiseks. Seetõttu on alusetud ka väited, et maatüki oleks pidanud eraldama kaebuse esitajale.
  23. Arvestades Nõlva tn 7 ning sellega piirnevate maaüksuste asendiplaani, on vastustaja hinnangul piiride määramisel arvestatud nii MRS § 6 lg 3³ kui ka Korra nõuetega. Nõlva tn 5 katastriüksus on piiride koostamisel maakorralduslikult kokku viidud Nõlva tn 7, Nõlva tn 7a, Nõlva tn 9e ja Nõlva tn 13c kruntidega ning teemaaga. Vaadates asendiplaani ning Nõlva tn 7 asuvate ehitiste paiknemist, on vastustaja hinnangul moodustatud piirid selliselt, et nii Nõlva tn 5 kui ka Nõlva tn 7 ehitistele on tagatud piisavalt tarvilik maa kogus maad ning Nõlva tn 5 piirid ei riku Nõlva tn 7 ehitiste kasutamist. VASTUSTAJA HARJU MAAVANEMA SEISUKOHT
  24. Vaidlustatud korraldustega ei ole kuidagi kaebaja õigusi rikutud ega vabadusi piiratud. Kaebuse kohaselt kuuluvad kaebajale Tallinna Põhja-Tallinna linnaosas asukohaga Nõlva tn 7 järgmised ehitised: puutöökoda, laohoone, administratiivhoone, töökoda. Samas ei ole kaebuse esitaja lisanud ühtegi omandit tõendavat dokumenti. Avalikust Riigivara Registri väljavõttest on näha, et nimetatud hoonete valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Nõlva 7 kinnistu on
  25. novembri 2007 avalduse alusel kinnistatud
  26. veebruaril 2008 Eesti Vabariigi nimele ja seda varem, kui AS Novesta ja AS Infast Oil nimele kinnistatud Nõlva 5 kinnistu. KOLMANDA ISIKU AS INFAST OIL SEISUKOHT
  27. Kaebus on ilmselt põhjendamatu. Kaebuse esitaja on väitnud, et talle kuuluvad Nõlva 7 kinnistul 4 hoonet, kuid ehitisregistris puuduvad andmed Nõlva 7 kinnistul asuvate hoonete kohta, sh. kaebuse esitaja puutöökoja ja laohoone kohta, millele juurdepääs olevat takistatud. Tegelikult on kinnistute piirid mõõdetud välja nii, et juurdepääs puutöökojale on tagatud nii põhja kui ka lõuna suunalt. Seda kinnitavad AS Infast Oil esindaja poolt tehtud fotod. Samuti ei ole takistatud juurdepääs laohoonetele. Ehitisregistrisse ei ole aadressil Nõva 7 registreeritud ehitisi. Nõlva 7 kinnistu omanikuks on Eesti Vabariik vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele (toimiku lk 49). Kinnistusraamatus puuduvad andmed, et kaebuse esitaja oleks kinnistuga kuidagi seotud või, et Eesti Vabariigile kuuluval kinnistul asuks kaebuse esitajale kuuluvat vara. Nõlva 7 asuvate Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium valitseda olevate hoonete teenindamises vajalik maa määrati kindlaks Tallinna Linnavalitsuse 02.05.2007 korraldusega nr 785-k. Seda korraldust vaidlustatud ei ole. Olenemata kaebuse esitaja muudest vaidlustest Nõlva 7 kinnistul asuva vara omandiõiguse üle, on Nõlva 7 kinnistu moodustamisel arvestatud seal asuvale varale juurdepääsu tagamise vajadusega. Kaebuse esitaja on juba 2003 aastal hagimenetluse kaudu püüdnud tõendada omandiõigust Nõlva 7 asuvatele hoonetele, kuid edutult. Tsiviilasjas nr 2-2/1313/03 on Tallinna Ringkonnakohus asunud seisukohale, et kaebuse esitaja ei ole Nõlva 7 asuvate hoonete omanik, vaid selleks on Eesti Vabariik. Nõlva 7 kinnistu moodustamine jms toimingud on toimunud kooskõlas eelnimetatud kohtulahendiga. 5 Puidutöökoja kui ka laohoone näol on tegemist äärmiselt amortiseerunud hoonetega ning puidutöökoja ja laohoone ümbrus ei viita sellele, et hooned võiksid olla aktiivses kasutuses. Arvestades asjaolu, et Nõlva 7 kinnistu on Eesti Vabariigi omand, on alust kahelda selles, et kaebuse esitaja on kaebuses märgitud hoonete omanik. Kinnistute vahelise piiri on maha märkinud AS Novesta ning AS-il Infast Oil ei ole selle tegevusega puutumust. Samas ei ole AS-il Infast Oil seoses sellega AS-ile Novesta pretensioone, kuna AS Novesta poolt mahamärgitud kinnistupiir vastab tegelikule kinnistu piirile ja ei kitsenda kellegi õigusi. KOLMANDA ISIKU AS NOVESTA SEISUKOHT
  28. Kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, sest ta ei ole tõendanud, et talle kuuluvad Nõlva 7 asuvad ehitised. Kaebuse esitaja
  29. aasta majandusaruande kohaselt, mis on avaldatud AS Krediidiinfo andmebaasis puuduvad temal ehitised kui põhivara (bilansi p.10.1). Ka Ehitisregistrisse ei ole kantud mingeid kaebuse esitaja ehitisi aadressil Nõlva tn
  30. Samuti ka Tallinna Linnavalitsuse 02.05.2007 korralduse nr 785-k kohaselt, millega määrati Nõlva tn 7 ehitiste teenindamiseks vajalik maa olid korralduse kohaselt hooned riigiomanduses ja MKM-i valitsemisel. Tallinna Linnavalitsuse 29.08.2007 korraldusega nr 1469-k ning Harju Maavanema 13.03.2008 korraldusega nr 613-k ei rikuta kaebuse esitaja õigusi, kuna nimetatud haldusaktid kehtestasid mitte Nõlva tn 7 maaüksuse piirid, vaid Nõlva tn 5 piirid. Nõlva 7 maaüksuse piirid olid määratud Tallinna Linnavalitsuse 02.05.2007 korraldusega nr 785-k, st. enam kui 2 kuud varem, kui määrati Nõlva 5 maaüksuse piirid. Korraldus nr 785-k on jõustunud, kuna mitte keegi seda ei vaidlustanud. KOHTU PÕHJENDUSED
  31. Käesolevas haldusasjas on kaebuse esitaja vaidlustanud korralduse I ja korralduse II põhjusel, et korraldused rikuvad tema kui Nõlva tn. 7 asuvate ehitiste omaniku õigusi seonduvalt ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramisega. Kolmandatele isikutele Nõlva tn 5 asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramisel ning maaüksuse erastamisel ei ole kaebuse esitaja arvates arvestatud Vabariigi Valitsuse 27.10.
  32. a määrusest nr. 315 tulenevaid tuleohutusnõudeid, mis näevad ette hoonetevahelise kuja laiused. Korraldustega on ära lõigatud kaebuse esitaja juurdepääs Nõlva tn 7 puutöökoja lõunapoolsel küljel asuvatele sissepääsudele ning takistatud muuhulgas alarmsõidukite ligipääs Nõlva tn 7 laohoone ida-, põhja- ja lääneküljele. 17.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Enne kui kohus saab asuda hindama kaebuse esitaja väiteid kolmandatele isikutele Nõlva tn. 5 asuvate hoonete teenindamiseks vajaliku maa määramise ning maaüksuse erastamise õigusvastasuse kohta peab kohus võtma seisukoha kaebuse esitaja kaebeõiguse osas. Kaebuse esitaja väidetest nähtuvalt tugineb tema kaebeõigus käesolevas haldusasjas omandiõigusele Nõlva tn. 7 ehitistele. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et Nõlva tn. 7 ehitiste omaniku õigusi võib rikkuda Nõlva tn. 5 ehitiste juurde ostueesõigusega maa erastamine, kui erastatud maa ulatuse tõttu on Nõlva tn. 7 ehitiste omaniku juurdepääs talle kuuluvatele ehitistele raskendatud või rikutakse sellega tuleohutusnõudeid. Seega tuleb kohtul kaebuse esitaja kaebeõiguse väljaselgitamiseks kindlaks teha, kas kaebuse esitaja on Nõlva tn 7 asuvate ehitiste omanik. 6

  1. Kaebuse esitaja väitel on tema omandiõigus Nõlva tn 7 ehitistele kohtute poolt tuvastamata, mistõttu kaebuse esitaja taotleb, et kohus tuvastaks kaebuse esitaja omandiõiguse käesoleva kaebuse läbivaatamise käigus. Omandiõiguse tõendamiseks on kaebuse esitaja esitanud kohtule järgnevad tõendid: Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondise „Estrõbprom“ otsus
  2. märtsist
  3. a Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondise „Estrõbprom“ Remondi- ja Ehitusvalitsuse täielikult isemajandamisele ja omafinantseerimisele ülemineku kohta; Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondise „Estrõbprom“ Remondi- ja Ehitusvalitsuse ümbernimetamine Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondise „Estrõbprom“ Remondi- ja Ehitusvalitsuse Rendiettevõtteks
  4. oktoobrist 1991; „Eesti Kalatööstuse“ Remondi- ja Ehitusvalitsuse Rendiettevõtte ümberkujundamisotsus
  5. juulist 1997; „Eesti Kalatööstus“ Remondi- ja Ehitusvalitsuse Rendiettevõtte osanike erakorralise üldkoosoleku protokoll
  6. juulist 1997; OÜ Z-End taotlus äriregistrisse kandmiseks
  7. juulist 1997; äriregistri kandeotsus OÜ Z-End registrisse kandmise kohta
  8. jaanuarist 1998; Eesti Vabariigi Valitsuse määrus Tallinna Merekalasadama üleandmise kohta; teede- ja sideministri protokoll põhivara ja territooriumi jaotamise kohta RAS „Ookean“ ja Kopli sadama vahel; Tallinna Tehnilise Inventariseerimise Büroo teatis
  9. veebruarist
  10. a Nõlva tn. 7 vara kuuluvuse kohta; Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondise „Eesti Kalatööstus“ 19.01.1991 kiri.
  11. Riigikohtu halduskolleegiumi poolt haldusasjas nr. 3-3-1-25-02 tehtud otsuse p-st 24 tuleneb, et kaebuse esitajal peab olema kaebeõigus halduskohtusse kaebuse esitamise hetkel. Halduskohtumenetluses üldtunnustatud printsiibist, et kaebuse rahuldamine peab isikule tema õiguste kaitsel midagi andma, järeldub, et kaebeõigus halduskohtusse saab olla ainult sellel isikul, kelle õigused on kohtusse pöördumise ajal rikutud. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja poolt ajavahemikust 1988 – 1998 dateeritud tõendid ei kinnita seda, et kaebuse esitaja oli Tallinna Halduskohtusse kaebuse esitamise ajal,
  12. oktoobril
  13. a, Nõlva tn 7 asuvate hoonete omanik. Riigikohtu eeltoodud lahendist saab järeldada, et kaebuse esitaja kaebeõiguse kindlakstegemisel ei oma tähtsust asjaolu, kas kaebuse esitaja oli vaidlustatud haldusaktide andmise ajal või enne seda Nõlva tn. 7 asuvate ehitiste omanik või mitte. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, kas tal oli vaidlustatud haldusaktide andmise ajal või enne seda kohtuvaidlusi ehitiste kuuluvuse üle.
  14. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et halduskohtumenetluses on omandiõiguse tuvastamine põhimõtteliselt võimalik, kuid see saab toimuda ainult konkreetselt piiritletud juhtudel. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasja nr. 3-3-1-50-08 p-s 9 viidanud enda lahendile haldusasjas nr. 3-3-1-39-01, milles Riigikohus leidis, et kui haldusakti õiguspärasuse hindamiseks on vajalik asja omaniku tuvastamine, on halduskohus pädev seda tegema. Haldusasja nr. 3-3-1-39-01 p-s 5 leidis Riigikohus: „Antud asjas leiab kaebaja, et hõivamine rikub tema õigusi, sest ta on hõivatava asja omanik. Kohus peab enne hõivamise õiguspärasuse hindamist tegema kindlaks, kas see väide on tõene. Kui kaebaja on hõivatava ehitise omanik, siis on otsus ka sisuliselt õigusvastane, sest asi, millel on omanik, ei saa olla peremehetu. Kui haldusakti õiguspärasuse hindamiseks on vajalik asja omaniku tuvastamine, on halduskohus pädev seda tegema.“ Erinevalt eeltoodud Riigikohtu menetluses olnud haldusasjadest ei ole käesolevas haldusasjas kaebuse esitaja omandiõiguse tuvastamine vajalik vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse kontrollimiseks, vaid üksnes kaebuse esitaja kaebeõiguse kindlakstegemiseks. Sellises olukorras ei ole kohtul võimalik hakata kaebuse esitaja omandiõigust tuvastama kaudsete tõendite alusel, vaid kohus peab lähtuma seaduses sätestatud 7 omandiõigust kinnitavatest tõenditest. Omandiõigust kinnisasjale tõendab kanne kinnistusraamatus. AÕS § 56 lg 1 järgi kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. AÕS § 45 lg 2 kohaselt, kui kinnistusraamatusse kantud õigus kustutatakse, siis eeldatakse, et õigus on lõppenud. AÕS § 54 lg 1 kohaselt on kinnisasja olulised osad muuhulgas ehitised. AÕS § 53 lg 2 kohaselt ei saa asi ja selle olulised osad olla eri isikute omandis.
  15. Nõlva tn 7 kinnistu omanikuna kanti 05.02.2008 kinnistusraamatusse Eesti Vabariik (toimiku lk. 63), kes oli kinnistusregistri andmete järgi kinnistu omanik ka kaebuse esitaja poolt kaebuse halduskohtusse esitamise ajal ning on seda ka käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Asjaolust, et kaebuse esitajal oli käesolevas haldusasjas kaebuse esitamise ajal pooleli kohtuvaidlus Nõlva tn. 7 ehitistele teenindusmaa määramise ning maa riigi omandisse jätmise üle haldusasjas nr. 3-07-1348, ei saa järeldada vastupidist. Lisaks märgib kohus, et haldusasjas nr. 3-07-1348 vaidlustatud haldusaktidega ei muudetud ehitiste kuuluvust. Nõlva tn 7 asuvad ehitised on kohtu andmetel registreeritud riigivara registris juba 24.11.2005, mil ehitiste valitsejana kanti registrisse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kohus märgib, et eeltoodud toimingu vaidlustamise korral oleks halduskohus saanud toimingu õiguspärasuse hindamise eesmärgil tuvastada ka ehitiste omaniku, võttes arvesse muuhulgas kõiki kaebuse esitaja poolt käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid. Haldusasjas, kus vaidluse põhiesemeks ei ole kaebuse esitaja omandi tuvastamine, vaid kolmandatele isikutele kuuluvate ehitiste juurde maa erastamine, ei ole kaebuse esitaja omandivaidlus põhivaidlusküsimuseks ning kohus saab sellises vaidluses hinnata kaebuse esitaja kaebeõigust vaid kohtusse kaebuse esitamise aja seisuga ning lähtudes seadusega omandiõiguse tõendamiseks ettenähtud tõenditest. Seega, kuivõrd kinnistusregistri andmete järgi on Nõlva tn. 7 kinnisasi ning selle omanikuks on Eesti Vabariik, on Eesti Vabariik ka Nõlva tn 7 asuvate ehitiste omanik. Kohtul ei ole eeltoodust tulenevalt võimalik kaebuse esitaja kaebeõiguse kindlakstegemisel tuvastada vastupidist. Kaebuse esitajal puudus omandiõigus Nõlva tn. 7 ehitistele nii kaebuse esitamise ajal kui ka käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kaebeõiguse tekkimiseks halduskohtumenetluses peab kaebuse esitaja kõigepealt saavutama kinnistusraamatu kannete muutmise ning alles seejärel tekib tal õigus vaidlustada halduskohtus kolmandatele isikutele kuuluvate ehitiste teenindamiseks maa määramist ning sellise maa erastamist. Eeltoodud haldusaktide vaidlustamise ning kaebeõiguse kontrolli kaudu siduvalt sellise omandiõiguse tuvastamine, mis annaks aluse nõuda kinnistusraamatu kande muutmist, halduskohtumenetluses võimalik ei ole. Seega jääb kaebus seoses kaebuse esitaja kaebeõiguse puudumisega rahuldamata.
  16. Kolmas isik AS Infast Oil on esitanud kohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 92

lg 7 kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. AS Infast Oil on tasunud Aavik & Partnerid Advokaadibüroole õigusabi kulude eest käesolevas haldusasjas 11 487 krooni ja 30 senti, mille tasumist tõendab maksekorraldus nr. 2537. Kohus on seisukohal, et õigusabi kandmine käesolevas haldusasjas on tõendatud ning kolmanda isiku taotlus tuleb rahuldada. Tiina Pappel kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.