) § 201 lg 2 p 3 alusel. 27.05.2008.a saabus Tartu Halduskohtusse Helmut Pikmetsa kaebus Lõuna Politseiprefektuuri 28.04.2008.a otsuse tühistamise nõudes. Kaebuse põhjendused ja taotlused 2. Kaebaja leiab, et vastustaja otsus on õigusvastane ja palub kohtul see tühistada. Kaebaja märgib, et talle ei ole teada, millistele andmetele tuginedes vastustaja vaidlustatud otsuse tegi. Otsus sisaldab üksnes väidet - "juhil puudub vastava kategooria juhtimise õigus". Kuigi otsus on sellel põhjusel täielikult motiveerimata ja 1 õigusvastane, on eelnimetatud väide ka väär. Juhtimisõigus antakse isikule tähtajatult. Kaebajale omistati B kategooria juhtimisõigus vähemalt 20 aastat tagasi.
kohaselt on võimalik juhtimisõigus ära võtta kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristusena. Kaebajale teadaolevalt ei ole kohus ega kohtuväline menetleja kaebaja juhtimisõigust ära võtnud. Lisaks juhtimisõiguse äravõtmisele, on võimalik juhtimisõigus kehtetuks tunnistada
Kaebaja märgib, et talle teadaolevalt ei ole tema juhtimisõigust kehtetuks tunnistatud ning talle ei ole teada, et seoses juhtimisõiguse äravõtmisega või kehtetuks tunnistamisega oleks üldse toimivat menetlust. Vastustaja ei ole kontrollinud, kas kaebaja juhtimisõigus on ära võetud või kehtetuks tunnistatud. Eelnimetatud asjaolude ja kaebaja juhtimisest kõrvaldamise aluste kontrollimise toiminguid vaidlustatud otsus ei kajasta, mistõttu on otsus motiveerimata ja õigusvastane. Kaebaja märgib, et juhtimisõiguse peatamise või kehtetuks tunnistamise või lõppemise alusena ei sätesta seadus juhiloal märgitud dokumendi kehtivuse tähtaja möödumist. Samuti ei lõppe juhtimisõigus, kui juhiluba on kadunud, muutunud kasutamiskõlbmatuks või loetamatuks. Kuigi
lg 1 kohaselt peab juhil olema mootorsõiduki juhtimisel kaasas juhiluba, ei sätesta
Nimetatud sätetest keeldu ei tulene. Kaebaja väidet toetab ka
lg 2 p 3, mille kohaselt kõrvaldatakse juht sõiduki juhtimisest, kui tal puudub vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Sama säte peab dokumenti oluliseks ja annab õiguse juht sõiduki juhtimisest kõrvaldada üksnes siis, kui isikul puudub sõiduki kasutamist õigustav dokument.
(§ 201 lg 2) ei sätesta juhi sõidukijuhtimisest kõrvaldamise alusena juhiloa puudumist. Kaebaja märgib, et tema väiteid toetab ka Riigikohtu 13.09.2006.a kohtuasja nr 3-1-1-76-06 seisukohad, milles kohus märgib (p. 5): "Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub siinkohal kassaatoriga, rõhutades, et juhtimisõigust ei saa samastada juhtimisõigust tõendava dokumendi olemasoluga.". Samas lahendis kordab Riigikohus eeltoodud seisukohta ja märgib (punkt 7): "Maakohus tuvastas õigesti, et A. Naggel ei olnud väärteo toimepanemise ajal teadlik tema suhtes juhtimisõiguse peatamisest, kuid asus ekslikult seisukohale, et tema poolt toimepandu - tal ei olnud juhtimisõigust tõendavat dokumenti - on käsitletav mootorsõiduki juhtimise õiguse mitteomamisena. Seetõttu kvalifitseeris maakohus tema käitumise ebaõigesti
Kui juht ei täida
lg 1 sätestatud kohustust, ei pane ta toime mitte
lg 1 sätestatud teo (sõiduki juhtimine juhtimisõiguseta), vaid
Nimetatud asjaolu selgitas Riigikohus ka kohtuasjas nr 3-1-1-76-
Seega käsitleti ka kohtuasjas nr 3-1-1-76-06 juhtimisõigust tõendava dokumendi kehtivust ja selle õiguslikku seost ning tähendust juhtimisõigusega. Riigikohtu lõppjäreldus selles küsimuses oli aga ühene: "Seetõttu kvalifitseeris maakohus tema käitumise ebaõigesti
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
35 ning VTMS § 174 pst 8, leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Harju Maakohtu 20.01.2006.a 2 kohtuotsus A. Naggeli suhtes tuleb tühistada ning teha täiendavalt tõendeid kogumata uus otsus, mis ei raskenda süüdlase olukorda (p8). Kaebaja märgib, et dokumendi enda olemasolu ei saa mõjutada isiku võimeid ja omadusi (oskused ja teadmised sõidukit juhtida), mis annavad õiguse sõidukit juhtida.
lg 2 ei sätesta juhtimisõigust tõendava dokumendi puudumist juhtimisest kõrvaldamise alusena. Kui juhtimisõigus on seotud juhiloa enda kehtivusega, siis
Kui juhtimisõigus on möödunud seoses dokumendi kehtivuse lõppemisega, ei ole õiguspärane väljastada isikule juhiluba, kui viimasel puudub juhtimisõigus. Samas annab seadus võimaluse ka pärast juhiloa kehtivust anda isikule 12 kuu jooksul uus juhiluba. Seega saab eeltoodust teha järelduse, et ka pärast juhiloa kehtivust on isikul juhtimisõigus säilinud ja juhiloa kehtivus ei ole juhtimisõigusega seotud. Vastupidine tähendaks ilmselget õigusvastast olukorda juhtimisõigus antakse isikule (pärast 10 aastast perioodi), kellel õigus puudub seoses 10 aastase tähtaja möödumisega. Vastustajad seovad läbi
lg 1 juhtimisõiguse ja juhiloa kehtivuse ning leiavad, et ka juhtimisõigus antakse isikule 10 aastaseks perioodiks, millele lisandub veel
lg 3 sätestatud 12 kuud, mille jooksul juhtimisõigus vastustaja Politseiameti selgituse kohaselt ei katke ja kaebaja saab kehtetud juhiload vahetada kehtivate vastu liiklusteooria- ja sõidueksamit sooritamata. Olenemata sellest, et kaebaja arvates on eeltoodud väide ekslik ja vastuoluline, peab kaebaja vajalikuks märkida, et ka eeltoodud tõlgenduse puhul ei lõppenud kaebaja juhtimisõiguse tähtaeg (10 aastat + 12 kuud) mitte 04.04.2008.a, vaid see lõppeks alles 04.10.2008, kuna ARK-i 16.09.2005.a otsusega nr 8453 peatati kaebaja juhtimisõigus 6 kuuks, so perioodil 16.09.2005.a kuni 15.03.2006.a. Juhtimisõiguse peatumisel peatus ka juhtimisõiguse tähtaja kulgemine ja (10 aastat + 12 kuud) tähtaja kulgemine lõppeb 04.10.2008. Kuigi
sellist käsitlust ei sätesta, tähendab katkemine üldlevinud tähenduses tähtaja kulgemise alustamist algusest peale. Seega kui tähtaja kulgemine 04.04.2008.a katkes, hakkas tähtaeg (10 aastat +12 kuud) kulgema 05.04.2008.a algusest peale. Juhiluba väljastatakse isikule, kellel on juhtimisõigus ja mitte vastupidi - juhiloa väljastamisest ei teki juhtimisõigust, juhiluba on üksnes juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks. Kaebaja toob näitena analoogilise olukorra kodakondsusega ja isikutunnistusega, kuna selle regulatsioon on sarnane. Põhjendamatu ja ebamõistlik oleks väita, et isikutunnistuses märgitud 5 aastase tähtaja möödumisel isiku kodakondsus lõppeb. Kaebaja märgib, et juhtimisõiguse äravõtmisel ei tühistata, muudeta kehtetuks ega hävitata juhiluba ja juhtimisõiguse taastamisel ei anta välja uut dokumenti, mis kinnitab, et juhiloa kehtivus ei mõjuta juhtimisõigust.
lõigetes 1 kuni 5 on sätestatud, et pädeval asutusel on õigus teatud juhtudel tunnistada juhtimisõigus kehtetuks ja isik, keda see puudutab, on kohustatud juhiloa andma juhtimisõiguse kehtetuks tunnistanud asutusele. Kui seadusandja oleks tahtnud seaduses sätestada vastustaja käsitluse juhtimisõigusest ja juhiloa kehtivusest, tulnuks ka nimetatud säte sõnastada teisiti, st sätestada, et juhiluba tunnistatakse kehtetuks. 3 Väited juhtimisõiguse puudumise kohta on vastuolulised tulenevalt ARK poolt peetavas registris sisalduvatest andmetest. Registri kohaselt on kaebajal juhtimisõigus olemas. Politseiameti seisukohad juhtimisõiguse ja isiku omaduste ning tervisliku seisundi osas palub kaebaja jätta tähelepanuta, kuna kaebajat ei kõrvaldatud juhtimisest
lg 2 p 6 alusel , vaid seda tehti
Samuti palub kaebaja jätta tähelepanuta Lõuna Politseiprefektuuri tõendamata ja väära väite, et kaebaja ei ole läbinud tervisekontrolli. Kuigi tegemist formaalsusega (tervisetõend kehtib 10 aastat), kuna ebareaalne on hinnata isiku tervist tulevikus, on kaebajal tervisekontroll siiski läbitud, mida kinnitab mootorsõidukijuhi tervisetõend nr 3177. Kaebaja on seisukohal, et
169 kinnitatud "Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ja juhiloa vormid" § 19 lg 1 on vastuolus Põhiseadusega, kui need on vaidluse lahendamise seisukohast asjakohased normid ning kui neid tuleb tõlgendada vastustaja poolt esitatud viisil ning palub kohtul need asja lahendamisel jätta kohaldamata. Põhiseaduse §-s 10 sätestatud õiguskindluse põhimõte kaitseb isiku õiguspärast ootust ja usaldust, et isikult ei võeta ära riigi poolt antud õigusi, mida isik on asunud realiseerima. Kaebaja leiab, et vaidlusalused sätted on vastuolus õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega. Vaidlusalused sätted on vastuolus ka PS §-s 13 sätestatud õigusselguse põhimõttega. Kaebaja märgib, et sätte ebaselgus seisneb selles, et
ei sätesta juhtimisõiguse lõppemist 10 aasta möödumisega ega katkemist 11 aasta möödumisega nagu väidab seda vastustaja. Seega on ebaselge, miks peab isik, kellel on juhtimisõigus, tegema kehtiva dokumendi saamiseks veelkord toimingud (sooritama eksamid), mis on aluseks juhtimisõiguse saamiseks ja taastamiseks. Selgus valitseb seaduses osas, mis puudutab juhtimisõiguse äravõtmist ja kehtetuks tunnistamist. Seadus sätestab tingimused, milliste esinemisel on võimalik isikul juhtimisõigus ära võtta (
) või kehtetuks tunnistada (
) ning kuidas toimub sellisel juhul juhtimisõiguse taastamine (
).
ei sätesta, et juhiloa kehtivuse lõppemisel juhtimisõigus lõppeb või katkeb. Ebaselgus väljendub ka selles, et kui pidada õigeks vastustaja tõlgendust juhtimisõiguse kehtimise osas tähtajaga kümme aastat, siis miks väljastatakse 12 kuu jooksul pärast juhtimisõiguse lõppemist juhiluba isikule, kelle juhtimisõigus puudub aga isikule, kelle suhtes on möödunud näiteks 15 kuud aga mitte. Samuti on ebaselge kui juhtimisõigus kehtib 10 aastat, siis mis toimub juhtimisõigusega 12 kuu jooksul pärast 10 aastase tähtaja möödumist ja kuidas ning mis katkeb/lõppeb pärast 12 kuu möödumist. Lisaks eelnimetatud vastuoludele, on vaidlusalused sätted vastuolus ka võrdse kohtlemise põhimõttega, mis tuleneb Põhiseaduse § 12. Kaebaja leiab, et on ebavõrdne kohelda sarnaselt (kohustada sooritama liiklusteooria- ja sõidueksamit) Liikluseeskirjade olulisi rikkujaid (näit joobeseisundis sõidukijuht) ja isikuid, kelle dokumendi kehtivus on lõppenud. Samuti on ebavõrdne kohelda erinevalt isikuid, kes vahetavad juhiloa 12 kuu jooksul pärast juhiloa kehtivuse lõppemist nende isikutega, kes teevad seda näiteks 13 kuu möödudes. Oleks meelevaldne väita, et juhtimiseks vajalikud teadmised ja oskused kaovad isikul mõne nädalaga olukorras, kus ta on neid kasutanud ja täiendanud igapäevaselt aastaid (kaebaja puhul üle 20 aasta). Samuti on 4 eelnimetatud säte ebaproportsionaalne. Eeltoodust tulenevalt on vaidlusalused sätted vastuolus õigusloome võrdsuse põhimõttega. Kuigi Tartu Ringkonnakohus on käesolevas asjas esialgse õiguskaitse taotluse jätnud rahuldamata, palub kaebaja kohtul veelkord esialgse õiguskaitse taotlus lahendada kohtuotsuse tegemisel arvestades ka kaebaja poolt esitatud täiendavaid põhjendusi. Kaebaja märgib, et kuni Tartu Ringkonnakohtu 27.06.2008.a määruse tegemiseni ei tuginenud kaebaja enda kaebuses juhtimisõiguse peatumise argumendile, mistõttu ei saanud ringkonnakohus kaebuse rahuldamise perspektiivi sellest aspektist hinnata. Leides, et esialgne õiguskaitse takistab Politseiametil ja tema kohalikel asutustel oma kohustusi täita ja kaebaja suhtes väärteomenetlust alustada, kuna politsei peab iga väärteo avastamisel väärteomenetluse algatama, on ringkonnakohtu arvates esialgse õiguskaitse kohaldamine välistatud. Kaebaja leiab, et ringkonnakohus on lasknud ennast Politseiameti oletustest kaebaja juhtimisõiguse kehtivuse osas eksitada. Vaidluse põhiküsimuseks ongi asjaolu, kas kaebajal on juhtimisõigus või see on lõppenud. Olenemata sellest, et Politseiamet leiab, et kaebajal juhtimisõigus puudub, ei saa nimetatud seisukoht olla esialgse õiguskaitse küsimuse lahendamisel asjakohane. Esialgse õiguskaitse taotluse - kas lubada kohtumenetluse ajal kaebajal sõidukit juhtida või mitte - menetlemisel tuleb kohtul lahendada teisi küsimusi. Kui kohus peab esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjendatuks, st lubab kaebajal kohtumenetluse ajal sõidukit juhtida, siis ei teki ka Politseiametil ja tema kohalikel asutustel kohtumääruse alusel kohustust kaebajat sõiduki juhtimisest (vaidlusaluses küsimuses) kõrvaldada. Politseiameti poolt esitatud käsitluse kohaselt kaotaks esialgse õiguskaitse kohaldamine mõtte, kuna juba olemuslikult on halduskohtumenetluses avalikõiguslikke ülesandeid täitev isik positsioonil, et temal on õigus ja et kaebaja nõuded on põhjendamatud või et kaebaja tegevus on vastuolus õigusnormidega. Kaebaja seisukoht on aga risti vastupidine. Esialgse õiguskaitse peamine eesmärk ongi anda (esialgne) õigus kuni kohtuotsuse jõustumiseni kaebajale. Seejuures ei ole oluline, et kohus võib kaebuse jätta rahuldamata, andes õiguse avalik-õiguslikke ülesandeid täitevale isikule ning tagantjärgi vaadates oli kaebaja tegevus esialgse õiguskaitse kohaldamisel kohtumenetluse ajal "õigusvastane". Kaebaja arvates ei ole ringkonnakohus arvestanud Riigikohtu praktikaga. Riigikohus on korduvalt selgitanud haldusakti täitmise peatamisega seonduvat. Riigikohtu seisukohad on ka käesolevas asjas kohaldatavad. Kohtuasjas nr 3-3-1-57-01 on Riigikohus märkinud, et maksu määramise ettekirjutuse täitmise peatamata jätmiseks puudub tavaliselt konkreetne avalik huvi, sest õiguspärase ettekirjutuse täitmise peatamise korral lükkuks maksu maksmine vaid edasi. Samas ei pea ega saa maksuhaldur maksuotsuse või mõne teise maksuhalduri õiguspärase korralduse peatamisel kohtu poolt algatada kaebaja suhtes väärteomenetluse MKS § 153 1,2 ja § 154 tunnustel. Kohtuasjades nr 3-3-1-85-04 ja 3-3-1-11-05 on Riigikohus pidanud võimalikuks peatada esialgse õiguskaitse korras juhtimisõiguse peatamise otsused ka nende isikute suhtes, kes on toime pannud Liiklusseaduses sätestatud väärteod, mille alusel peatatakse isikul juhtimisõigus ja seda olukorras, kus väärteootsus on jõustunud, st isiku õigusrikkumine (mis on aluseks juhtimisõiguse äravõtmiseks/peatamiseks) on tuvastatud. Tulenevalt Ringkonnakohtu 10.07.2008.a määruse loogikast eksisteerisid kohtuasjades 3-3-1-85-04 ja 3-3-1-11-05 asjaolud ja alused (jõustunud väärteootsused 5 ja materiaalõiguse norm, mille alusel peatatakse juhtimisõigus), mis välistaksid kaebuse rahuldamise, kuid Riigikohus leidis, et ikkagi on mõistlik ja otstarbekas juhtimisõiguse peatamise otsuse täitmine peatada esialgse õiguskaitse korras. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et käesolevas asjas ei ole kaebaja õiguste piiramise aluseks võimalik õigusrikkumine, mis oleks aluseks isiku juhtimisest kõrvaldamisele (st isik on pannud liikluses toime sedavõrd ohtliku teo, mis tingib isiku karistamise liiklusest kõrvaldamise näol nagu see toimus kohtuasjades nr 3-3-1-85-04 ja 3-3-1-1105), vaid kordades leebem olukord - kaebajale väljastatud juhiloa kehtivuse tähtaeg on möödunud ning vaidlus käib selle üle, kas see mõjutab ka juhtimisõiguse kehtivust. Kuigi antud juhul ei ole tegemist kaebaja juhtimisõiguse peatamisega/äravõtmisega, on ka eelnimetatud kohtuasjade seisukohad kohaldatavad. Lisaks eeltoodule peab kaebaja vajalikuks märkida, et kohtuasjas nr 3-3-1-85-04 märkis Riigikohus (p 21), et esialgse õiguskaitsevahendi kohaldamata jätmiseks peavad olema väga kaalukad põhjused. Kaebaja leiab, et selliseks (väga kaalukaks) põhjuseks ei saa olla võimalus kaebajal sooritada eksamid nagu leiab ringkonnakohus. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-55-06 märkinud, et kohaldatav õiguskaitsevahend ei tohi legaliseerida ilmselgelt õigusvastast olukorda. Antud vaidluse kontekstis oleks sellise olukorraga tegemist siis, kui kaebajale ei ole juhtimisõigust kunagi omistatud. Enamgi veel, ARK-i registri andmetel on kaebajal juhtimisõigus olemas. Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud, kui peatamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha; samuti kui peatamata jätmine loob kaebaja jaoks olukorra, kus tema õigused saavad pöördumatult kahjustatud või toob kaasa selliseid tagajärgi, mille kõrvaldamine peale asja lahendamist ei ole võimalik (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-39-96 ja nr 3-3-1-8-00). Sõiduki juhtimine ja liikluses osalemine on õigus, mida kaebaja soovib kasutada, sh kohtumenetluse ajal. Kaebaja kõrvaldamine kohtumenetluse ajaks liiklusest loob kaebaja jaoks olukorra, kus tema õigused saavad pöördumatult kahjustatud ja kohtuotsuse täitmine ei ole samuti võimalik, kuna kaebaja ei saa enda õigusi tagantjärgi realiseerida. Ka kahju hüvitamine ei kõrvaldaks kaebajale tagajärgi, kuna sõiduki juhtimine ja liikluses osalemine on kaebajale perekondlikel ja tööalastel põhjustel olulise tähtsusega. Samuti omab tähendust asjaolu, et kaebaja soovib õigust osaleda liikluses ise realiseerida. Positiivse kohtuotsuse tegemisel ei ole võimalik "kella tagasi keerata" ja võimaldada kaebajal sõidukit juhtida kogu selle aja, millal tal oli selleks õigus. Tegemist on kaebaja õiguste pöördumatu rikkumisega. Kaebaja arvates ei ole kohane ja õiguslikult põhjendatud ringkonnakohtu väide, et kaebaja õigused ei ole pöördumatult kahjustatud, kuna kaebajal on võimalus taotleda uusi juhilubasid teostades enne seda seaduses ettenähtud toimingud. Selle soovituse järgmisel tunnistaks kaebaja, et tal puudus juhtimisõigus ja esitatud kaebus muutuks ainetuks. Lisaks eeltoodule peab kaebaja vajalikuks märkida, et kaebaja on palunud kohtul jätta kohaldamata Politseiameti poolt osundatud
lg 3 selle vastuolu tõttu Põhiseadusega, kui kohus leiab, et nimetatud normi tuleb asja lahendamisel kohaldada. 6 Kaebaja arvates oleks põhjendamatu sõiduki juhtimisest asja lahendamise ajaks loobuda, kuna kaebajal on vajalik seoses tööülesannete täitmisega (kaebaja peab seoses õigusabi osutamisega viibima väga sageli erinevates kohtutes väljaspool elukohta) sõidukit kasutada. Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse taotlust ka asjaoluga, et tema peres on neli last, keda on vaja kooli, lasteaeda ja huviringidesse transportida. Kaebaja lapsed ei käi elukohajärgses koolis (Viimsis), vaid Tallinna kesklinnas. Arvestades ülaltoodut ning juhindudes Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 12 l lg 3 p 3, § 25 lg 9,§ 26 lg l p l ja 2, § 92 lg l palub kaebuse esitaja kohtuotsuse tegemisel peatada esialgse õiguskaitse korras Lõuna Politseiprefektuuri 28.04.2008.a otsuse kehtivus kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni; kohtuotsuse tegemisel keelata esialgse õiguskaitse korras Politseiametil ja tema allasutustel toimingud ja otsused, mis on suunatud kaebaja kõrvaldamisele sõiduki juhtimisest
kui kaebaja juhtimisõigus on ära võetud kohtu või kohtuvälise menetleja poolt pärast 28.04.2008 või kui kaebaja juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud juhtimisõiguse andja poolt pärast 28.04.2008.a); jätta kohaldamata
lg 3 ja MKM 29.07.2004.a määruse nr 169 § 19 lg 1, kui käesoleva vaidluse tähenduses on tegemist asjakohaste normidega. Vastustajate seisukohad 4. Vastustaja Lõuna Politseiprefektuur ei nõustu kaebuse esitaja poolt Tartu Halduskohtule esitatud kaebusega.
lg l kohaselt juhtimisõigust tõendav dokument on kehtiv juhiluba või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Juhiluba kehtib kümme aastat, kui seadus ei näe ette lühemat aega. Kaebajale väljaantud juhiluba EE200861 kehtis 04.04.2007.a. Enne juhiloa vahetamist tuleb mootorsõidukijuhil läbida tervisekontroll. Kontrollitakse, kas juhi tervislik seisund vastab kehtestatud nõuetele. H. Pikmets tervisekontrolli läbinud ei ole. Kui isik ei ole vahetanud juhiluba 12 kuu jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates, saab ta juhtimisõiguse taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami. Antud juhul määratleb
Kohtuväline menetleja on seisukohal, et seaduse järgi H. Pikmetsal juhtimisõigus käesoleval ajal puudub ning sellepärast koostati juhile
5. Vastustaja Politseiamet leiab, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. Politseiamet leiab, et kaebaja on ekslikult asunud seisukohale nagu kohtuvälise menetleja otsus sisaldab üksnes väidet – „juhil puudub vastava kategooria juhtimise õigus“ ning otsus on motiveerimata ja õigusvastane. Kaebaja on tuginenud
§-dele 42 ja 43, kuid on jätnud tähelepanuta
– juhtimisõiguse taastamine.
lõigetes 1 ja 2 sätestatakse juhtimisõiguse 7 taastamise tingimused juhtumitel, kus isikult on juhtimisõigus ära võetud, ning lõikes 3 – kui isik ei ole vahetanud juhiluba 12 kuu jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates, saab ta juhtimisõiguse taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami. Politseiamet on seisukohal, et kaebaja on liiklusseadust tõlgendanud vääralt, juhtimisõigus antakse isikule küll tähtajatult, kuid seadusandja on sidunud juhtimisõiguse juhiloaga.
Tähtajalise juhiloa eesmärgiks on tagada liiklusohutus perioodilise tervisekontrolliga ning juhiloa vahetamiseks on isikule antud mõistlik aeg – 12 kuud. Seega kui juhiluba ei ole vahetatud 12 kuu jooksul kehtivuse tähtaja möödumisest, on juhtimisõigus katkenud ning tuleb taastada seaduses ettenähtud viisil. Kaebaja väide, et dokumendi (juhiloa) olemasolu ei saa mõjutada isiku võimeid ja omadusi, on küll õige, kuid tähtajalise juhiloa andmise eesmärgiks on isiku teatud võimete (nt nägemine, kuulmine) ja omaduste (nt vaimne tervis) kontrollimine. Juhtimisõiguse omamiseks vajalike võimete või omaduste vähenemise või muutumise korral juhiloa kehtivuse lõppemisel uut juhiluba ei väljastata. Seega oli Lõuna Politseiprefektuuril õigus kõrvaldada kaebaja sõiduki juhtimiselt
Eeltoodust tulenevalt on Politseiametil ja tema kohalikel asutustel seadusest tulenev kohustus ka edaspidi kõrvaldada H. Pikmets sõiduki juhtimiselt
lg 2 punkti 3 alusel, kuna nimetatud isik, juhtides sõidukit, paneb toime
lõikes 1 sätestatud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. Kohtu põhjendused ja otsus
lõige 1 sätestab, et juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus ja muud dokumendid, kui seda nõuab seadus. Seega sätestab
lõige 1 üheselt, et õigust juhtida mootorsõidukit saab tõendada ainult kehtiva juhiloaga. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 38 lõige 1 sätestab, et haldusorganil on õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 238 lõikes 2 on sätestatud põhimõte, et kui seadusest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Kohus on seisukohal, et tulenevalt
lõike 1 ja HMS § 38 lõike 1 koosmõjust ei võinud vastustaja kaebaja juhtimisõiguse olemasolu või puudumise tõendamiseks kasutada muud tõendit kui juhiluba. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väidetega, et kuigi
lg 1 kohaselt peab juhil olema mootorsõiduki juhtimisel kaasas juhiluba, ei sätesta
Nimetatud sätetest kaebaja arvates keeldu ei tulene. Selline kaebaja poolne tõlgendus on väär.
lg 1 paneb mootorsõiduki juhile kohustuse – juhtimisel peab olema kaasas juhiluba – ning kui juhil puudub juhtimisel juhiluba, siis on ta liiklusnõudeid rikkunud ja vastutab
alusel.
lõike 2 punkt 3 sätestab, et juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui tal puudub vastava kategooria sõiduki või trammi juhtimisõigus või vastava sõiduki kasutamist õigustav dokument. Seega vajab vastust küsimus kas kaebajal puudus 28.04.2008. a juhtimisõigus?
lõike 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Juhtimisõigus antakse Eesti kodanikule, kelle alaline elukoht on Eestis, ja elamisloa alusel Eestis viibivale välismaalasele, kui nende vanus ja terviseseisund vastavad kehtivatele nõuetele ja kui nad on saanud vastava ettevalmistuse ning edukalt sooritanud nõutavad liiklusteooria- ja sõidueksami (
lg 1).
kohaselt on võimalik juhtimisõigus ära võtta kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristusena. Juhtimisõigus on võimalik ka kehtetuks tunnistada
alusel.
§-s 44 on sätestatud juhtimisõiguse taastamise tingimused. Kehtiv juhiluba või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument on juhtimisõigust tõendav dokument (
Seega juhiluba üksnes tõendab 9 juhtimisõigust, mitte ei tekita seda. Juhiloa kehtivus ei ole vahetult seotud juhtimisõiguse olemasoluga. Kindlasti ei mõjuta dokument isiku võimeid ja omadusi, s.h sõiduki juhtimiseks vajalikke oskusi ja teadmisi. Liiklusseadusest erinev regulatsioon on näiteks relvaseaduses. Relvaseaduse § 34 lõige 2 sätestab, et füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Juhiluba kehtib kümme aastat, kui seadus ei näe ette lühemat aega (
Kaebajale väljaantud juhiluba EE200861 kehtis kuni 04.04.2007. a.
lg 3 järgi saab isik, kui ta ei ole vahetanud juhiluba 12 kuu jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates, juhtimisõiguse taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami. Kuna kaebajal puudus kehtiv juhiluba, siis on vastustaja õigesti tuvastanud, et kaebajal puudus 28.04.2008.a vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Lõuna Politseiprefektuuri 28.04.2008. a otsuse (tl 8) näol on tegemist haldusaktiga HMS § 51 lõike 1 tähenduses. Otsus on antud haldusorgani – Lõuna Politseiprefektuur on täidesaatva riigivõimu asutus – poolt haldusülesannete täitmisel.
lg 1 kohaselt teostavad liiklusjärelevalvet politseiametnikud, abipolitseinikud ja piirivalveametnikud nendele seadusega antud volituste piires. Otsusega kõrvaldati kaebaja B-kategooria sõiduki juhtimiselt
Vastustaja on otsuse teinud õigel õiguslikul alusel ja kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kaebajal ei olnud õigust 28.04.
lõige 3 ja MKM 29.07.2004.a määruse nr 169 § 19 lõige 1 ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjassepuutuvad õigustloovad aktid, sest vastustajate pädevusse ei kuulu liiklusteooria- ja sõidueksamite vastuvõtmine. Vaidlusaluse otsusega on kaebaja juhtimisõigus peatatud kuni juhtimise õiguse saamiseni, teda ei ole kohustatud eksameid sooritama. Juhi eksamineerimist korraldab ja eksamitulemusi hindab Eesti Riiklik Autoregistrikeskus. Kohtute infosüsteemi kohaselt on Tallinna Halduskohtu menetluses kaebaja ja ARK-i vaheline vaidlus (haldusasi nr 3-08-1142)
Riigikohus on kohtuasjas nr III-3/1-9/94 osundanud, et Põhiseaduse § 15 lõike 1 teises lauses sätestatud õiguse kasutamise üheks tingimuseks on see, et seadus, mille põhiseadusevastaseks tunnistamist nõutakse, peab olema asjassepuutuv. Asjassepuutuvaks seaduseks on 10 üksnes seadus, mis on määratud reguleerima antud suhet. Kuna käesolevas asjas on asjassepuutuvaks seaduseks
lõike 2 punkt 3, mitte
Selge on aga see, et
lõikes 3 sätestatud piirang kaitseb avalikku huvi, milleks on liiklusohutus, sellega, et isikud, kes teatud aja jooksul juhtimisõigust pole kasutanud, ei saaks juhtida mootorsõidukit enne, kui nende teadmiste ja kogemuste säilimist on kontrollitud. Seadusandja eeldus, et üldreeglina ei juhi isik sõidukit juhtimisõigust tõendava dokumendita, pole meelevaldne. Ka juhtimisõiguse andmisel juhiloa esmakordsel väljastamisel kontrollitakse taotleja oskusi põhjalikult. Seega ei ole määrav väide, et kaebaja on juhiloa kehtivuse lõppemise perioodil sõidukit igapäevaselt juhtinud. Kõrgemate astmete kohtute seisukohad seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel on esimese astme kohtule kohustuslikud. Tartu Ringkonnakohus on 27.06.2008.a kohtumääruses (tl 71-72) kontrollinud esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatust esimese astme kohtu poolt ja tühistanud halduskohtu 27.05.2008.a määruse (tl 12-14). Kaebaja poolt ei ole uues esialgse õiguskaitse taotluses välja toodud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on välistatud avalikust huvist (liiklusohutus) lähtuvalt. 8. HKMS § 92 lõike 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Ka vastustajate menetluskulud jäävad vastustajate kanda, kuna enne kohtuvaidlusi ei esitatud kohtukulude nimekirju ja kuludokumente (HKMS § 93 lõige 1). Roby Koik Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.