lg 5 kohaselt, kui kehtestatav detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab kohalik omavalitsus vastavad muudatused üldplaneeringusse ning kehtestab detailplaneeringu. Antud juhul ei ole enne detailplaneeringu kehtestamist viidud sisse muudatusi üldplaneeringusse. Kaebaja põhiväited seisnevad selles, et tema hinnangul on detailplaneeringu kehtestamise otsus õigusvastane, kuna see pole motiveeritud, on tehtud menetlus- ja vorminõuete rikkumisega, detailplaneeringu kehtestamisel ei hinnatud keskkonnamõju ja enne detailplaneeringu kehtestamist ei viidud sisse muudatusi üldplaneeringusse. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista kaebuse esitaja menetluskulud: tasutud õigusabi 18880 krooni (16 tundi) ja tasutud riigilõiv 80 krooni, kokku 18960 krooni (tulundusühistu ARBITA 02.03.2009.a arve nr 16JUR ja kassa sissetuleku order nr 14 arve nr 16JUR tasumise kohta ). Vastustaja Narva-Jõesuu Linnavolikogu ja kolmas isik Sotsiaalministeerium leidsid, et kaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Kogu nimetatud detailplaneeringu menetlemine sh ka kehtestamine on läbi viidud kooskõlas kehtivate seaduste ja teiste õigusaktidega, kõik vajalikud kooskõlastused ja nõusolekud on olemas. Kolmas isik märgib veel, et üldnormi kohaselt vastavalt
Erinorm nimetatust on sätestatud aga § 9 lõikes 7, mille kohaselt võib detailplaneering sisaldada põhjendatud vajaduse korral kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid.
lõige 5 sätestab, et juhul kui kehtestatav detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab kohalik omavalitsus vastavad muudatused üldplaneeringusse ning kehtestab detailplaneeringu. Nimetatud sätet ei ole aga võimalik tõlgendada ainult sedasi, et enne peaks olema muudatus tehtud üldplaneeringus, misjärel alles oleks võimalik detailplaneeringu kehtestamine. Vaadeldes nimetatud sätete koosmõju saabki väita, et nii § 9 lõike 7 võimalus kui ka § 24 lõikes 5 sätestatud maavanema heakskiit nimetatud muudatusele on piisav detailplaneeringu kehtestamiseks sõltumata sellest, millisel hetkel reaalselt üldplaneeringusse muudatused sisse kantakse. Seega jääb siinkohal kolmandale isikule arusaamatuks, millele tuginedes väidab kaebuse esitaja, et eelnema peaks kindlasti üldplaneeringu muudatus. Kuskil ei ole öeldud nimetatud sättes, mis järjekorras nimetatud asjad peaksid olema tehtud. Nimetatud toimingute selguse huvides on uues
eelnõus, mis on 15.01.2009 Riigikogu menetlusse võetud tehtud järgmine täpsustus: „
Kuna kaebuse esitaja poolne tõlgendus kõnealuse paragrahvi osas ei ole leidnud tuge ka Riigikohtu poolt, palub kolmas isik jätta nimetatud argument haldusakti võimaliku tühistamise alusena tähelepanuta. Kolmas isik on seisukohal, et vastavalt HMS § 58 ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist vaid asjaolul, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või see ei vasta vorminõuetele kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Hoolimata asjaolust, et planeerimismenetluses peab riik kuulama kodanikku maksimaalselt ning motiveerima oma otsuseid, ei saa olla võimalik kodaniku poolne alusetu planeeringu kehtestamise pidurdamine, vaid subjektiivse asjaolu tõttu, et talle ei meeldi oma naabruses konkreetse ehitise püstitamine. Kolmas isik on kirjeldanud nimetatud detailplaneeringu kehtestamise vajaduse eelnevalt ning palub kohtul sisulise otsuse langetamisel kaaluda avalikku huvi ning ühtlasi HMS § 58 sätestatud printsiipi asja sisulise otsuse mõjutamise osas. Tuginedes HKMS § 26 lõike 1 punktile 6 paluvad vastustaja ja kolmas isik jätta kaebus rahuldamata ning Narva-Jõesuu Linnavolikogu 30.07.2008.a otsus nr 171 jõusse. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja leiab, et detailplaneeringu kehtestamise otsus ei ole nõuetekohaselt motiveeritud ning selline vormiviga võis mõjutada asja otsustamist. Käesoleva vaidluse esemeks on detailplaneeringu kehtestamise otsus. Planeerimismenetluse üheks eesmärgiks on muuhulgas planeeringuga seotud erimeelsuste lahendamine ning erinevate isikute huve ja avalikku huvi arvestava tasakaalustatud lahenduse saavutamine. Planeerimismenetluse erinevate etappide käigus on puudutatud isikutele ja avalikkusele ette nähtud võimalused oma seisukohtade väljendamiseks ning planeeringu menetlejale on pandud kohustus nende arvesse võtmist kaaluda. Detailplaneeringute kontrollimisel on kohtul piiratud otsustusruum, kuid kohus saab hinnata seda, kas kohalik omavalitsus kasutas oma diskretsiooniõigust nõuetekohaselt ning kaalus esitatud ettepanekute mittearvestamisel osapoolte põhjendatud huve ning kas kohalik omavalitsus oli kogunud kaalumiseks piisavat informatsiooni.
lg 2 p 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades ja alevites uute hoonete ehitusprojekti koostamiseks ja püstitamiseks. Planeerimismenetluses teostab vastavalt
lg 3 p 2 üldplaneeringu ning detailplaneeringute vastavuse üle järelevalvet maavanem. Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga eeldab maavanema sellekohast nõusolekut. Kohtus ei ole vaidlustatud haldusakti õiguspärasust ebapiisava põhjendamise tõttu võimalik kontrollida. Halduskohus märgib, et vaidlusaluses haldusaktis puuduvad igasugused detailplaneeringu kehtestamise motiivid ega ole viidatud ka dokumentidele, kus sellised põhjendused võiksid sisalduda. Motiveerimata kaalutlusotsuse puhul kerkib üles kahtlus, et otsus on tegelikult läbi kaalumata. Planeeringu menetlemise käigus esitati arvukalt vastuväiteid, mis osundavad erinevate huvide tasakaalustamise ja planeeringu kehtestamisel selle erilise põhjendamise vajadusele. Kaebaja leiab ka, et detailplaneering ei ole kooskõlas üldplaneeringuga. Vastustaja ja kolmas isik Sotsiaalministeerium sellega ei nõustu, vaidlustatud planeeringut menetleti selliselt, et see muudab üldplaneeringut ja üldplaneeringus tuleb muuta maa-ala sihtotstarvet. 3 3-08-1838 Halduskohus märgib, et üldplaneeringus ettenähtud väikeelamumaale on detailplaneeringuga kavandatud transpordimaa (kavandatakse Hirve tänava ehitamist) ja sotsiaalmaa (kahe lastekodu peremaja ehitamist). Planeeringuga on kavandatud ka koridorid tehnovõrkude väljaehitamiseks. Maa sihtotstarve nähtub detailplaneeringu joonistelt üheselt. Vastustaja ja kolmas isik leidsid, et kohalikul omavalitsusel on kaalutlusõigus, kas üldplaneeringuga vastuolus olevat detailplaneeringut muuta kohe detailplaneeringu kehtestamisel või hiljem uue üldplaneeringu kehtestamisel. Halduskohus selle seisukohaga ei nõustu.
lg 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid.
lg 5 kohaselt kui kehtestatav detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab kohalik omavalitsus vastavad muudatused üldplaneeringusse ning kehtestab detailplaneeringu. Üldplaneeringusse muudatuste sisse viimata jätmine oleks vastuolus nii
Küll aga ei ole kohtu arvates nõutav näiteks üldplaneeringu joonise muutmine enne detailplaneeringu kehtestamist. Üldplaneeringu jooniste muutmine enne detailplaneeringu kehtestamist tooks kaasa vajaduse jooniste muutmiseks ka siis, kui volikogu detailplaneeringut ei kehtesta, mis ei oleks kooskõlas halduse efektiivsuse põhimõttega. Ka juhul, kui asuda seisukohale, et üldplaneeringusse oleks muudatused tulnud kanda enne detailplaneeringu kehtestamist, oleks sinna muudatuste kandmata jätmine hinnatav sellise menetlusveana, mis ei mõjutanud asja otsustamist, ning seetõttu puuduks alus detailplaneeringu tühistamiseks tulenevalt HMS §-st 58. Üldplaneeringusse muudatuste kandmiseks ei ole planeerimisseaduse kohaselt vajalik täiendavate haldusaktide kehtestamine ega haldusmenetluse läbiviimine. Üldplaneeringusse muudatuste kandmist detailplaneeringu ettepanekust tulenevalt ei saa samastada üldplaneeringu muutmisena eraldi detailplaneeringust. Halduskohus peab vajalikuks märkida, et igal juhul on detailplaneeringu kehtestamisel nõutav haldusaktis ettepaneku tegemine üldplaneeringu muutmiseks. Vaidlusaluses küsimuses on Ida-Viru maavanem Riho Breivel teostanud järelevalvet ning oma 04.07.2008.a kirjas nr 1.2-38/2473 on ta andnud planeeringule heakskiidu k.a üldplaneeringu muutmiseks detailplaneeringuga ja tagastanud detailplaneeringu kohalikule omavalitsusele planeeringu kehtestamise otsustamiseks. Narva-Jõesuu linnavolikogu 30.07.2008.a otsusega nr 171 kehtestati detailplaneering
Olukorras, kus detailplaneering muudab üldplaneeringuga määratud maa kasutamise sihtotstarvet ja ettepanekut üldplaneeringu muutmiseks vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamise otsuses tehtud ei ole, on kohtu arvates planeeringu kehtestamisel ebaõigesti kohaldatud kaalutlusõigust. Üldplaneering fikseerib maa-ala juhtfunktsiooni. Maakatastriseaduse § 18 lg 2 kohaselt määrab detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel.
lg 7 kohaselt on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel. Samas võib
lg 7 kohaselt detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Eelnimetatud sätetest tuleneb ühelt poolt nõue järgida üldplaneeringu lahendusi ning teiselt poolt ka võimalus teha detailplaneeringu alusel muudatusi üldplaneeringusse. Sellisel juhul peab detailplaneering aga 4 3-08-1838 sisaldama üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Planeerimismenetluses teostab vastavalt
lg 3 p-le 2 üldplaneeringu ning detailplaneeringute vastavuse üle järelevalvet maavanem. Juhul, kui detailplaneeringu kehtestamine eeldab üldplaneeringu muutmist, on maavanema järelevalve teostamine kohustuslik. Maavanem saab ka
lg 2 p 3 alusel anda nõusoleku liigilt üldisema planeeringu muutmiseks temale esitatud vastavat ettepanekut sisaldava planeeringu kehtestamisel.
lg 5 kohaselt teeb kohalik omavalitsus vastavad muudatused üldplaneeringus ja kehtestab detailplaneeringu juhul, kui kehtestatav detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud. Vastavalt KOKS § 22 lg 1 p-le 33 kuulub sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve on kohustuslik, kohaliku omavalitsuse volikogu pädevusse. Diskretsiooniviga seisneb selles, et akti andnud organ ei ole teinud
lg 5 sätestatud muudatust üldplaneeringusse ning kehtestatud detailplaneering ei sisalda ka üldplaneeringu muutmise ettepanekut, kusjuures maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud. Seega jättis Narva–Jõesuu Linnavolikogu teostamata kaalutlusõiguse, kas ja millisel põhjusel üldplaneeringut muuta. Sellele osundab ka vastustaja seisukoht, et üldplaneeringut ei muudetud enne detailplaneeringu otsuse kehtestamist. Kaalutlusviga ei saa kõrvaldada kaalutluste tegemine maavanema poolt või maavanema seisukoht küsimuses, kas detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas, samuti linnavalitsuse poolt planeeringu menetlemise kestel väljendatud arusaam, et vajalik on üldplaneeringu muutmine. Kaalutlusõigus on detailplaneeringu kehtestamisel antud NarvaJõesuu Linnavolikogule. Kohtu arvates ei ole vaidlustatud otsuses esitatud põhjendusi kaebaja vastuväidete arvestamata jätmise kohta, miks linn ei teinud enne detailplaneeringu kehtestamist muudatusi üldplaneeringusse. Halduskohus leiab, et vaidlustatud otsus on õigusvastane. Kohus ei saa asja lahendamisel asuda haldusorgani asemele ja teostada ise kaalutlusõigust, mis on linnavolikogule planeeringu kehtestamisel antud. Riigikohtu Halduskohtukolleegium on 09.06.2004.a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-28-04 leidnud, et
lg 1 kohaldamisel ei lasu kohtutel kohustust tuvastada, kas planeeringu kehtestamisega on rikutud isiku subjektiivseid õigusi või õigusvastaselt piiratud tema vabadusi. Halduskohus möönab, et seoses planeeringu tühistamisega ei saavuta kaebaja ehitusloa mitteväljastamist, kuna see on juba Sotsiaalministeeriumile välja antud ning seda ei ole tähtaegselt vaidlustatud. Halduskohus peab vajalikuks märkida, et kaebajale anti võimalus aktiivselt osaleda detailplaneeringu menetluses, kaasa rääkida aruteludel, esitada omapoolseid ettepanekuid, arvamusi, vastuväiteid jms. Seega on planeeringu avalikkuse nõue täidetud. Kaebaja suhtes haldusmenetlusnormide rikkumist ei esine. Ka ei vajanud kehtestatud detailplaneering keskkonnamõju hindamist. Kaebuse rahuldamata jätmist ei õigusta ülekaalukas avalik või kolmanda isiku huvi. Detailplaneeringu õiguspärasus ja õigusvastase haldusakti tühistamine on avalikes huvides, kuna vaidlusalune otsus ei sisalda ettepaneku tegemist üldplaneeringu muutmiseks. 5 3-08-1838 Kaebaja palub vastustajalt välja mõista kaebuse esitaja menetluskulud: tasutud õigusabi 18880 krooni ja tasutud riigilõiv 80 krooni, kokku 18960 krooni (tulundusühistu ARBITA 02.03.2009.a arve nr 16JUR ja kassa sissetuleku order nr 14 arve nr 16JUR tasumise kohta ). Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-28-01 märkinud, et juhul, kui isik on poolena halduskohtumenetluses kandnud kohtukulusid ja kohtuotsus tehakse tema kasuks, siis on tal õigus kohtukulude hüvitamisele. Hinnates kuni 14.06.2006 kehtinud HKMS § 87 lg 2, mis sätestas, et kohus võib asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured, on Riigikohus lahendis nr 3-3-11-06 märkinud järgmist: "Kolleegium nõustub halduskohtu ja ringkonnakohtuga, et HKMS § 87 lg 2 annab kohtule mitte ainult õiguse jätta täies ulatuses välja mõistmata kantud õigusabikulusid täies ulatuses, kui need on põhjendamatult suured. See säte annab võimaluse jätta kantud kohtukulud üldse välja mõistmata, kui kohtukulud on põhjendamatud. See, kas kohtukulud on põhjendamatud, sõltub konkreetse kaasuse asjaoludest. /…/ Kolleegium nõustub halduskohtuga, et kohtukulude jagamisel tuleb muuhulgas võtta arvesse ka seda, miks haldusorgan andis õigusvastaseks osutunud haldusakti, ja kui õigusvastase haldusakti andmise tingis kaebaja käitumine, siis võib kohus sõltuvalt asjaoludest vähendada kaebajale väljamõistetavaid õigusabikulusid või jätta need HKMS § 87 lg 2 alusel üldse välja mõistmata." Lahendis nr 3-3-1-49-05 on Riigikohus märkinud, et õigusabikulude suurus haldusasjas peab olema põhjendatud sisuliselt. Hinnates A.K poolt nõutud õigusabikulude suurust HKMS § 93 lg 5 alusel peab kohus, arvestades kaebuse koostaja põhjendatud vajadust enne kaebuse esitamist tutvuda linnavolikogu otsuse nr 171 aluseks olevate materjalidega ning halduskohtule esitatud kaebuse ja arvamuste sisu ja mahtu koos kaebuse esitamise tähtaja küsimuse lahendamisega vajalikeks ja põhjendatud kuludeks 16 tunni asemel 3 tundi. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus A.K poolt kohtus kantud vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks (õigusabikuludeks) 18880 krooni asemel 3540 ( 3X 1180 krooni /h) krooni, millele lisandub riigilõiv 80 krooni. Kuna kulud kandis kaebuse esitaja, tuleb summa 3620 krooni välja mõista A.K`le. Muus osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ülle Polluks Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.