ÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4§ 142, 145 lg 1 ja §396, ning
,§165 lg 3 §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi J. K. vastu täies ulatuses. Välja mõista J. K. (is.kood xxxxxxxxxxx) laenulepingu järgi võlgnevus summas ükssada kolmkümmend tuhat viissada üks (130 501) krooni ja 38 senti, viivis alates 23.05.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 27,02% tagastamata krediidisummalt aastas ning menetluskulud summas 6 470 krooni X AS (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Kohtuotsuse resolutsioon ja otsuse peale edasikaebe kord avaldada viivitamatult kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ametlikus väljaandes. Edasikaebe kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (30.03.2009). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 14.02.2007.a. sõlmiti poolte vahel tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xx, mille kohaselt hageja andis kostjale J. K. 100 000 krooni krediiti. Kokkuleppe nr 1 kohaselt põhivõlgnik kohustus maksma intressi 27,02 % krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS krediidilepingute üldtingimusi. Hageja kinnitab, et kostja pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 130 501,38 krooni, sealhulgas : laenu(krediidi)võlgnevus summas 94 516,34 krooni, intressivõlgnevus summas 10 430,77 krooni, leppetrahv 18 903,27 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1 000 krooni ja viivis 5 651 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Menetluse käik Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 13.01.2009.a. kohustas kohus kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl. 35-37, 62-65), hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 13.01.2009.a. (tl 66-67).
Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.
lg 1 kohaselt võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul 2
§-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule; tarbijakrediidilepingu, maksegraafiku ja üldtingimused, võlgnevuse ja viivise arvestuse, (tl 8-23). VÕS §-de 76 lg 1; 101 lg 1 ja 2; 108 lg 1; 113 lg 1; 158 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja kindlaks määratud tähtpäevaks ning kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks 130 501,38 krooni välja mõista. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
lg.4 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.8-23/ on tõendatud, et 14.02.2007.a. sõlmiti poolte vahel tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xx, mille kohaselt hageja andis kostjale J. K. 100 000 krooni krediiti. Kokkuleppe nr 1 kohaselt põhivõlgnik kohustus maksma intressi 27,02 % krediidisummast ühe aasta kohta. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidina on 94 516,34 krooni. VÕS §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest (27,02%% krediidisummast ühe aasta kohta), saades intressivõla suuruseks 10 430,77 krooni. VÕS §158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja on leppetrahvi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud 3
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjatelt mõista välja viivis alates 23.05.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni solidaarselt 27,02% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud
’ lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Vastavalt
Seega tuleb menetluskuludena kostja välja mõista riigilõiv 6 470 krooni hageja kasuks. Kuna kostja ei ela registrijärgses elukohas ning tema tegelik viibimiskoht on hagejale, pädevatele ametiasutustele ja kohtule teadmata, tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse resolutsiooni ja otsuse peale edasikaebe korra avaldamisega kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ametlikus väljaandes. Aare Kaldma kohtunik 30.03.2009.a. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.