) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD O S ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. O S võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 ASs SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. OÜ Aktiva Finants võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTU SEISUKOHAD 1.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tsiviilasi nr 2-07-57088 Kohus rahuldab hageja taotlusel tema hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud.
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. Hageja nõue tuleneb Elisa Eesti AS (endised ärinimed Radiolinja AS, Elisa Mobiilsideteenused AS) ja kostja vahel 14.03.1998.a sõlmitud liitumislepingust nr xxxxx (edaspidi Leping), milles kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi kostja hagi asjaolude kohaselt ei täitnud, st kostjal on arvete alusel tasumata kasutatud teleteenuste eest 2487 krooni. Elisa Eesti AS loovutas oma Lepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati ka kostjat. Hageja esitas kostjale võlateatise ja pretensiooni võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja võlga ei tasunud.
lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Asjaolu, et kostjal on Lepingu alusel hagejale tasumata 2487 krooni kasutatud teleteenuste eest annab tunnistust, et kostja rikkus omapoolseid raha maksmise kohustusi. See asjaolu andis hagejale õigustuse nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Kuna kostja seda kohustust vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma kostjalt nimetatud kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue põhivõla saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega enne 01.07.2002.a kehtinud tsiviilkoodeksi §-de 173 lg 1 ja 174 kohaselt, milles sätestatud põhimõtted on kooskõlas ka pärast 01.07.2002.a kehtiva võlaõigusseaduse §-dega 76 lg 1 ja 108 lg 1, õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. 3. Asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingust tulenevaid raha maksmise kohustusi tähtaegselt annab tunnistust, et kostja viivitas omapoolsete rahaliste kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist ja seda ka Lepingus kokkulepitud määras. Hageja arvestuse kohaselt peab kostja maksma viivist 42 710.07 krooni. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja ei nõua kostjalt viivist mitte täies ulatuses, vaid põhivõlast veidi väiksemas ulatuses. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on VÕS § 113 lg 1 alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. 4.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.
1 lg 3 mõtte kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks tema menetluskulud, millised kostja peab hüvitama. Hageja menetluskuluks on 250 krooni hagihinnalt tasutud riigilõivust ja 2500 krooni õigusabikulu. Hageja menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. 5.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.