lõikest 6 tulenevalt ei saa halduskohus vastustajale kaalutlusotsuse tegemise korral teha kohustavat ettekirjutust enammakstud maksusumma tagastamiseks, kuna vastustaja peab uuesti läbivaadatavas haldusmenetluses lahendama kaebuse esitaja taotluse sisuliselt arvestades kohtumenetluses kohtu poolt väljendatud seisukohti ja hindama asjas tähtsust omavaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid vastavalt kohtute poolt tehtud ettekirjutustele“. Lisaks eeltoodule märkis halduskohus, et: „senise haldusmenetluse ja kohtumenetluse käigus kogutud tõendite pinnalt saab teha järelduse, et vastustaja otsus ei ole kooskõlas otsuse tegemise aja kehtiva õigusega ja kuulub tühistamisele kui õigusvastane“. Lisaks halduskohtu poolt antud juhistele, pidi vastustaja asja uuel lahendamisel juhinduma ka Riigikohtu 27.04.2006 kohtuotsuse seisukohtadest. Tulenevalt kohtute poolt antud juhistest pidi maksuhaldur: 1) esitama vaidlusaluse Jõgeva Riigimajandi maksude intressiarvestuse, et kohus saaks kontrollida, kas intressiarvestus on õige; 2) esitama tõendid intressinõude esitamise kohta Jõgeva Riigimajandile, et kohtus saaks kontrollida, kas intress on siduvalt kindlaks määratud; 3) hindama, kas Vabariigi Valitsus kustutas intressivõla (Vabariigi Valitsuse 03.07.1997 korralduse nr. 496-k seonduv), et kohus saaks kontrollida intressikohustuse lõppemist; 4) koguma lisaks Eesti Erastamisagentuuri ja AS Perevara vahel 28.08.1997 sõlmitud Jõgeva Riigimajandi vara ostu-müügilepingule nr 04-03/97 täiendavalt tõendeid ja seejärel hindama, kas kaebajale läks üle Jõgeva Riigimajandi intressivõlg, et kohus saaks võla üleminekut kontrollida. Tulenevalt vaidlustatud otsusest, on vastustaja lahendanud kaebaja taotluse kohtumenetluses kogutud tõendite alusel. Vastustaja ei ole kogunud ega hinnanud täiendavaid (uusi) tõendeid. Kaebaja leiab, et 12.03.2008 otsusega lahendas vastustaja kaebaja taotluse formaalselt. Vastustaja jättis kohtute juhised täitmata ja vastavad tõendid kogumata, analüüsimata ja asjaolud tuvastamata (punktid 1, 2 ja 4). Intressivõla kustutamise ja ülemineku küsimuses (punktid 3 ja 4) ei arvestanud vastustaja kaebaja arvates ka kõikide tõenditega ega kogunud täiendavaid tõendid, mis võiksid anda selgust võla kustutamises ja üleminekus. Samuti jättis maksuhaldur kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud põhistused arvestamata ja kohaldas seadust vääralt. 4 Kaebaja leiab, et tema taotluse rahuldamata jätmine on vastustaja poolt õiguslikult põhistamata. Samuti leiab kaebaja, et vastustaja on esitanud otsuse põhistamisel asjasse mittepuutuvaid ja ebaõigeid põhistusi (p. 3 - AS Perevara 1997 majandusaasta aruanne, p. 4 - maksuvõla ajatamine, p. 5 - isikukontoridade väljavõtted), mis on vastuolus Tartu Halduskohtu 30.04.2007 ja Riigikohtu 27.04.2006 otsuses toodud seisukohtadega. Halduskohus ja Riigikohus on oma otsustes märkinud, et vastustaja ei ole esitanud andmeid intressi arvestuse ja intressinõude siduvuse osas Jõgeva Riigimajandile. Samuti ei ole vastustaja esitanud tõendeid intressivõla ülemineku kohta kaebajale, kuna Tartu Halduskohtu otsusest (punkt 10, lk. 7,
lõikest 6 tulenevalt ei saa halduskohus vastustajale kaalutlusotsuse tegemise korral teha kohustavat ettekirjutust enammakstud maksusumma tagastamiseks, kuna vastustaja peab uuesti läbiviidavas haldusmenetluses lahendama kaebuse esitaja taotluse sisuliselt arvestades kohtumenetluses kohtu poolt väljendatud seisukohti ja hindama asjas tähtsust omavaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid vastavalt kohtute poolt tehtud ettekirjutustele. /.../ Vastustaja ei ole haldusmenetluses tuvastanud kaebuse esitaja taotluse puudulikkust, mis oleks tinginud kaebuse esitajale taotluse täpsustamise nõude esitamise ja taotluse käiguta jätmise institutsiooni kohaldamise vastustaja poolt“. Halduskohtu resolutsioon oli järgmine: „Rahuldada kaebus. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Jõgeva maksukeskuse 16. jaanuari 2004.a otsus nr 15-1.1/5 ja teha Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskusele ettekirjutus asja uueks läbivaatamiseks. Välja mõista Maksuja Tolliametilt AS Perevara kasuks menetluskulu 5 000 (viis tuhat) krooni“. Eelpoolöeldust tulenevalt ei andnud halduskohus korraldust AS Perevara kõigi taotluses ja kaebustes esitatud nõuete rahuldamiseks, vaid 18.12.2003 taotluse uueks läbivaatamiseks haldusmenetluses, rakendades kaalutlusõigust. Haldusmenetlust reguleerib haldusmenetluse seadus, mis muuhulgas annab haldusorganile õiguse nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ja muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud (HMS § 38 lg 1). AS-1 Perevara puudusid 18.12.2003 seisuga intresside enammaksed. Selleks, et lugeda mingit juba tasutud intressisummat enammakseks, on vaja teada, missugust summat ja miks. AS Perevara on haldus- ja kohtumenetluse käigus esitanud selles osas väga erinevaid seletusi ja põhjendusi. Ei saa pidada õigeks ja otstarbekaks, et maksuhaldur jätaks ka haldusasja uuel läbivaatamisel täpselt välja selgitamata kaebuse esitaja nõude. Lõppenud kohtumenetluse käigus andis see AS-le Perevara võimaluse nõuda maksuhaldurilt arvestusi ja tõendeid tegelikult esitamata ja sellest tulenevalt kontrollimatu nõude kohta. Sellega seoses leidis maksuhaldur AS Perevara taotluse uuel läbivaatamisel, et kõigepealt tuleb lahendada küsimus sellest, missuguseid tasutud intressisummasid peab AS Perevara alusetult tasutud summadeks (enammakseteks) ning mis põhjusel. 6 HMS § 38 lg 1 kohaselt on haldusorganil õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. 14.12.2007 kirjaga nr 9-2/21696 ja 28.01.2008 kirjaga nr 9-2/1550 püüdis maksuhaldur saada täiendavaid tõendeid maksumenetluses olulist tähtsust omava asjaolu kohta, nimelt selleks, et piiritleda vaidlusaluseid intressimakseid. AS Perevara esindaja keeldus sellise teabe andmisest ja dokumentide esitamisest. Küll on kaebaja aga korduvalt nõudnud, et maksuhaldur esitaks intressiarvestused. Juhul, kui kohus aktsepteeriks kaebuse esitaja seisukohta, peaks maksuhaldur esitama tõendid, sealhulgas intressiarvestused kaebaja poolt nö „laest võetud“ summa kohta. Arvestuste esitamine maksuhalduri poolt on võimalik alles pärast AS Perevara nõude selgitamist. Vastustaja leiab, et kaebaja poolt kaebuses viidatud täiendava põhistuse esitamine on AS Perevara nõude puhul hädavajalik, kuid see oleks tulnud esitada juba taotluse läbivaatamisel haldusmenetluse käigus. Kaebuses on AS Perevara taas kord jõudnud intressinõude teemani, mida ta ebaõigesti käsitleb ainsa intresside siduva kindlaksmääramise viisina. Maksuhaldur on nii haldusmenetluses kui kohtumenetluses korduvalt selgitanud, et intressi maksmise kohustus tuleneb seadusest (MKS § 115 lg 1, lg 2; kuni 30.06.2002 kehtinud MKS § 28 lg 1). Intressinõude puudumine ei tähenda seda, et maksukohustuslane ei pea intresse tasuma. Riigikohtu 27.04.2006 otsuse p-s 17 on selgitatud: „Ainuüksi intressivõla määramata jätmine pole iseenesest tagastusnõude rahuldamise aluseks. Tasutud intressivõla puhul pole tagastusnõude puhul oluline ka see, et maksukohustuslasele pole esitatud intressinõuet. Intressivõla määramisel või intressinõude esitamisel tuleb maksukohustuslasel vaidlustada neid haldusakte, mitte loota võimalusele saavutada nimetatud aktide õiguspärasuse hindamine tagastusnõude esitamisega“. Alusetu on kaebuse esitaja väide, et maksuhaldur ei ole hinnanud Vabariigi Valitsuse 03.07.1997 korralduse nr 496-k täitmisega seonduvat. Maksuhaldur ei tõlgenda Vabariigi Valitsuse korraldusi, vaid täidab neid. Jõgeva Riigimajandi maksuvõlad, sealhulgas intressivõlad kustutati nimetatud korraldusega konkreetsete summadena. Vastustaja on kohtumenetluse käigus tõendanud, et on kustutanud nende maksude intressivõlad, mille maksuhaldur ta kustutamise hetkel oli. Tulenevalt
lg-st 3 on kaebuse esitaja kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid tõendeid esitada ei saa, ja teatada, kus nad asuvad. Sama kohustus on vastuväidete esitamisel asutusel, kelle haldusakti peale on kaevatud. Vastustaja on kohtumenetluse käigus esitanud kõik temal olemasolevad tõendid AS Perevara intressivõla kohta. Nimetatud tõenditele on maksuhaldur vaidlustatud otsuses viidanud. Juhul, kui AS Perevara leiab, et need tõendid ei ole asjakohased või tõendeid kogumis hinnates tuleks jõuda teistsugusele järeldusele, on tal olnud võimalus esitada omapoolseid asjakohaseid tõendeid. Kaebuse esitaja seda võimalust kasutanud ei ole, vaid piirdub paljasõnaliste väidete ja maksuhalduri tegevuse kritiseerimisega. Kohtu põhjendused ja otsus 7 14.
lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Maksuõigus kuulub avaliku õiguse valdkonda, mille tõttu kuulub tagastusnõude lahendamiseks antud haldusakti peale esitatud kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse.
lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist, mille tõttu on kaebaja nõue lubatav.
lõike 3 kohaselt võib kohtueelse menetluse läbimisel halduskohtusse kaebuse esitada 30 päevase tähtaja jooksul. Kaebus on postitatud 11.04.2008.a (tl 13). Vaideotsus on antud 12.03.2008.a (tl 7-11), mille tõttu on kaebus tähtaegne. 15. Sisuliselt vaidlustab kaebaja 12.03.2008.a otsuse (tl 7-11) punkti 2 (
Vaidlustatud haldusakt kuulub
lõike 1 punktist 1 tuleneva volitusnormi alusel kaebaja poolt taotletavas mahus tühistamisele kui õigusvastane ja kaebaja õigusi rikkuv. Vastustajale tuleb teha ettekirjutus asja uueks läbivaatamiseks. Vastustaja on õigesti leidnud, et Riigikohtu 11.12.2007.a määruse (toimik 3-04-17 III kd tl 212) järgselt pidi vastustaja jätkama haldusmenetlust, mille ta oli alustanud kaebaja 18.12.2003.a taotluse (toimik 3-04-17 I kd tl 13-15) alusel, sest jõustunud kohtuotsusega (toimik 3-04-17 III kd tl 148-154) oli tühistatud vastustaja 16.01.2004.a otsus. Seega oli vastustaja vaidlusaluse otsuse andmisel seotud kohtute seisukohtadega, mis viisid lõppkokkuvõttes vastustaja varasema selles haldusmenetluses tehtud otsuse tühistamisele. Kohtute seisukohtade siduvus vastustajale tuleneb järgmistest seadusesätetest.
sätestab, et Riigikohtu lahendi seisukohad seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
MS § 457 lõike 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti.
Kohtute poolt tuvastatud asjaolud seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel on asja uuesti läbivaatavale haldusorganile kohustuslikud, nagu on kohtutele kohustuslikud kehtivate haldusaktide resolutiivosad. 16. Riigikohtu halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-3-1-81-07 leidnud, et diskretsioonivolituse mittetäielik kasutamine ja olulistele asjaoludele mittetuginev kaalumine võivad endast kujutada sellist olulist diskretsiooniviga, mis on kaalutlusotsuse tühistamise aluseks. Esimese astme halduskohus on seisukohal, et Riigikohtu see seisukoht kohaldub ka käesolevas haldusasjas. Vastustaja on käesolevas haldusasjas kasutanud diskretsioonivolitust mittetäielikult ja ei ole kaalumisel tuginenud kaebaja 18.12.2003.a taotluse lahendamise seisukohalt olulistele asjaoludele, mille tõttu on vaidlusaluse otsuse puhul tegemist diskretsiooniveaga haldusaktiga, mis kuulub tühistamisele. Vastustaja on vaidlusaluse otsuse kaalutlustes viidanud küll esimese astme halduskohtu 30.04.2007.a otsusele, kuid jätnud vajaliku tähelepanuta samas asjas tehtud kõrgemate kohtuastmete otsused. Vastustaja kaalutlused ei sisalda kõrgemate astmete kohtute poolt vaidluse õigeks lahendamiseks oluliseks peetud asjaolusid. Vaidlust ei ole selles, et vastustajal oli vaidlusaluse haldusakti andmise menetluses HMS § 38 lõikele 1 tuginedes põhimõtteliselt õigus nõuda kaebajalt täiendavaid andmeid. Nimetatud 8 säte ei andnud aga vastustajale alust kohtute poolt tuvastatud tõendamiskoormise muutmiseks, kui kaebaja ei esitanud vastustaja arvates asja lahendamiseks olulisi andmeid.
lõige 2 sätestab, et menetlusosaline peab halduskohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti. Halduskohus teeb ettepaneku, et menetlusosalised esitaksid vajalikud tõendid, või vajadusel kogub tõendeid omal algatusel. Riigikohtu halduskolleegiumi 27.04.2006.a otsuse (toimik 3-04-17 II kd tl 19-23) kohaselt tuleneb maksuhalduri ülesannetest (MKS § 10 lg 2) ja maksukohustuslase tagastusnõude õigusest maksuhalduri kohustus esitada tagastusnõude rahuldamata jätmisel, vaide- või kohtumenetluses andmed intressi arvestuse ja tasumise kohta. Nende andmete alusel peab maksukohustuslasel ja kohtul olema võimalik kontrollida, kas intresse on tasutud õigesti e. tagastusnõude põhjendatust. Jõgeva maksukeskus ei ole
lõige 1 sätestab, et varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega. Esimese astme halduskohus on seisukohal, et hinnates kogumis ja vastastikuses seoses haldusasjas nr 3-04-17 jõustunud kohtulahendi motiivides kohtute poolt tuvastatud asjaolusid ja käesolevas kohtuasjas poolte poolt halduskohtule esitatud tõendeid, saab järeldada, et vastustaja on asjas jätnud väljaselgitamata olulised asjaolud ja vääralt kohaldanud materiaalõigust, mille tõttu tuleb vaidlusalune otsus tühistada. Olemasolevate tõendite pinnalt 9 ei ole võimalik kontrollida tagastusnõude põhjendatust, mille tõttu on vastustaja vaidlusalune haldusakt diskretsiooniveaga haldusakt ja kuulub tühistamisele. Kuna asjas ei ole uusi tõendeid kogutud ei pea esimese astme halduskohus õigeks ja vajalikuks käesolevas kohtuotsuses veelkord tsiteerida Riigikohtu poolt esitatud põhjendusi, millest on juhindutud esimese astme jõustunud kohtuotsuses ja ringkonnakohtu otsuses, mis jättis esimese astme kohtuotsuse muutmata. Esimese astme halduskohus selgitab pooltele, et asja uuel läbivaatamisel peab vastustaja juhinduma Riigikohtu halduskolleegiumi 27.04.2006.a otsuses (toimik 3-04-17 II kd tl 19-23), Tartu Ringkonnakohtu 09.10.2007.a otsuses (toimik 3-04-17 III kd tl 194-197) ja Tartu Halduskohtu 30.04.2007.a otsuses (toimik 3-04-17 III kd tl 148-154) tuvastatud asjaoludest, tõendama kohtute poolt oluliseks peetud asjaolud ning esitama kaalutlused kohtute poolt oluliseks peetud kõigis asjaoludes. 16.
lõike 1 alusel tuleb vastustajalt kaebajat esindanud AS-le Advokaadibüroo Paul Varul välja mõista kaebuse esitamisel kaebaja eest tasutud riigilõiv 5000 krooni(tl 12), kuna kaebaja nõue, mille eest on riigilõivuseaduse § 56 lõike 13 kohaselt ettenähtud riigilõiv selles määras, kuulub rahuldamisele. Eda Muts kohtunik Mai Saunanen kohtunik 10 Roby Koik kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.