← Eesti

2-07-34432/28

2-07-34432 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-34432 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2009, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Kohtuasi O B hagi A V vastu põlvnemise tuvastamise ja alaealisele lapsele elatise nõudes Hagi hind 15 000 krooni Kohtuistungi toimumise aeg
  2. märts 2009 Menetlusosalised Hageja: O B (IK xxxxxxxxxxx) Kostja: A V (IK xxxxxxxxxxx) RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada.
  4. Lugeda tuvastatuks, et M B (sündinud xxx, isikukood: xxxxxxxxxxx, sünniakt nr xxx, koostatud Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonna Narva talituses) põlvneb A V (isikukood: xxxxxxxxxxxx, elukoht: xxx).
  5. Välja mõista A V O B kasuks alaealise lapse M B ülalpidamiseks elatis alates
  6. septembrist 2006 kuni
  7. detsembrini 2006 igakuise elatusrahana summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni, alates
  8. jaanuarist 2007 kuni
  9. detsembrini 2007 igakuise elatusrahana summas 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ja alates
  10. jaanuarist 2008 kuni lapse M B täisealiseks saamiseni, s.o. kuni
  11. septembrini 2024 igakuise elatusrahana 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  12. Elatise suurendamise osas kuulub kohtuotsus täitmisele viivitamatult.
  13. Jaotada kõik menetluskulud poolte vahel võrdselt ja jätta kogu menetluskuludest 50% (viiskümmend) O B kanda ja 50% (viiskümmend) A V kanda.
  14. Kohtuotsus saata 10 päeva jooksul Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonna Narva talitusele M B sünniaktis isa kande muutmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD 1

(6)2-07-34432 Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hagiavaldus Viru Maakohtule
  1. septembril 2007 esitatud hagiavalduse kohaselt elasid hageja ja kostja aastatel 2005 kuni 2006 koos. Hagejal sündis xxx poeg xxx. Hageja väitel keeldus kostja last registreerimast ning lõpetas hagejaga suhtlemise. Hageja ütluste kohaselt kanti lapse sünniakti poja isa eesnimi ja perekonnanimena hageja perekonnanimi. Kostja lapse vastu kunagi huvi tundnud ei ole ning mingit abi lapse ülalpidamiseks ei osuta. Hageja teatab, et ta ei tööta, sest laps on veel liiga väike. Hagejal on töövõime kaotus 40%. Hageja sissetulekuks on pension 1573 krooni kuus, mis kulub hageja raviks, ning vanematoetus 2374 krooni kuus ja peretoetus 600 krooni kuus. Hageja väitel kostja vabatahtlikult vanema kohustusi ei täida. Hageja palub tuvastada, et hageja poeg A B põlvneb kostjast ning palub teha poja sünniakti vastav muudatus. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alaealise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 1500 krooni ajavahemiku
  2. septembrist 2006 kuni
  3. detsembrini 2006 eest ja summas 1800 krooni alates
  4. jaanuarist 2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: väljavõte rahvastuikuregistrist (t.l.-4); arstliku ekspertiisi otsus (t.l.-5); pangakonto väljavõte (t.l.-6-9); pensionitunnistus (t.l.-10); DNA ekspertiisi akt (t.l.-107-108); fotod (t.l.-23-25). Kostja vastus Vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel ta aastatel 2005 kuni 2006 hagejaga koos elanud ei ole. Kostja nõustub, et tal olid hagejaga lähisuhted suvel
  5. Kostja leiab, et hageja poja eostamise ajal tal hagejaga suhteid ei olnud ning seega ei saa ta olla lapse isa. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja kohtule tõendeid ei esitanud. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja palub tuvastada, et lapse M B isa on kostja ning välja mõista kostjalt hageja kasuks alaealise lapse ülalpidamiseks elatis seadusega sätestatud miinimummääras summas 2175 krooni. Kostja tunnistab hagi täies ulatuses ja vastuväiteid hageja nõuetele ei oma. 2
(6)2-07-34432 KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõueteks on tuvastada, et hageja poeg A B põlvneb kostjast ning teha poja sünniakti vastav muudatus; välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alaealise lapse ülalpidamiseks alates
  1. septembrist 2006 kuni
  2. detsembrini 2006 igakuise elatusrahana summas 1500 krooni, alates
  3. jaanuarist 2007 kuni
  4. detsembrini 2007 summas 1800 krooni ja alates
  5. jaanuarist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 2175 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga alammäära. Kostja hageja nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Alaealise lapse põlvnemine ja vanema kande muutmine Hageja väitel põlvneb tema alaealine poeg M B kostjast. Laps on sündinud poolte kooselust, mis vältas aastatel 2005 kuni
  6. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et ta on lapse bioloogiline isa (t.l.-129). Kohus nõustub hageja väitega. Hageja selgituste kohaselt kanti lapse sünniakti isa eesnimi ja hageja perekonnanimi hageja nõudel. Kohus tuvastas, et lapse sünnitunnistusel (t.l.-3) ja Ida-Viru Maavalitsuse esitatud lapse sünniakti ärakirjas (t.l.-125) on lapse isaks märgitud A B, kanne on tehtud perekonnaseaduse (PKS) § 43 alusel. PKS § 43 lg 1 ja lg 3 kohaselt, kui emal, kes ei ole abielus, sünnib laps ja lapse põlvnemine isast ei ole kindlaks tehtud või tuvastatud PKS § -des 41 ja 42 sätestatud korras, siis lapse sünniakti kannet isa kohta ei tehta. Ema nõudel kantakse sünniakti isa perekonnanimena ema perekonnanimi, isa eesnimena aga nimi ema ütluse kohaselt. Käesoleva paragrahvi
  7. ja
  8. lõikes nimetatud alustel tehtud isa nime kanne ei tõenda lapse põlvnemist isast. Kohus jõuab järeldusele, et alaealise lapse M B sünnitunnistusele märgitud isa nimed A B on kantud sinna lapse ema nõudel ning seega lapse sünnitunnistusele isa kohta tehtud kanne ei tõenda alaealise lapse M B põlvnemist sünnitunnistusel märgitud isast. Vastavalt PKS § 38 lg 3, laps põlvneb isast, kes on tema eostanud ning lähtuvalt PKS § 42 lg 2, põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Hageja ja kostja ning lapse kohta teostatud DNA ekspertiisi aktist (t.l.-107-108) selgub, et eksperdi arvamuse kohaselt ei ole välistatud kostja isadus lapse M B suhtes. Kostja saab suure tõenäosusega olla lapse M B bioloogiline isa. Tõenäosus, et kostja on M B isa, on 99,9999984%. Isaduse tõenäosuse arvutamiseks on kasutatud isaduse indeksit, võttes eelnevate hinnangute (muud olemasolevad andmed, mitte-DNA-l põhinev informatsioon) suhteks 1:1 (on isa / ei ole isa). Kostja DNA ekspertiisi tulemuste osas vastuväiteid ei esitanud. Hageja esitatud fotod (t.l.-23-25) ei tõenda ega ka lükka ümber lapse M B põlvnemist kostjast. Hageja väitel sarnaneb fotodel kujutatud laps kostjaga (t.l.-22). Kohus leiab, et lapse ja kostja fotode võrdlemisel ei ole võimalik välist sarnasust tuvastada ning selle alusel põlvnemise üle otsustada. Hageja ei ole ka selgitanud, milles sarnasus täpsemalt seisneb. Seega ei oma lapse ja 3
(6)2-07-34432 kostja fotod põlvnemise tõendamiseks tähendust. Samuti ei oma asjas tähendust fotod, millel on kujutatud hageja ja kostja koos (t.l.-25), kuna vaidlust ei ole, et hageja ja kostja elasid koos aastatel 2005 kuni
  1. Kohus jõuab järeldusele, et hageja alaealise lapse M B põlvnemine kostjast on tõendatud. Kostja on hageja alaealise lapse M B bioloogiline isa ning lapse eostaja. Kohus tuvastas, et hageja laps põlvneb kostjast ning seega tuleb lapse sünniaktis muuta isa kohta tehtud kannet ja kostja kanda isana lapse sünniakti. Kohus leiab, et põlvnemise tuvastamise nõue tuleb rahuldada. Vastavalt PKS §42 lg 3, põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt. Kohtuotsus tuleb saata 10 päeva jooksul Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonna Narva talitusele M B sünniakti isa kande muutmiseks. Elatis alaealisele lapsele Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alaealise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 1500 krooni ajavahemiku
  2. septembrist 2006 kuni
  3. detsembrini 2006 ja summas 1800 krooni alates
  4. jaanuarist 2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtuistungil hageja suurendas nõuet ja palus välja mõista elatis igakuise elatusrahana summas 2175 krooni alates
  5. jaanuarist 2008 kuni lapse M B täisealiseks saamiseni. Kostja elatise nõude osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus tuvastas, et alaealine laps põlvneb kostjast. Vaidlust ei ole, et alaealine laps on hageja ülalpidamisel. PKS § 60 lg 1 kohaselt, vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last ning vastavalt PKS § 61 lg 2, lg 3 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise suuruse määramisel arvestab kohus, et hageja nõudes on igakuise elatusraha suuruseks märgitud PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär, mis põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning seega ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohu leiab, et elatis alaealisele lapsele tuleb kostjalt välja mõista elatusraha miinimummääras. Hageja väitel ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud ning seega tuleb kostjalt väljamõistetud elatist suurendada tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatise suurendamise hagi esitamist. Lähtuvalt PKS § 70 lg 1 ja lg 2, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
  6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja taotles elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt, alates
  7. septembrist
  8. Hagi on esitatud kohtule
  9. septembril
  10. s.o hageja taotles elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt vähem kui ühe aasta eest. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust täitnud. Seega tuleb elatis alaealisele lapsele mõista kostjalt välja tagasiulatuvalt, s.o alates
  11. septembrist
  12. 4
(6)2-07-34432 Kohus leiab, et elatise väljamõistmise nõue tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks alaealise lapse M B ülalpidamiseks elatis alates
  1. septembrist 2006 kuni
  2. detsembrini 2006 igakuise elatusrahana summas 1500 krooni, alates
  3. jaanuarist 2007 kuni
  4. detsembrini 2007 igakuise elatusrahana summas 1800 krooni ja alates
  5. jaanuarist 2008 kuni lapse M B täisealiseks saamiseni, s.o. kuni
  6. septembrini 2024 igakuise elatusrahana 2175 krooni. Hageja tõendid – arstliku ekspertiisi otsus (t.l.-5), pangakonto väljavõte (t.l.-6-9), pensionitunnistus (t.l.-10) - jätab kohus analüüsimata, kuna hageja nõuab elatist seadusega sätestatud miinimummääras ning kohtul puudub vajadus hinnata hageja varalist seisu. Hageja tõendi – väljavõte rahvastuikuregistrist (t.l.-4) – ei pea kohus vajalikuks analüüsida, kuna vaidlust ei ole, et laps M B elab hageja juures. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 164 lg 1, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise ning lähtuvalt TsMS § 164 lg 2, kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kuna põlvnemise nõude osas tuleks TsMS § 164 lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja kanda ja elatise nõude osas TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda, leiab kohus, et kulude õiglaseks jaotamiseks tuleb menetluskulud jaotada poolte vahel võrdsetes osades. Käesolevas asjas on hageja nõuded, põlvnemise tuvastamise ja elatise nõue, esitatud eelkõige alaealise lapse huvidest lähtuvalt ning hageja ja kostja on selle alaealise lapse vanemad. Lähtuvalt PKS § 50 lg 1 ja lg 2, vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. /---/. Seega on põhjendatud ja õiglane jaotada lapse huve kaitsva vaidluse kulud vanemate vahel võrdselt. Vastupidisel juhul jääks põlvnemise tuvastamise nõude kohtukulud (riigilõiv, asja läbivaatamise kulu) ja menetlusvälised kulud täies ulatuses hageja kanda, mis oleks ilmselt ebaõiglane hageja kui ühe vanema suhtes. Et põlvnemise tuvastamise nõude esitamine oli vältimatu alaealisele lapsele elatise saamiseks ja sellega seotud menetluskulude kandmise põhjustas hagejale kostja oma ülalpidamiskohustuse täitmatajätmisega, leiab kohus, et põlvnemise tuvastamise ja elatise nõuete osas tuleb menetluskulud jaotada poolte vahel võrdselt, s.o kõigist tsiviilasja menetluskuludest tuleb 50% jätta hageja kanda ja 50% kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsuse viivitamatu täitmine 5
(6)2-07-34432 TsMS § 468 lg 3 kohaselt, elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagi esitamise eesmärgiks oli välja mõista elatis alaealisele lapsele, kuna kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust seadusega sätestatud miinimummääras ning selle tagajärjel ei olnud tagatud lapse vajaduste rahuldamine. Kohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja elatise seaduses sätestatud elatusraha miinimummääras. Kuna elatusraha miinimummäär tagab vaid lapse eelduslike minimaalsete vajaduste rahuldamise, mis on vajalikud lapse täisväärtuslikuks arenguks ja kasvamiseks, on hagejale lapse igapäevase elu korraldamiseks hädavajalik, et laps hakkaks saama elatist kohtuotsusega välja mõistetud elatusraha ulatuses koheselt. Kohus leiab, et kohtuotsus tuleb elatise väljamõistmise osas tunnistada viivitamatult täidetavaks. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.