) § 60 lg.1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg.1 ja 2 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg.4 sätestab elatise minimaalmäära lapse kohta kuus, so igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kehtiv kuupalga alammäär on 4350 krooni seega on elatise minimaalmäär lapse kohta kuus 2175 krooni. Hageja palub elatisehagis elatise lapse ülalpidamiseks välja mõista elatise minimaalmääras, so 2175 krooni. Vaidlust lapse vajaduste suuruse osas poolte vahel ei ole. Kostja tunnistab hagi elatise maksmise kohustuse osas, kuid on esitanud vastuväite nõutava igakuise elatusraha suuruse osas. Kostja motiveerib vastuväidet sellega, et lisaks tütar D. J., on tema ülalpidamisel veel kaks alaealist last – V. J. (sünd. xxx) ja V. J. (sünd. xxx). Kostja saab töötasuna Venemaal kehtivat minimaaltöötasu. Elatise väljamõistmisel hageja poolt nõutud summas, jääksid kostja kaks ülejäänud last varaliselt vähem kindlustatuks. Kostja oli nõus elatise väljamõistmisega ¼ tema töötasust. Kostja esitas 2008 tuludeklaratsiooni, mille kohaselt oli tema keskmine töötasu 2471,35 rubla. Vastuväidete tõendamiseks esitas kostja laste sünnitunnistused, töötasu tõendi, töökoha tõendi, perekonnakoosseisu tõendi (tl 34-49). Kostja esitas maakohtule taotluse elatise vähendamiseks alla elatise minimaalmäära. 2
lg.5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla
lg.4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks. Maakohus on seisukohal, et kostja vastuväited on põhjendatud ja elatise väljamõistmisel hageja poolt nõutud suuruses, jääksid kostja kaks ülejäänud last vähem kindlustatuks kui hagejaga koos elav elatist saav laps. Eesti Panga märtsikuu 2009 seisuga on rubla ja krooni kurss 0,34231, so 1 rubla = 0,34231 senti. Kostja kuu keskmine töötasu on 2471,35 rubla, mis võrdub 846 krooni. Seega, et kostja kaks ülejäänud last ja kostja ise ei oleks vähem varaliselt kindlustatud kui elatist saav laps, on võimalik kostjalt igakuise elatusrahana välja mõista hageja kasuks tütar D. ülalpidamiseks 212 krooni kuus.
lg.1 alusel tuleb elatis kostjalt välja mõista üldjuhul alates elatisehagi esitamisest.
lg.2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud
Vaidlust ei ole selles, et kostja kohustatud isikuna ei ole täitnud ülalpidamiskohustust ka aasta enne elatisehagi esitamist (11.04.2008). Maakohus leiab ka, et asjas puuduvad
lg.6 nimetatud asjaolud elatise väljamõistmata jätmiseks ning sellest tulenevalt tuleb rahuldada hageja taotlus elatise väljamõistmiseks
lg.2 alusel tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, so alates 11.04.2007. Menetluskulud Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Olev Mihkelson Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.