) § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates 01.02.2008 kuni hagi esitamiseni 2 500 krooni ja alates hagi esitamisest 3 000 krooni kuus.
lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt alates 2008.aastast kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Hageja poolt esitatud lapsele igakuuliste tehtavate kulude arvestuse (tl 1-2) kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks ühes kuus keskmiselt 5210 krooni, sh kulutused toidule 1460 krooni, kommunaalkulud 700 krooni, lasteaed 600 krooni, riided jalatsid 380 krooni, vitamiinid ja ravimid 150 krooni, pampersid 780 krooni, puuviljad 240 krooni, mänguasjad 300 krooni, muu 150 krooni. Seega jääks ühele vanemale lapsele tehtavate kulutuste suuruseks 2 605 krooni kuus. Kostja on lapsele tehtavate kulutuste suurusega nõustunud. Virumaa Pensioniameti tõendi (tl 7) kohaselt on saab J.B. peretoetust 300 krooni kuus ning talle on määratud vanemahüvitist alates 01.1.2.2007 kuni 14.12.2008 2690 krooni kuus. Eesti Põlevkivi AS tõendi (tl 26) kohaselt oli kostja keskmine töötasu ajavahemikus mai kuni oktoober 2008.a kokku 90 497 krooni, seega kuus keskmiselt 15082,80 rooni. Kostja väitis, et ta on hagejale igakuiselt tasunud 2500 krooni ning ka edaspidi nõus elatisena nimetatud summat tasuma. Kostja poolt esitatud Hansapanga väljavõttest (tl 17 – 21) nähtub, et kostja on maksnud elatist 08.02.2008 – 2 200 krooni, 22.06.2008 – 600 krooni, 08.07.2008 – 3 000 krooni 08.09.2008 – 3 000 krooni ja 08.10.2008 - 3000 krooni, kokku 11800 krooni, see on ühes kuus keskmiselt 1311,10 krooni (11800 : 9 kuud). Kuigi kostja väitis, et ta on hagejale elatist tasunud ka sularahas, ei ole nimetatud asjaolu kohtuistungil tõendamist leidnud. Tõenditest nähtub, et kostja on ilmselgelt ülalpidamiskohustust täitnud ebapiisavalt. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07 leidnud, et nii
lg1 kui
lg 2 järgi on elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitamata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kostja poolt viidatud asjaolu, et tal puudub võimalus lapsega suhelda, ei anna alus jätta temalt elatist välja mõistmata. Kohus selgitab, et
§-i 52 lg 1 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast.
ei sätesta võõraslaste ning ka elukaaslase ülalpidamiskohustust. Kohus leiab, et tulenevalt kostja paremast materiaalsest olukorrast, peab kostja tasuma suurema osa lapse vajadustest, kui hageja. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu- riietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kostja poolt esitatud Swedbank´i tõendi (tl. 27) jätab kohus tähelepanuta, sest laenulepingutega võtab isik endale varalise kohustuse, kaasneb sellega samaväärne varaline õigus. Seega laenulepingu sõlmimisel isiku varalises seisus kokkuvõttes muutust ei toimu. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Kostjal on kohustus oma last ülal pidada ning laenulepingu sõlmimine ei vabasta teda (ka osaliselt) sellest kohustusest.
Seega puudub kohtul alus kostja poolt viidatud asjaolusid, et kostja on jätnud hagejale kogu koduse vara, samuti tasunud hageja isale kuuluva korteri broneerimistasu ja teinud korteris remonti, arvese võtta. Juhul, kui kostjalt on varalisi või rahalisi nõudeid hageja või tema isa vastu, on tal õigus nimetatud isikute vastu esitada kohtusse vastavasisuline hagiavaldus.
lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülapidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Arvestades poolte majanduslikku olukorda ning lapse vajadusi leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.02.2008 kuni 27.10.2008 igakuise elatusrahana 2500 krooni ning alates 28.10.2007.a igakuise elatusrahana 3000 krooni. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvesse võtta kostja poolt 2008.aastal hagejale elatisena makstud 11800 krooni ning kostja poolt hagi tagamise käigus hagejale elatisena tasutud summasid. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagiavalduse. Menetluskulud Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad asjas kantud poolte menetluskulud nende endi kanda. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.