Obsah (4)

§ 147§ 486§ 163§ 174

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-43815 Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märtsil 2009. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg 10. märts 2

§ 147

lg 3) nimetatud teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. /…/“. 10.

1. Kostja pidi KÜ ja AS Kohtla-Järve Soojus vahel sõlmitud müügilepingu kohaselt tasuma soojusenergia eest talle esitatavate arvete alusel (arveid esitas korteriomanikele hageja, st teostas maja soojuse üldarve jaotust, alates
2. a septembrist, tl 171). Toimiku materjalide kohaselt esitati kostjale arveid septembrist
3. a (augustikuu arve) kuni augustini
4. a (tl 82-83), maksetähtpäev oli 20-s kuupäev ja makse saaja AS Kohtla-Järve Soojus (tl 139-141). 10.
5. Seega algas tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel
6. a esitatud arvete osas
7. a lõppemisest. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtusse 17.10.
8. a, seega ei ole hageja nõue aegunud (

§ 486lg 4).

1. Võla puudumise vastuväide. 11.
2. Kostja esitas vastuväite, et tal puudub võlg hageja ees ning ta on tasunud kogu tema poolt tarbitud soojusenergia eest. Nimetatud väide pole mitte ühegi tõendiga tõendatud. Asja materjalidest nähtub, et kostja tasus esitatud arveid soojusenergia eest ebakorrapäraselt ning summades, mis ei kattunud esitatud arve summadega (tl 82-84), kostja saldo on 4 aasta jooksul olnud negatiivne. Esitatud arvete tasumist kajastab ka tõend viivise arvestamise kohta (tl 84-86). Võla jääk kuu alguses kajastub esitatud arvetel (tl 139-41). Hageja esindaja selgituste kohaselt arvestati tasumised põhinõude katteks. 5
3. Soojusenergia eest tasumisest
4. a oktoobris, novembris ja detsembris. 12.
6. a oktoobris on tasumiseks esitatud arve summas 382,85 krooni, novembris 592,60 krooni ja detsembris 794,45 krooni (tl 82). Pooled vaidlevad selle üle, kas nimetatud kolme kuu eest pidi hageja arvet esitades lähtuma soojuskoormuse muutusest seoses alternatiivküttele üleminekule (jääkpind 1,5 m2) ning millal kostja vastavad dokumendid hagejale esitas (kas oktoobris või detsembris). 12.
7. Asja materjalidest nähtub, et 02.08.
8. a on kostja tellinud elektriküttele ülemineku projekti (kooskõlastatult KÜ-ga; tl 125); kostja on tasunud hagejale 02.09.
9. a radiaatorite väljalõikamise eest (3 radiaatorit; tl 120); A.P.E. Elekter AS poolt koostatud projekt kannab kuupäeva 19.09.
10. a (tl 123); OÜ ECONEF on koostanud arvestuse soojusenergia jääkkoormuse kohta
11. a oktoobris (tl 121), mille eest kostja on tasunud 23.10.
12. a (tl 120). Hageja poolt esitatud soojuse jääkkoormuse arvestusel (
13. lk.) on märge „saadud 12.
14. a, arvestatud alates 01.01.2006“ ning hageja esindaja selgituste kohaselt OÜ Tammiku Maja juhatuse liikme (S.K.) allkiri (tl 159, vt kohtuistungi protokoll). 12.
15. Kohtu arvates pole üheselt tõendatud täpne aeg, millal kostja hagejale jääkkoormuse arvestuse esitas, kuid tõendatud on aeg, millal kostja radiaatorid korterist eemaldada lasi – 02.09.
16. a. 12.
17. Kohus leiab, et antud vaidluses ei ole võimalik arvestada kostja võlga tegeliku tarbimise järgi (1,5 m2, 0,0045 MWh; tl 121-122), kuna kostja pole, vaatamata kohtu ettepanekule sellist ümberarvestust teinud ning kütte arved hõlmavad lisaks kaudsetele kuludele ka tasu vee soojendamise eest (tl 139-141). 12.
18. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja põhinõude summas 1 622,40 krooni.
19. Viivise nõue. 13.
20. Hageja õigus viivist nõuda tuleneb müügilepingust ja nõude loovutamisest. Viivise arvestus ja periood on tõendatud tõendiga teenustasu arveldustest (tl 82-83), millest nähtub arvete maksmise aeg ja summad, samuti viivise arvestusega, millest nähtub, arve kuupäev, summa, maksetähtaja ületanud päevade arv, tasumise kuupäev (tl 84-86). Seetõttu kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. 13.
21. Nõude õiguslik alus on VÕS §
22. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus õigustatud isikule täita õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Rahalise kohustuse täitmisega on võlgnik viivituses alates ettenähtud ajal kohustuse täitmata jätmisest ehk kohustuse rikkumisest. 13.
23. Küll nõustub kohus kostjaga selles, et nõutav viivis on ebamõistlikult suur (ületab põhivõlga). Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-66-05 märkinud, et „rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses /…/ Kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. Erandiks on viivise nõudmine suuremas ulatuses kui põhivõlg /…/. Seejuures tuleb lähtuda põhivõla suurusest viivise arvestamise ajal“. 6 13.
24. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude viivise väljamõistmiseks kostjalt summas 1 622,40 krooni. VI Menetluskulude jaotus
25. Vastavalt

§ 163lg 1 jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kostja peab hüvitama hageja menetluskulud 85 % ulatuses. 15.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates. Kohtunik 7