2-08-8774/20

1 2 – 08 – 8774 KOHTUMÄÄRUS Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Määruse tegemise aeg ja „02“detsembril 2008.a. Jõhvi linnas koht: 2 – 08 – 8774 Tsiviilasja number: Tsiviilasi: Kohtla – Järve Linnavalitsuse avaldus hagita menetluses alaealisele A–SR (isikukood:

1. xx)eestkostja määramise nõudes; Menetlustoiming: Kohtulahendi tegemine; Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Kohtla – Järve Linnavalitsus (registrikood: xxx, asukoht: Keskallee 19, 30395, Kohtla – Järve esindajad: linnas); Avaldaja lepinguline esindaja volikirja alusel: Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskus (registrikood: xxx, asukoht: Keskallee 19, 30395, Kohtla – Järve linnas), esindaja volikirja alusel, lastekaitseinspektor, J. K.´i (isikukood: xx, elukoht: xx), isikus; Muud asjast puudutatud isikud: 1) alaealise ema, A–MR (isikukood: xx, registrijärgne elukoht: xx); 2) ajutine eestkostja, RV (isikukood: xx, elukoht: xx); 3) alaealine: A–SR (isikukood: xx, sündinud: xx, registrijärgne elukoht: xx, tegelik elukoht: elukoht: xx); Kohtuistungi aeg: toimumise „19“november 2008.a. Kohtuistungist osavõtjad: Kohtuistungi sekretär Kersti Pütsep, avaldaja, Kohtla – Järve Linnavalitsuse, esindaja volikirja alusel, lastekaitseinspektor Julia Kolhonen ning muu asjast puudutatud isik: RV; RESOLUTSIOON: Avaldus rahuldada. Seada vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud alaealise: A–SR (isikukood: xx, sündinud: 1 2 xx, registrijärgne elukoht: xx, tegelik elukoht: elukoht: xx), üle eestkoste, lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks, Tallinna Linna Põhja – Tallinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande Osakonna kui eestkosteasutuse kaudu. Määrata alaealise A–SR (isikukood:
2. xx)eestkostjaks tema tädi: RV (isikukood: xx, elukoht: xx), kuni alaealise: ASR (isikukood:
3. xx)täisealiseks saamiseni so kuni xx.. Määrata alaealise lapse: A–SR (isikukood:
4. xx)elukohaks, tema eestkostja, RV, igakordne elukoht. Eestkostja, RV, on alaealise, A–SR (isikukood: xx), seaduslik esindaja ning ta on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga – aastase kirjaliku aruande. Alaealise, A–SR (isikukood: xx), poolt seadusliku esindaja (eestkostja) eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine. Alaealise, A–SR (isikukood: xx), poolt seadusliku esindaja (eestkostja) eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui seaduslik esindaja (eestkostja) on andnud tehingu tegemiseks nõusoleku või tehingu heaks kiitnud, siis eeldatakse, et nõusolek või heakskiit kehtib ka kõigi tehingu ja selle täitmisega seotud toimingute ja tahteavalduste suhtes. Alaealise, A–SR (isikukood: xx), tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja (eestkostja) eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui: 1) tehingust ei teki isikule, alaealisele, A–SR (isikukood: xx), otseseid tsiviilkohustusi; 2) isik, alaealine ASR (isikukood: xx), täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja 2 3 (eestkostja) või viimase nõusolekul kolmas isik. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas jätta Eesti Vabariigi kanda. Käesolev määrus tehakse avalikult teatavaks „02“detsembril 2008.a. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu. Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele ning Tallinna Linna Põhja – Tallinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande Osakonnale kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. TsMS §478 kohaselt jõustub käesolev määrus päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Edasikaebamise kord: Vastavalt TsMS §532 ja §554 sätetele võib kohtumääruse peale, millega määrati eestkostja või jäeti eestkostja määramise avaldus rahuldamata, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla – või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Mitme ühise eestkostja määramisel võib igaüks neist eraldi kaebuse esitada. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohtukulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui 3 4 kaebuse ese ületab 3000 krooni. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Määruskaebus esitatakse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamise päevast, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. ASJAOLUD Kohtla – Järve Linnavalitsus esitas kohtule avalduse hagita menetluses alaealisele, A–SR (isikukood: xx), eestkostja määramise nõudes, paludes määrata alaealise, A–SR (isikukood: xx, eestkostjaks, tema tädi, RV, põhjusel, et alaealine, A–SR (isikukood: xx), elab juba pikka aega oma tädi juures, kes tegeleb alaealise kasvatamisega ja üleval pidamisega. Alaealine, A–SR (isikukood:
5. xx)on sündinud vallaslapsena ning tema bioloogilise isa kohta andmed puuduvad. Alaealise lapse ema: A–MR, on 2007.a. lahkunud oma elukohast: xx, välismaale ning alates 10.oktoobrist 2007.a. on tema registrijärgne elukoht: xx. Oma lapse vastu alaealise ema, A–MR, huvi tundnud ei ole ning last kasvatab hetkel ajutine eestkostja: RV, kelle elukoht: xx, on ka alaealise A–SR (isikukood:
6. xx)faktiliseks elukohaks. Kohtule arusaamatutel põhjustel on rahvastikuregistri andmebaasi andmetel alaealise lapse: A–SR (isikukood: xx), registreeritud elukohaks: xx linnas, mis tõendab veelkordselt, et alaealine laps on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest. Kohus ei tuvastanud aadressil: xx, mitte ühtegi A–SR (isikukood:
7. xx)sugulast, kes oleks võinud A–S R (isikukood:
8. xx)sellel aadressil kasvatada ning üleval pidada. Kohtla – Järve Linnavalitsuse poolt esitatud avalduse kohaselt elab alaealine laps: A–SR (isikukood:
9. xx)oma tädi juures aadressil: xx, aga samuti õpib alaealine laps Tallinna Sõle Põhikooli III – klassis. RV tuleb toime lapse kasvatamisega, pere elab kõigi mugavustega kahetoalises korteris. RV tervislik seisund ja isikuomadused lubavad temal olla eestkostjaks alaealisele lapsele. Avalduse kohaselt kasvatab RV samal ajal veel ka teisi õelapsi: alaealist MA (sündinud: xx), alaealist JA (sündinud xx.) ning alaealist JR (sündinud xx). Kohtla – Järve Linnavalitsus (eestkosteorganina) palus avalduse rahuldada ning RV määrata alaealise, A–SR (isikukood: xx), eestkostjaks. Kohus kuulas 17.septembril 2008.a. toimunud kohtuistungil isiklikult ära alaealise lapse: A–SR (isikukood: xx), kellele eestkostja määramist taotletakse. Alaealine, A–SR (isikukood:
10. xx)selgitas kohtule kohtuistungil, et lasteaias käis laps Kohtla – Järve linnas. Kohtla – Järvel lõpetas laps ka esimese klassi. Kohtla – Järve linnas elas laps koos emaga. Elukaaslast emal ei olnud. Tallinnas tädi, RV, juures elab laps juba alates 2006.aastast. Koos A–SR (isikukood:
11. xx)elavad 4 5 tädi juures veel ka A–SR (isikukood:
12. xx)vend ja õde. Tädi juures on kaks tuba. Laps käib IV – klassis ja temal läheb koolis hästi. Õppimine lapsele meeldib. Oma emast ei tea laps midagi. Viimati nägi laps ema siis, kui nad elasid Kohtla – Järve linnas. Alaealine laps: A–SR (isikukood:
13. xx)avaldas kohtuistungil soovi, et ta soovib ka edaspidi koos elada oma tädiga, RV. MENETLUSOSALISTE SELETUSED ASJA KOHTA NING MUUD KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Avaldaja, Kohtla – Järve Linnavalitsuse, lepinguline esindaja volikirja alusel, lastekaitseinspektor Julia Kolhonen, palus kohtuistungil avalduse rahuldada ja alaealisele: A–SR (isikukood: xx), määrata eestkostjaks tema tädi, RV, kellel on alaealisega head suhted ja kelle juures elab alaealine juba pikemat aega. Lastekaitseinspektor Julia Kolhonen selgitas kohtuistungil, et juba kolme aasta jooksul ei ole A–MR tundnud huvi oma alaealise lapse vastu, mille tõttu asus lastekaitseinspektor Julia Kolhonen kohtuistungil seisukohale, et alaealine, A– SR (isikukood:
14. xx)on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, tema üle tuleb seda eestkoste eestkosteasutuse kaudu ning lapsele tuleb määrata eestkostjaks RV kes juba pikemat aega kasvatab alaealist last: A–SR (isikukood: xx). Ka teised oma lapsed on A–MR jätnud oma õe, RV, kasvatada. RV tuleb laste kasvatamisega toime. Muu asjast puudutatud isik, RV, palus kohtuistungil avalduse rahuldada, oli nõus hakkama alaealise A–SR (isikukood: xx ), eestkostjaks. Palub alaealise: A– SR (isikukood:
15. xx)elukohaks määrata tema enda elukoht. Midagi muud lisada ei soovinud. KOHTUISTUINGIL UURITUD KIRJALIKUD TÕENDID Kohus luges avalduse põhjendatuks järgmiste kirjalike tõenditega. RV kirjaliku avaldusega (tl.3), milles ta andis nõusoleku alaealise, A–SR (isikukood: xx), eestkostjaks olemiseks. Fotoärakirjaga RV ID – kaardist (tl.4). Tallinna Perekonnaseisuameti tõendiga A–SR (isikukood:
16. xx)kohta (tl.5). OÜ Ädala Perearstikeskuse tõendiga nr.1125 20.veebruarist 2008.a. (tl.6), mille kohaselt on RV tervisliku seisundi tõttu sobilik isik olema alaealisele lapsele eestkostjaks. Põhja – Tallinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande Osakonna kirjaga nr.6-10/166 13.veebruarist 2008.a. (tl.7), mille kohaselt elab A–SR (isikukood:
17. xx)faktiliselt RV juures, kes on sobilik isik olema alaealise lapse eestkostjaks. Ida Politseiprefektuuri kirjaga 20.juulist 2004.a. (tl.8-9). Põhja – Tallinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande Osakonna kirjaga 03.märtsist 2006.a. (tl.10), mille kohaselt peaks A–SR (isikukood:
18. xx)eestkostja määramise küsimustega tegelema Kohtla – Järve Linnavalitsus. Tallinna Linnakohtu 13.veebruari 1998.a. otsusega tsiviilasjas nr.2 – 6587 / 1977 (tl.11). Viru Maakohtu 5 6 määrusega 10.märtsist 2008.a. (tl.12). Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist A–SR (isikukood:
19. xx)andmetega (tl.13). RV kirjaliku avaldusega kohtule 31.märtsist 2008.a. (tl.18). Viru Maakohtu määrusega 17.juunist 2008.a. (tl.20). A–SR (isikukood:
20. xx)sünniakti väljatrükiga (tl.29). Põhja – Tallinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande Osakonna kirjaga 15.septembrist 2008.a. (tl.34). Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist A–MR andmetega (tl.36-37). 17.septembril 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.38-39). Viru Maakohtu määrusega 22.septembrist 2008.a. (tl.43) A–MR menetlusse kaasamise kohta. Viru Maakohtu määrusega 22.septembrist 2008.a. alaealisele lapsele: ASR (isikukood:
21. xx)ajutiseks eestkostjaks RV määramise kohta (tl.4445). 19.novembril 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TsMS §557 sätteid, mille kohaselt määrab kohus alaealisele eestkostja määrusega. Määruses märgitakse: 1) isik, kellele eestkostja määratakse; 2) eestkostjaks määratud isik või asutus; 3) eestkostja ülesanded; 4) kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Samuti kuuluvad rakendamisele „Perekonnaseaduse“ vastavad sätted. Vastavalt PkS §92, §93 ja §95 seatakse eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. Eestkostet korraldab eestkosteasutus. Eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Eestkostja määramisel arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse või piiratud teovõimega isiku soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. 6 7 PkS §98 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. PkS §99 kohaselt ei või eestkostja eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. Eestkostja kohta sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes. PkS §100 kohaselt ei või eestkostja teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi. Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega. Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja PkS §100 lg.2 nimetatud isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus. Eestkostja ja eestkostetava kohta sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes. MÄÄRUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Kohtla – Järve Linnavalitsuse avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et alaealine: A–SR (isikukood:
22. xx)on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ning tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks tuleb alaealise: A–SR (isikukood: xx), üle seada sisse eestkoste, eestkosteasutuse, Tallinna Linna Põhja – Tallinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande Osakonna kaudu. Kohus luges tõendatuks, et käesoleval juhul on õige ja otstarbekas määrata alaealise: A–SR (isikukood: xx), eestkostjaks tema tädi (ema õde): RV, kelle juures alaealine: A–SR (isikukood: xx), juba elab. Kohus luges tõendatuks, et RV on oma tervisliku seisundi, varalise olukorra, isikliku elukogemuse ning muude isikuomaduste tõttu sobiv isik olema alaealise: A–SR (isikukood: xx), eestkostjaks. Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Johannes Külaots Kohtunik 7