2-08-40632/13

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-40632 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi aeg Kirjalik menetlus Kohtuasi OÜ Aktiva Finants hagi A.P.`i vastu 3 367 krooni nõudes Hagihind Menetlusosalised RESOLUTSIOON 1 684 krooni Hageja: OÜ Aktiva Finants asukoht: xxx) Hageja esindaja: Reeli Lind (volikirja alusel) Kostja: A.P. (IK xxx; elukoht: xxx) (RK xxx,
3. Jätta OÜ Aktiva Finants hagi A.P.`i vastu täies ulatuses rahuldamata, aegumise tõttu.
4. Jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu 1 möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGIAVALDUS JA PÕHJENDUSED
5. Viru Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi A.P.`i vastu 3 367 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue Radiolinja Eesti AS (käesoleval ajal Elisa Eesti AS, edaspidi Elisa) ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust nr
6. Elisa loovutas nõude koos kõrvalnõudega kostja vastu OÜ-le Aktiva Finants. Kostja võlgneb hagejale - põhivõlg 1 684 krooni - viivis 1 683 krooni. Hageja vähendas viivist põhivõla suuruseni (viivis perioodi eest 18.01.2001-21.12.
7. a arvestatud 22 785,17 krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista OÜ Aktiva Finants kasuks 3 367 krooni ja hageja menetluskulud 1 750 krooni (millest 1 500 krooni on õigusabikulud ja 250 krooni riigilõiv hagi esitamise eest. KOSTJA VASTUS
8. Kostja oma vastuses (tl 58) hagi ei tunnista.
9. Kostja viitab hagi aegumisele (TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 3).
10. Hageja nõue aegus 01.01.
11. a, kuna hageja nõuab 04.04.
12. a arve tasumist. Hagiavaldus on kohtule esitatud
13. a jaanuaris. Kostja leiab, et hageja on mööda lasknud nõude esitamise tähtaja. KOHTU PÕHJENDUSED
14. Kohus tuvastas, et hagi on esitatud võla nõudes, mis on tekkinud perioodil jaanuaraprill
15. a. Viimane arve esitati kostjale 04.04.
16. a (tl 46).
17. Kostja taotleb aegumise kohaldamist.
18. Võla periood hõlmab
19. a, seega tuleb kohaldada seni kehtinud seadust (tsiviilkoodeks, TsK). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja 2 rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne
20. juuli
21. a, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust.
22. Kuni 30.06.
23. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 kohaselt oli üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Alates 01.07.
24. a kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. TsÜS § 147 tuleneb, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega ning nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega tuleb nõudele kohaldada TsÜS § 146 lg 1 tulenevat kolmeaastast aegumistähtaega.
25. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtule 14.07.
26. a, hagimenetluses jätkamiseks 30.12.
27. a. jätkamiseks ((TsMS § 486 lg 4).
28. Vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolus tuvastamine ka siis kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile ka muid vastuväiteid (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused 3-2-1-8-07, 3-2-1-101-07).
29. Aegumise instituut teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki ning lähtub põhjendusest, et mida rohkem võlausaldaja oma nõudeõiguse teostamisega viivitab, seda raskemaks võib võlgniku jaoks kujuneda õigusliku olukorra selgitamine. Et sellist olukorra kujunemist vältida peab võlausaldaja oma nõude esitama õigeaegselt, vastasel korral riskib ta sellega, et ka õiguslikult põhjendatud nõue võib aegumisväite esitamisel jääda rahuldamata.
30. Nõue kostja vastu tuleb seega jätta rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS
31. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata täies ulatuses, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohtunik 3