2-09-4580 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Hallas Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill
- a Pärnu, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-09-4580 Tsiviilasi T.T.’i hagi U.L.’i vastu lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: T.T. Kostja: U.L. RESOLUTSIOON Juhindudes Perekonnaseaduse § 60 lg. 1, § 61 lg. 1, 2, ja 4, § 70 lg.1 ja 2 ja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407, § 415, § 422
- Rahuldada T.T.’i hagi U.L.’ vastu.
- Välja mõista U.L.’lt T.T.’i kasuks poeg R.L., ülalpidamiseks igakuine elatusraha
(3000)kolm tuhat krooni kuus tagasiulatuvalt alates 01.04.2008.a. kuni R.L.’ täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 25.12.2023.a.
- Maha arvata hageja T.T.’i kasuks väljamõistetavast elatisest Pärnu Maakohtu 05.02.2009.a. määrusega kohaldatud hagi tagamise alusel kostja U.L.’lt hagejale makstud elatise summad.
- Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses U.L. kanda. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100000 krooni. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, s.h. kirjalik vastus hagile. Sisulised asjaolud T.T. on esitanud 04.02.2009.a hagiavalduse lapse ülalpidamiseks elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hagejal ja kostja U.L.’l ühine laps: xx xx xxxx.a sündinud poeg R.L.. Laps elab 1
(2)2-09-4580 hageja juures ja on tema kasvatada. Kostja ei ole lapse ülalpidamisest alates 2008.a aprillikuust osa võtnud ega toeta vabatahtlikult materiaalselt. Hagejal kulub igakuiselt lapse riiete, toidu ja muu eluks vajaliku muretsemiseks keskmiselt 3600 krooni kuus, lisaks sellele käib R.lasteaias, mille kuumaks on 800.- kr. Seega kulub lapse kasvatamisele keskmiselt vähemalt 4400 krooni kuus. Hageja igakuine töötasu on 8000 krooni kuus, hagejale kuulub eluasemelaenuga soetatud korter Pärnus, kus pojaga elab, muu vara puudub. Kostja sissetulekute kohta hagejal andmed puuduvad. Arvestades poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi, palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.04.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni elatusraha 3000 krooni kuus. Kohtu seisukoht Kohus edastas hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid kostjale ning andis hagile vastamiseks tähtaja 14 päeva hagi kättesaamisele järgnevast päevast alates. Hagimaterjalid on kostjale edastamiseks allkirja vastu üle antud 17.03.2009.a. Kostja tähtpäevaks kohtule vastust elatise hagile ei ole esitanud, vaid on esitanud eraldi nõudena 02.04.2009.a avalduse vanemakande vaidlustamiseks, mille kohus 06.04.2009.a määrusega jättis puuduste tõttu käiguta. Kostjale on kirjaliku vastuse nõudes selgitatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus TsMS § 407 lg. 1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt esitatud hagiavalduse, lapse sünnitunnistuse ja teiste kirjalike tõenditega vastavalt PkS § 61 lg. 1, 4 ja 70 lg.2 sätestatule. Vastavalt PkS § 70 lg.2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Väljamõistetavast elatisest kuuluvad mahaarvamisele need elatise summad, mida hageja on kostjalt saanud Pärnu Maakohtu 05.02.2009.a hagi tagamise määruse alusel. Kohus selgitab, et Perekonnaseaduse § 44, § 50 ja § 60 sätestatud vanema kohustuste kandmise põhimõtetest ning samuti Riigikohtu praktikast (Riigikohtu 19.11.2008.a otsus tsiviilasjas nr 3-21-93-08) tuleneb, et lapse vanemana sünniakti kantud isik peab andma lapsele ülalpidamist ka aja jooksul, millal menetletakse tema hagi vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks ja järelikult võib teine vanem nõuda elatist lapsele kohtu kaudu ka aja eest, mille vanema kande ebaõigeks tunnistamise hagi menetletakse. Vanema kande õigeks tunnistamise korral lõppeb küll kostja kohustus maksta lapsele elatist, kuid tal ei ole õigust tagasi nõuda makstud elatist (PkS § 72 lg.2). Kostja U.L. hagiavaldust lapse sünniaktis vanema kande vaidlustamiseks, kui kostja selle nõuetekohaselt esitab, on menetletakse eraldi tsiviilasjana. Menetluskuludest. Vastavalt TsMS § 162 lg.1 tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja U.L. kanda. Menetluskulude kohta võivad menetlusosalised nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest – TsMS § 174 lg.1. Ingrid Hallas Kohtunik 2
(2)