12. Pooled paluvad ka kompromissi kinnitamisel kinnitamisel kohtumäärusega menetluse tsiviilasjas lõpetada lõpetada kirjalikus menetluses, menetluses, kinnitades, et on teadlikud
II. II. Seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas lõpetada. lõpetada. Kohtu poolt kinnitatud kompromissileping kehtib täitedokumendina ja kuulub viivitamatult täitmisele. III Tagastada hagejale HTR Leder Leder OÜOÜ-le (reg.(reg.-kood 10896291)
nr 2-0707-48694 menetluse lõpetamisel seoses kompromissi kinnitamisega kinnitamisega ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. summas 1500 /üks tuhat viissada/ krooni. 3 - Tagastatav riigilõiv summas 1500 krooni tuleb kanda HTR Leder OÜ (reg.(reg.-kood 10896291) arveldusarvele nr. xxxx Nordea panka, panka, märkides selgitusse „ tsiviilasi tsiviilasi nr nr 220707-48694, 48694, riigilõivu osaline tagastamine“. Vastavalt
lg 4 on pooled käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise õiguse välistanud, mistõttu määrus jõustub kättetoimetamisest. kättetoimetamisest. Kohtumäärus saata pooltele ja riigilõivu osalise tagastamise osas - Kohtute raamatupidamiskeskusele. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. OÜ HTR Leder esitas 22.11.2007 Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluses avalduse Viktoria Salong OÜ vastu 75 317 krooni nõudes. 21.02.2008 tehti määrusega võlgnikule makseettepanek, millele 06.03.2008 saabus võlgnikult vastuväide. 24.03.2008 anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse ning
lg 1 alusel kohustati 27.03.2008 määrusega avaldajat esitama põhjendatud nõudega hagiavaldus. Põhjendatud nõudega hagiavaldus laekus kohtule 14.04.2008.
lg 2 tulenevalt jätkati pärast nõude põhjendamist menetlust nagu pärast hagi esitamist. Kostja oma kirjalikus vastuses 07.05.2008 hagi ei tunnistanud, esitades vastuväiteid nii põhivõlgnevuse arvestusele kui ka viivisnõudele. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde, esitades kohtumenetluse käigus 26.11.2008 ka alternatiivnõude. Hageja palus juhul, kui kohus ei rahulda hagiavalduse nõuet punktis 1.1. nimetatud viisil, siis alternatiivnõudena kostjalt välja mõista 20.12.2006 äriruumi üürilepingu järgi summa 79 016.87 krooni (sellest 35 916.87 krooni moodustas tasumata üür ja kõrvalkulud, 22 100 krooni põhivõlalt arvestatud viivised vastavalt 29.08.2007 sõlmitud kokkuleppele ja 21 000 krooni tähtaegselt tasumata põhivõlalt arvestatud viivised alates 18.09.2007 kuni 14.04.2008). 03.04.2009 laekus kohtule 02.04.2009 koostatud ja poolte seaduslike esindajate poolt allkirjastatud kirjalik kompromissileping. Kompromissilepingus sätestatud tingimuste kohaselt tunnistab kostja tema vastu esitatud nõuet summas 60 000 krooni, millest on kohtumenetluse ajal tasutud 14 000 krooni ning kompromissilepingu alusel kuulub veel tasumisele 46 000 krooni. Kostja kohustub võlgnetava summa tasuma 23 kuu jooksul arvates 25.04.2009 osamaksetega 2000 krooni kuus iga kuu kahe 25.kuupäevaks. Kompromisslepingus märgitud maksetega viivitamisel (ka osalisel viivitamisel) on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% võlgnetavast summast kalendripäevas. Makse tasumisega, sh ka osalise tasumisega, hilinemisel rohkem kui üks kuu, on hagejal õigus nõuda kogu võlasumma või selle jäägi tervikuna tasumist ning kostja on kohustatud kogu võlasumma tasuma 10 päeva jooksul alates hageja poolt vastava nõude esitamisest (kompromissilepingu p 6). Kostja on kohustunud alluma kohesele sundtäitmisele kogu võlgnevuse tasumise nõude rahuldamiseks pärast vastava nõudesumma sissenõutavaks muutumist (vastavalt p 6 nimetatud juhtumile). Pooled on ka kokku leppinud kompromissilepingu täitmise käigus Eesti krooni käibelt kadumise korral või vahetuskursi muutumisel kompromissilepingus sätestatud summade eurodesse ümberarvestamises. Menetluskulude ja menetlusväliste kulude osas pooltel nõudmisi teineteisele ei ole. Pooled paluvad kirjalikus menetluses kompromissileping kohtu poolt kinnitada ja ühtlasi menetlus asjas lõpetada, loobudes määrusele määruskaebuse esitamisest. Hageja on esitanud ka taotluse hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks ½ osas tagas- 4 tamist riigilt
Kohtumääruse õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi tsiviilasja materjalid ning poolte kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (
lg 1 p 4).
lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte kinnitusel on esitatud tingimustel kompromiss täidetav.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu koostamisel on pooled kinnitanud, et vastavad õiguslikud tagajärjed on neile teada. Kompromissi kinnitamisega ja menetluse lõpetamisega seonduvaid tagajärgi on kohus ka menetluse käigus toimunud kohtuistungitel juba varem selgitanud.
lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks.
lg 2 p 1 tulenevalt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Tsiviilasja nr. 2-07-48694 materjalidest nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 500 krooni ning hagiavalduse esitamisel täiendavalt 08.04.2008 maksekorralduse alusel veel 2500 krooni, kokku seega 3000 krooni. Tasutud riigilõivust pool, s.o. summas 1500 krooni kuulub vastavalt
lg 2 p 1 hagejale tagastamisele.
lg 3 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele riigilõivu tasunud isiku taotlusel määruse alusel. Hageja on taotluse esitamisel märkinud ka riigilõivu tagastamise alused ja oma pangakonto numbri. Määruse tegemisel tugines kohus
lg 2 p 1, § 428 lg 1 p 4, § 430-432, § 661 lg 4, samuti Riigilõivuseaduses § 15 lg 1 p 15 sätestatule. Kohtunik: /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtumäärus jõustus 24. aprillil 2009. a. Nooremreferent Lea Herne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.