3-08-796/16

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-796 Haldusasi D.K kaebus Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna Tallinna I piirkondliku pensionikomisjoni 10. märtsi 2008. a otsuse nr 1.1-8TL15/386 tühistamiseks ja kohustamiseks maksta pensioni Menetlusosalised Kaebuse esitaja – D.K; Vastustaja – Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniamet (pensionide ja toetuste osakonna Tallinna I piirkondliku pensionikomisjon) Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord 1. Rahuldada D.K kaebus. 2. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna Tallinna I piirkondliku pensionikomisjoni 10. märtsi 2008. a otsus nr 1.1-8TL15/386. 3. Teha Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniametile ettekirjutus D.K pensioniavaldus uuesti läbi vaadata. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 7. juulil 2008. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. D.K on Vene Föderatsiooni kodanik, kes elab Tallinnas. 18. oktoobril 2007. a esitas D.K Tallinna Pensioniametile avalduse vanaduspensioni määramiseks. 2. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna Tallinna I piirkondliku pensionikomisjoni 10. märtsi 2008. a otsusega nr 1.1-8TL15/386 jäeti D.K avaldus pensioni määramiseks rahuldamata. Otsuses märgiti, et riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 7 lg 1 kohaselt õigus vanaduspensionile isikul, kes on saanud 63-aastaseks ja kellel on 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. 16. oktoobril 2007. a jõustunud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vaheline pensionilise kindlustamise alane koostöökokkuleppe ning 5. novembril 2002. a allakirjutatud kokkuleppe muutmise protokolli (edaspidi Kokkulepe) kohaselt võetakse Eesti pensioni määramisel arvesse ka Vene Föderatsiooni territooriumil omandatud staaž. D.K on töötanud ajavahemikus 3. juuli 1956. a – 10. detsember 1988. a Aserbaidžaanis ning tal puudub Eestis või Vene Föderatsioonis omandatud pensionistaaž. 3. D.K esitas 24. aprillil 2008. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna Tallinna I piirkondliku pensionikomisjoni 10. märtsi 2008. a otsus nr 1.1-8TL15/386 ja kohustada Tallinna Pensioniametit maksma kaebajale vanaduspensioni alates pensioniavalduse esitamisest. Kaebuse väidete kohaselt jättis pensionikomisjon alusetult kohaldamata Kokkuleppe art 4, mille kohaselt pensioniõiguse määramisel, s.h. pensionideks soodustingimustel ja väljateenitud aastate eest, võetakse arvesse pensioniõiguslik staaž, mis on omandatud Eesti ja/või Vene Föderatsiooni territooriumil, samuti pensioniõiguslik staaž, mida tunnustatakse ühe või teise poole territooriumil. Vene Föderatsioonis tunnustatakse pensioni määramisel kõikides endistes liiduvabariikides omandatud tööstaaži. 4. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniamet palub jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED 5. Kohus leidis, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 6. Rahvastikuregistri väljatrüki (tlk 17-19) kohaselt on D.K 70 aasta vanune Vene kodanik, kes elab elamisloa alusel Tallinnas Astangu tn 22-60. Vaidlust ei ole selles, et D.K ei ole töötanud Eestis 15 aastat, mis annaks talle õiguse saada vanaduspensioni Eesti õiguse alusel (RPKS § 7 lg 1). Ta on töötanud NSV Liidu ajal Aserbaidžaanis 32 aastat ning hiljem asunud elama Eestisse. Kaebaja väidab, et Vene Föderatsioon tunnustab pensioniõigusliku staažina endise Aserbaidžaani NSV territooriumil omandatud tööstaaži, mistõttu tuleks see Kokkuleppe art 4 järgi lugeda tema pensioniõigusliku staaži hulka ning määrata talle Eesti vanaduspension. 7. 25. juunil 1993. a allkirjastatud, 5. novembri 2002. a protokolliga muudetud ning 16. oktoobril 2007. a kehtima hakanud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vaheline pensionilise kindlustamise alane koostöökokkulepe põhineb nn territoriaalsusprintsiibil, mille kohaselt maksab mõlema poole kodanikele pensioni see riik, kelle territooriumil isik seaduslikult elab (art 1). Kokkuleppe sätetest ja preambulast järeldub, et kokkuleppe eesmärgiks on võrdsustada lepingupoolte kodanikud pensionilise kindlustamise alal, s.o tagada võõrriigi territooriumil elavatele isikutele samasugused õigused pensionile nagu neil oleks oma kodakondsusjärgses riigis elades. 8. Kokkuleppe art 4 sätesta: „Pensioniõiguse määramisel, s.h. pensionideks soodustingimustel ja väljateenitud aastate eest, võetakse arvesse pensioniõiguslik staaž, mis on omandatud Eesti ja/või Vene Föderatsiooni territooriumil, samuti pensioniõiguslik staaž, mida tunnustatakse ühe või teise poole territooriumil.“ Selle sättega on vastuolus RPKS § 7 lg 1 p 2, mille kohaselt on õigus vanaduspensionile isikul, kellel on 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 123 lg 2 ja RPKS § 4 lg 3 kohaselt tuleb taolise vastuolu korral kohaldada välislepingu sätteid. Asjaolu, et 2 Kokkuleppe art 4 tulenevalt tuleb Vene Föderatsiooni territooriumil omandatud pensionistaaž võrdsustada RPKS § 7 lg 1 p 2 ettenähtud Eestis omandatud pensionistaažiga, mööndakse nii kaevatavas pensionikomisjoni otsuses kui ka vastustaja ja Sotsiaalministeeriumi arvamustes kaebuse kohta. Seega pole vaidluse all, et Kokkulepe on (vähemalt osaliselt) piisavalt selge ja isikutele vahetult õigusi tekitav, et ei vaja realiseerumiseks ja kohaldamiseks täiendavate siseriiklike õigusaktide kehtestamist. Küll aga pole ei vastustaja ega Sotsiaalministeerium suutnud adekvaatselt põhjendada, miks ei saa Eestis omandatud pensionistaažiga võrdsustada Kokkuleppe art 4 ettenähtud „pensioniõiguslikku staaži, mida tunnustatakse ühe või teise poole territooriumil“. Kokkuleppe art 4 järgi on pensionistaažil, mis on

1. a)omandatud teise poole territooriumil; või
2. b)mida tunnustatakse teise poole territooriumil, ühesugused õiguslikud tagajärjed. 9. Kokkuleppe art 1 sätestab, et poolte kodanike ja nende perekondade pensioniline kindlustamine korraldatakse kompetentsete ametkondade poolt vastavalt selle poole seadusandlusele, kelle territooriumil nad alaliselt elavad. Sellest sättest ei järeldu, et Kokkulepe jätab vanaduspensioni saamise tingimused täiel määral pensionit maksva lepingupoole siseriikliku õiguse määrata. Taolise tõlgenduse korral muutuksid Kokkuleppe ülejäänud sätted mõttetuks, kuna iga riik otsustab pensionide maksmise alused ja korra nii või teisiti oma siseriikliku õiguse alusel ja selle tõdemuse kinnitamiseks poleks vaja sõlmida rahvusvahelist lepingut. Kokkuleppe art 1 jj sätted kehtestavad ühelt poolt territoriaalsuspõhimõtte ja teiselt poolt võrdustavad poolte kodanike võimalused saada kummagi riigi territooriumile elama asudes pensioni. See tähendab, et lepingupool kohustub võtma pensioniõiguse määramisel arvesse ka selliseid pensionistaaže, mida tema enda siseriiklik õigus ei pruugi tunnustada. Nii näiteks möönab Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti, Sotsiaalministeeriumi ja Välisministeeriumi kaudu ka ise, et tulenevalt Kokkuleppest tuleb Vene Föderatsiooni territooriumil omandatud pensionistaaž võrdsustada RPKS § 7 lg 1 p 2 ettenähtud Eestis omandatud pensionistaažiga. Lisaks sellele kehtestab Kokkulepe kohtu hinnangul erinevalt täitevvõimu arvamusest erandi ka RPKS § 28 lõike 4 suhtes, mille kohaselt arvatakse Eesti pensioniõigusliku staaži hulka töötamise aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991. aasta 1. jaanuarini vaid juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Vaidlustamata asjaolude kohaselt loeb Vene Föderatsioon endise NSV Liidu territooriumil töötamise aja Vene Föderatsiooni kodaniku pensionistaaži hulka. Sotsiaalministeeriumi tõlgendus, mille kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka vaid pensionit maksva lepingupoole poolt tunnustatud staaž, on mitteveenev ja ebaloogiline. Sotsiaalministeerium jätab tähelepanuta, et Kokkuleppe kohaselt võetakse pensioniõiguse määramisel aluseks pensioniõiguslik staaž, mida tunnustatakse ühe või teise poole territooriumil, s.o emma-kumma lepingupoole tunnustatav pensioniõiguslik staaž. Grammatiliselt on üheselt selge, et Eesti Vabariik peab pensioniõiguse määramisel võrdsustama Eestis töötamise ajaga ka selle aja, mida Vene Föderatsioon võtaks pensioni määramisel arvesse juhul, kui isik elaks alaliselt Vene Föderatsioonis. Vastasel korral oleks säte sõnastatud mitte selliselt, et arvestatakse staaži, mida tunnustatakse ühe või teise poole territooriumil, vaid selliselt, et tunnustatakse staaži, mida tunnustatakse „vastava riigi“ või „pensionit maksva riigi“ vms territooriumil. Kokkuleppe art 4 tsiteeritud lauseosa muutuks Sotsiaalministeeriumi tõlgenduse aktsepteerimisel sisutühjaks – see, et riik võtab pensioniõiguse määramisel arvesse enda seadusandluses tunnustatud staaži, on niigi selge ega vaja kordamist välislepingus. Kohus ei näe mõistlikku ja loogilist põhjust, miks peaks siseriikliku õiguse mõttes pensionistaaži väljateeninud kodanikud asetama teise lepingupoole territooriumile elama asudes ebavõrdsesse olukorda tulenevalt ainuüksi viisist, kuidas nad on pensioniõigusliku staaži omandanud. Kusagilt (lepingutekstist, rakendusaktidest või ratifitseerimisseaduse eelnõu seletuskirjast) ei nähtu, et see oli lepingupoolte eesmärk Kokkuleppe sõlmimisel. Vastupidi – Kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 1250 SE seletuskirjas on Eesti Vabariigile lisanduvate kohustuste kohta sõnaselgelt öeldud, et Kokkuleppest tuleneb Eesti Vabariigile kohustus võtta pensioni määramisel arvesse staaži endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991. aastani. Siin ei saadud silmas pidada RPKS § 28 lõiget 4, kuna see säte kehtis niigi juba 3 varasemast. Seega peeti silmas, et RPKS § 7 lg 1 p 2 ettenähtud Eestis omandatud pensionistaažiga tuleb võrdsustada endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991. aastani omandatud tööstaaž. 10. Tallinna Pensioniametil tuleb D.K pensioniavaldus uuesti läbi vaadata, arvestades käesolevas kohtuotsuses Kokkuleppele antud tõlgendust. Kuna kaevatav keeldumine tehti ainuüksi põhjusel, et D.K-l pole Eesti või Vene territooriumil omandatud staaži ja muid küsimusi pole lähemalt uuritud, ei saa kohus pensioniametit kohustada maksma D.K-le pension välja, kuna sellise otsuse tegemine eeldab täiendavate asjaolude uurimist, mida kohus ei saa pensioniameti asemel teha. Pensioniametil tuleb välja selgitada, kas Vene Föderatsioon tunnustab Aserbaidžaani NSV territooriumil töötamise aega pensioniõigusliku staaži hulka, kui jah, siis uurida, kas tööstaaž on nõuetekohaselt tõendatud ning otsustada D.K avalduse rahuldamise võimalikkuse küsimus. Villem Lapimaa 4