Obsah (8)

§ 415§ 401§ 76§ 100§ 101§ 158§ 142§ 145

Tsiviilasi nr 2-08-14398 TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 9. märts 2009.a., Tartu kohtumaja Tsiviilasi B

§ 415

lg-st 2 lähtudes, võib kostja võlg hagejale olla intresside ja viiviste näol umbkaudu 1916.94 krooni (tl 58-59). Olga Päike avaldas, et on nõus igasuguse lahendiga (tl 72). 2

1. Kostja vastusele edastas hageja kohtule kirjaliku vastuse 31.12.2008.a. Oma vastuses jääb hageja hagiavalduses esitatud nõuete juurde ning esitab AS-i Eesti Post kviitungid nr 501250 ja 501251, mis tõendavad, et 27.07.2007.a. meeldetuletuskirjad on kostjatele edastatud tähitud kirjaga (tl 66-67). Arvestades maksegraafikujärgsete viimase kahe makse tasumise kuupäevi 12.06.2007 ja 12.07.2007 ning arvestades seda, et kostja tasus eelviimase makse summas 5449,52 kr 08.06.2007 ning viimase makse summas 3650 kr 23.07.2007, jäi kostja osaliselt võlgnevusse viimase (12.07.2007) põhisumma maksega, kuna kostja poolt viimase makse tasumise hetkeks oli kostja võlas nii 12.06.2007 kui 12.07.2007 maksetega ning tasutud summast ei piisanud mõlemate põhiosamaksete tasumiseks (tl 61-64). KOHTUISTUNG
2. 07.01.2009.a. toimunud istungi ajaks ei olnud kostja kätte saanud hageja 31.12.2008.a. koostatud vastust kostja vastusele. Kohus andis pooltele kaks nädalat aega kirjalike seisukohtade esitamiseks (tl 71-72).
3. 21.01.2009.a. esitas Maido Päike kohtule oma kirjaliku vastuse hageja 31.12.2008.a. vastusele, milles kinnitab, et jääb kõigi 12.12.2008.a. esitatud väidete juurde, leides, et hageja ei ole lähtunud lepingujärgsest ja seadusest tulenevast sissenõutavaks muutunud kohutuste täitmise korrast, mille tulemusena on moonutatud kogu võlanõue, sisaldades põhiosa makset ja sellest tulenevat viivise nõuet (tl 75-77).
4. 18.02.2009.a. kohtule edastatud vastuses kinnitab hageja, et jääb hagiavalduses toodud nõuete ja 31.12.2008.a. esitatud põhjenduste juurde. KOHTU SEISUKOHT 13.

§ 401

lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

1. Hageja ja Maido Päike sõlmisid 15.06.2006.a. tarbijakrediidilepingu nr 0602790/96kt. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 30 000 krooni krediiti ning põhivõlgnik oli vastavalt lepingule kohustatud maksma hagejale intressi 33,56% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS üldtingimusi nr S (tl 26-31).
2. 15.06.2006.a. sõlmis hageja krediidilepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks käenduslepingu Olga Päike´ga (käendaja) vastutuse varalise maksimumsummaga 70 813 krooni ja tähtajaga 01.08.2009.a. (tl 32-33).
3. Kostjad ei ole lepingute sõlmimist vaidlustanud. 17.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 18. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostjad ei täitnud nõuetekohaselt lepingutest tulenevaid kohustusi. Kostjad ei tasunud hagejale makseid vastavalt maksegraafikule. Leping lõppes 12.07.2007.a. ning hageja edastas kostjatele nõudekirjad, milles nõudis võla kohest tasumist (tl 35-38). 19.

§ 101

lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 20. Tulenevalt

§ 415

lg 2 ja lepingu üldtingimuste punkti 2.5 teisest lausest loetakse tarbijaga sõlmitud lepingu täitmise käigus krediidiandjale laekunud summade arvelt esmalt 3 tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud, seejärel krediidisumma, seejärel tasumata intress ning lõpuks viivis ja muud tasumisele kuuluvad kohustused (tl 29). 21. Tulenevalt

§ 101

lg 1 p 6, § 113 lg 1, lepingu üldtingimuste p 6.1 (tl 30) ja hinnakirjast (tl 40) maksab krediidisaaja krediidiandjale krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel viivist 0.25% tagastamata krediidisummalt päevas. 22.

§ 158

lg 1 ja lepingu üldtingimuste p 6.3 (tl 30) kohaselt on krediidisaaja kohustatud lepingu ülesütlemisel tasuma krediidiandjale leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt.

1. Üldtingimuste p 9.3 sätestab, et krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist krediidisaajale või käendajale saadetud kirjalike teadete eest vastavalt hinnakirjas sätestatule (tl 30).
2. Üldtingimuste punkt 9.1 kohaselt on krediidisaaja kohustatud krediidiandjat viivitamatult informeerima kõigest, mis võib takistada lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist.
3. Kostja on viidanud sellele, et hageja ei ole kinni pidanud seaduses sätestatud ja lepingus kokkulepitud sissenõutavaks muutunud kohutuste täitmise korrast. Hageja on oma 31.12.2008.a. esitatud vastuses täpsustanud, millises järjekorras ja millised nõuded tasutuks loeti. 08.06.2007 maksest arvestati 350 kr 28.05.2007 tekkinud võla sissenõudekulude katteks, 11,63 kr 12.04.2007 põhisumma makse katteks (ning sellega sai antud makse tasutud), 2887,37 kr 14.05.2007 põhisumma makse katteks (ning sellega sai antud makse tasutud), 167,21 kr 12.01.2007 intressimakse katteks, 773,67 kr 12.02.2007 intressimakse katteks, 658,64 kr 12.03.2007 intressimakse katteks, 538,37 kr 12.04.2007 intressimakse katteks ja 62,63 kr 14.05.2007 intressimakse katteks. 23.07.2007 maksest arvestati 300 kr 04.07.2007 tekkinud võla sissenõudekulude katteks, 300 kr 17.07.2007 tekkinud võla sissenõudekulude katteks, 3018,84 kr 12.06.2007 põhisumma makse katteks ja 31,16 kr 12.07.2007 põhisumma makse katteks. Arvestades, et 12.07.2007 põhisumma makse suurus oli 3156,29 kr ja kostja tasus 31,16 kr, jäi põhisumma makse võlgnevuseks 3125,23 kr (3156,29 - 31,16). Arvestades, et 08.06.2007 maksega tasus kostja osa 14.05.2007 intressimaksest (62,23 kr 412,63 kroonist) ning jäi veel võlgnevusse 12.06.2007 ja 12.07.2007 intressimaksetega, on intressivõlgnevuse suuruseks 774,87 kr (412,63 - 62,63 + 281,16 + 143,71). Seega kostjapoolne põhisumma- ja intressivõlgnevus kokku on 3900 krooni (tl 63). 26.

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastatama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest.

§ 145

lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Vastavalt

§ 145

lg 2 vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses; ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

1. Hageja palub mõista solidaarselt kostjatelt enda kasuks välja võla 5805.13 krooni (3125.13 krooni tagastamata krediidisumma, 774.87 krooni viivis, 325.03 krooni leppetrahv, 980.10 krooni sissenõutavaks muutunud viivis, 300 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud) ja alates 14.10.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 33.56% 4 tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda (tl 20-23).
2. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks 5805.13 krooni ning viivis alates 14.10.2008.a. kuni krediidisumma täieliku tasumiseni 33.56% tagastamata krediidisummalt aastas.
3. Kohus ei pea käesoleval juhul otstarbekaks määrata ette kindlaks otsuse täitmise korda ja tähtaega (TsMS § 445 lg 1). Kostjad on solidaarvõlgnikud, seetõttu on võimaliku maksegraafiku kohaldamiseks vajalik teada mõlema kostja varanduslikku olukorda. Maksegraafiku kohaldamises saavad pooled kokku leppida ka otsuse täitmise käigus.
4. Arvestades hagi rahuldamist ja TsMS § 162 lg 1, 2, § 173 lg 1, 3, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Kohtunik 5