Tsiviilasi nr 2-07-38597 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad ja Tartu Maakohus Ta

) § 8 lõike 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. 3. Hageja on esitanud kohtule liitumislepingu rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on

§-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lõike 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. 4.

§ 108

lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel sõlmitud liitumislepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus. Nii nähtub EMT teenuste kasutamise üldtingimuste (tl 40-44), mis on liitumislepingu lahutamatuks osaks, punktist 3.2.2, et klient on kohustatud tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Arvelduste korrast nähtub, et kliendile esitatakse arve, mille maksetähtaeg on 14 kalendripäeva, kui arvel ei ole märgitud pikemat maksetähtaega (üldtingimuste punt 5.4). Kostjale on 30.11.

1. a esitatud arve nr B05110737407 (tl 35) maksetähtajaga 20.12.
2. a ja 31.12.
3. a arve nr B05121021604 (tl 36) maksetähtajaga 20.01.
4. a. Arved on väljastatud Kaunase pst 14-30 Tartu aadressil. 3 Üldtingimuste punkti 3.2.5 kohaselt oli kostjal kohustus informeerida hagejat oma aadressi (lepingus Kalda tee 4-34 Tartu) muutumisest koos uute andmete esitamisega (arvel Kaunase pst 14-30 Tartu). Andmete muutumisest teatamise korral teeb hageja üldtingimuste punkti 3.3 järgi muudatused EMT andmebaasis. Eeltoodust saab järeldada, et kostja on teavitanud hagejat oma aadressi muutusest. Kostja väitel (tl 11 pöördel ja tl 60) müüdi Kaunase pst 14-30 Tartu korter alles 29.09.
5. a, seega üle poole aasta hiljem kostjale arvete saatmisest. Üldtingimuste punkti 3.4 kohaselt tuleb lugeda Kaunase pst 14-30 Tartu aadressil 30.11.
6. a ja 31.12.
7. a saadetud arved kostja poolt kättesaaduks. Kostjale saadetud arvete alusel oli kostjal 3 032,30 krooni (2 569 + 463,30) maksmise kohustus. Kostjale 30.01.
8. a saadetud võlanõude (tl 34) järgi palutakse kostjal 30.11.
9. a ja 31.12.
10. a arvete alusel tasuda võlg summas 2 734,78 krooni (2 271,48 + 463,30), milline on hageja põhinõue ka käesolevas menetluses, hiljemalt 13.02.
11. a. Kostja jättis arved tähtaegselt tasumata. Üldjuhul ei ole rahalise kohustuse rikkumine vabandatav. Võlgnevuse suurust vaidlustatud ei ole, mistõttu kuulub kostjalt väljamõistmisele 2 734,80 krooni põhivõlgnevuse katteks. Kuna kostja tunnustas maksekäsu kiirmenetluses (tl 11 pöördel) hageja nõuet põhivõlgnevuse osas ja tasus 04.10.
12. a 2 734,80 krooni (tl 54), loeb kohus põhinõude ulatuses kostja kohustuse täidetuks.
13. 30.01.
14. a koostatud arvega nr V06011383218 (tl 37) on hageja nõudnud kostjalt viivise maksmist perioodi eest 01.01.
15. a kuni 30.01.
16. a summas 134,35 krooni. Nimetatud summa nähtub ka võlanõudelt (tl 34). Hagiavalduses nõuab hageja kostjalt viivist summas 2 174,17 krooni. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud üldtingimuste punktis 5.13 kokkulepitud viivise määrast 0,15 % kalendripäevas tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest ja perioodist 20.01.
17. a kuni 06.11.
18. a. ning võtnud aluseks võlgnetava summa. Tegutsedes heas usus ja tulles kostjale vastu on hageja vähendanud viivise nõuet 2 174,17 kroonini. Kostja ei ole nõustunud hagejale viivist maksma.

§ 113

lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on leppinud kokku viivise määras 0,15 % kalendripäevas tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivis kui selline väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, mida võib raha maksmisega viivitamise korral alati nõuda, sõltumata tegelikust kahjust. Kuna viivise maksmise kohustuse üldised eeldused on täidetud, kostja ei ole vaielnud vastu viivise arvestusele ja hageja on ise viivist vähendanud, on põhjendatud mõista välja 2 174,17 krooni suurune viivis. Arvelt nr V06011383218 (tl 37) nähtub, et hageja on arvestanud viivist alates 01.01.

1. a, mitte kohustuse sissenõutavaks muutumisest (30.11.
2. a arve muutus sissenõutavaks 21.12.
3. a ja 31.12.
4. a arve muutus sissenõutavaks 21.01.
5. a), ja kuna viivist saab arvestada kuni kohase täitmiseni (04.10.
6. a tasus kostja põhivõla), mitte hagi esitamiseni (06.11.
7. a), siis mõistab kohus kostjalt välja viivise perioodi eest 01.01.
8. a kuni 04.10.
9. a.
10. Kostja on palunud kohaldada aegumist juhul, kui hageja nõue on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Vastavalt TsÜS § 142 lõikele 1 nõudeõigus aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Liitumislepingus kokku lepitud mobiilsideteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg TsÜS § 146 lõike 1 kohaselt on kolm aastat. Kohus on seisukohal, et aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral 4 kohaldada TsÜS § 147 lõiget 1 ja lõike 3 teist lauset. TsÜS § 147 lõike 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lõike 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Toimiku materjalide kohaselt (tl 35-36) esitati kostjale arveid 30.11.
11. a ja 31.12.
12. a. Viimase arve tasumise tähtaeg oli 20.01.
13. a. Seega algas liitumislepingus kokku lepitud mobiilsideteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lõike 3 teise lause alusel
14. aasta lõppemisest. Kuna nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lõike 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, algas hageja liitumislepingust tuleneva mobiilsideteenuste kasutamise eest makstava tasu nõude aegumine 01.01.
15. a kell 00.
16. Aegumistähtaeg lõppeb TsÜS § 146 lõiget 1 arvestades 31.12.
17. a kell 24.
18. Lisaks on pooled eelnevalt viidatud EMT teenuste kasutamise üldtingimuste kohaselt (punktis 5.13) kokku leppinud ka viivises (0,15 % kalendripäevas maksetähtpäevaks tasumata summalt). Viivise korral on praegusel juhul tegemist korduvate kohustustega, sest kostjal tekib kohustus tasuda viivist iga viivitatud kalendripäeva eest. Seega tuleb kohaldada TsÜS § 154 ja viivise nõude aegumistähtaeg algab samuti 01.01.
19. a kell 00.00 ning lõpeb TsÜS § 146 lõike 1 järgi 31.12.
20. a kell 24.
21. Seega on hageja esitanud oma nõuded kohtule tähtaegselt, mistõttu ei ole kostjal õigust keelduda oma kohustuste täitmisest.
22. Eeltoodud põhjenduste alusel leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tühistab Tartu Maakohtu 21.07.
23. a kohtumääruse (maksekäsk), mille alusel nõuti Ardo Jänes’elt sisse põhivõlgnevus 2 734,80 krooni ja tunnustab hageja nõuet summas 4 908,97 krooni. Väljamõistmisele kuulub põhivõlg 2 734,80 krooni ja viivis 2 174,17 krooni perioodi eest 01.01.
24. a kuni 04.10.
25. a. Kuna põhinõue 2 734,80 krooni on hagejale kohtumenetluse ajal tasutud, tuleb selles ulatuses lugeda kostja kohustus täidetuks. MENETLUSKULUDE JAOTUS Kuna hagi esitati kohtule enne 01.01.
26. a tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldada menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne 01.01.
27. a kehtinud TsMS-s sätestatut. TsMS § 173 lõike 1 (kuni 31.12.
28. a kehtinud redaktsiooni) kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kohtunik 5