Obsah (4)

§ 408§ 449§ 173§ 174

Tsiviilasi nr 2-07-59167 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 13. märts 2009, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

§ 408

p 1 kohaselt kui kumbki pool ei ilmu kohtuistungile, võib kohus lahendada asja sisuliselt.

§ 449lg 3 3.

lause kohaselt kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on aegunud, mistõttu see tuleb jätta rahuldamata. Kostjale saadetud viimase arve tasumise tähtaeg oli 18.02.1998. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 27.12.2007. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 9 lg 3 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne

1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
2. juulist
3. TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hagejale algas nõude esitamise aegumistähtaeg seega 01.01.2003, millest kolm aastat möödus 31.12.
4. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on nõude aegumise tähtaeg 10 aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Seadus ei eelda kohustust rikkunud isiku tahtlust, seega tuleb kostja tahtlust jätta tasumata hageja esitatud arvel märgitud summa, tõendada hagejal. Hageja ei ole esitanud ühtegi vastavasisulist tõendit. Kostjale on esitatud arved
5. aastal. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta hagejaga lepingut sõlminudki. Hageja ei ole esitanud kostjale uut nõuet võla tasumiseks varem kui veebruaris
6. Seega ei ole hageja kohtule tõendanud kostja poolt tema kohustuste tahtlikku rikkumist kolmeaastase aegumistähtaja kestel, mistõttu 10-aastase aegumistähtaja kohaldamiseks alust ei ole. Menetluskulude jaotus Käesoleva otsuse puhul on tegemist lõppotsusega Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 449 lg 3 alusel.

§ 173

lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamata jätmise tõttu tuleb kõik kostja menetluskulud kanda hagejal.

§ 174

lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. 2 Kohtunik 3