← Eesti

2-08-85838/6

Obsah (10)§ 415§ 317§ 142§ 187§ 407§ 444§ 468§ 162§ 1741§ 174

Tsiviilasi nr 2-08-85838 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 5. märts 2009. a Tartu, tagaseljaotsus ki

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Tartu Maakohtu menetluses on AS Hansa Liising Eesti hagi Andrian Samkov’i vastu 10 824,87 krooni (põhinõue 10 439,56 krooni, intress 335,31 krooni ning leppetrahv 50 krooni) ja viiviste väljamõistmiseks.

  1. detsembri
  2. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse, kohustades kostjat
  3. detsembri
  4. a kirjaga hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatama, kas kostja tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja esitama neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja menetlusdokumendid (hagiavalduse ja kohtu kirja) on
  5. jaanuaril
  6. a võtnud vastu kostja ema Helve Samkova. Kohus loeb menetlusdokumendid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 322 lõike 1 alusel kostjale kättetoimetatuks dokumendi kättetoimetamisega kostja eluruumis elavale emale. Kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on hagiavalduses muuhulgas taotlenud ka tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui kostja ei vasta tähtaegselt kohtu määratud tähtaja jooksul, ja menetluskulude kindlaksmääramist koos kulude jaotusega.

§ 407

lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Vastavalt

§ 444lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine

§ 407lõikes 5 sätestatud piiranguid.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue on tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud Ego järelmaksu müügilepinguga nr 299/86439, Ego järelmaksu müügilepingu maksegraafikuga, Ego järelmaksu müügilepingu üldtingimustega, lepingu ülesütlemise teatisega

  1. veebruarist
  2. a ja
  3. detsembri
  4. a teatisega kohtule. Eeltoodut arvestades ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS Hansa Liising Eesti hagi Andrian Samkov’i vastu 10 824,87 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne 1. jaanuari 2009. a kehtinud

s sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) kuni

  1. detsembrini
  2. a kehtinud redaktsiooni § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

§ 1741

lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi, mõistab

§ 1741

lõike 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse 2 esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1 000 krooni, kokku 1 250 krooni. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist

§ 174

lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lõige 4).

Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.